Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käitumishäired". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüperaktiivsus, emotsioonid, käitumisprobleemid, hüperaktiivne, kollektiivis, õpetamine, tähelepanuhäire, tegutsemist, mõtlematu, rahulikult, istuda, intellektuaalne, oskaks, lasteaed, lasteasutus, atlex, kunst, kasvatusteaduste, sotsiaalpedagoogika, osakond, käitumishäired, juhendaja, varik, kohanemine, kohandada, käitumisnormid, suhtlemineTallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja
Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu
sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8. 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad:
Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi....................................................
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on
eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;
Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret õpetajatele. Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH) mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire, üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides
Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud käitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) · Õpiraskustega ja andekad lapsed HEV õpilaste abistamine: hindamine, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed
selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist. Raamatus on suurepärase kopeeritavad töölehed. Raamatus on järgmise artiklid: Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised.
sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad.
erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav. Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud. Kui lapsel on probleeme tähelepanuga, siis ei suuda ta jälgida ega väljendada sotsiaalselt kohast käitumist. Samuti ei pruugi vajalikku käitumist õppida endassetõmbunud 5 või tõrjutud lapsed. Sellisel juhul võib otsene õpetamine aidata omandada kohast käitumist, kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 )
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik
tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3 ATH-ga seonduvad materjalid on kindlasti kasulikud kõigile lastevanemate tutvumiseks ja rakendamiseks igapäevases elus.
haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)
Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused? Millised on sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed? Millised on puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed? Kuidas on võimalik toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut? Milliseid strateegiaid kasutatakse laste sotsiaalsete oskuste arendamisel? Milline on sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel? Kasutatud kirjandus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 11
paneb neil adrenaliini möllama ning tihti otsustavad nad seda teiste suhtes proovida. Tänapäeva koolipildis on vägagi levinud vahetundide ajal igasugused arvete klaarimised vägivalla näol. Lisanduvad siia veel keelatud ainete tarvitamised. Kuid kui nüüd sügavamalt mõelda just selle sama noore inimsese lapsepõlve kogemuste peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“
Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis
VÕIMALUSED 5 - 6, 7 - 8 JA 10 - 11 AASTASTE LASTE HINNANGUL: magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17966/Aim.pdf;jsessionid=34677D0C00DAC84A 9C9BB71700D6BBEE?sequence=1 http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1- 3f3e485d647ce8da3845a4062416e657bb7fbdae&attachmentId=3751 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised- abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetusjuhend/sissejuhatus/moisted Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 lk 53 78 http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/sotsiaalne_kompetentsus.pdf
.." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka
(2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus. Tartu: K. Mattiesen. Talts, L., Tilk, M. (1997). Kodu ja laps. Tallinn: Maalehe Raamat. Tuulik, M.(2001) Kasvatusõpetus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu :Tartu Ülikooli Kirjastus. Mõtsla, K. (2003) Peretraditsioonid muutuvas ühiskonnas http://jol.cma.ee/files/arts/est/11574/007.doc. Tuulemaa, A.(1935). Mõningaid juhtnööre lapse koduse kasvatuse alalt. [2009, oktoober 6] http://pesamuna.edicypages.com/lapsevanemale/lapsevanemale-1 17
" Mis iganes on sõnum, selle selgitamises peitub probleemi lahenduse võti: signaalile vastates probleem ilmselt laheneb. Sageli sisaldab vastus uute oskuste õpetamist. Kui laps näiteks kisub kedagi juustest, saamaks tähelepanu, võib talle õpetada, et sama tulemus ilmneb ka õrnal puudutamisel(Saloviita 1999, 205-206). Agressiivne käitumine lapseeas võib käivitada ebaõnnestumiste suletud ringi, mis muu hulgas ennustab edaspidisi raskusi tööturul. Näiteks 8-aastase käitumisprobleemid ennustab koolikohanematust, mis ilmneb õpitulemustena, motivatsiooni puudumisena, agressiivse käitumisena, pidevate karistamiste ning koolist puudmisena umbes 14.a. Vanusena. Kooliprobleemid on nii otseselt kui kaudselt seotud pikaaegse tööpuudusega. Kaudse seose all mõeldakse seda, et näiteks õpiprobleemid 14. eluaastal ennustasid kutsevaliku piiratud võimalusi ning alkoholiprobleeme 27. eluaastal (Kokko 1999, 33). 2
kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine, sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks
endast märku ega lase keskenduda teistele tegevustele. Alates 3)-st tasemest on tegemist nn kõrgemate vajadustega, mis muutuvad seda intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline
Läbi vaadeldavate kehakeele, miimika, pilkude, hääletooni ja asendi ruumis üksteise suhtes saab järeldada palju vanema ja lapse vaheliste suhete kohta. Üks vaadeldav etapp on ka lapse mängu jälgimine. Läbi lapse agressiivsuse mängides võib aimu saada sellest, mida laps on reaalsuses tajunud, kogenud, näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu,
annaabi.ee 
