Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
3. haruldaste koosluste kaitse 4. tüüpiliste koosluste kaitse Kaks viimast on ökosüsteemi tüübid. Kui hoiame järved puhtad, saavutame floora ja fauna haruldaste liikide kaitse. Koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitseks, uurimiseks ja tutvumiseks kasutatakse kaitsealasid. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; programmiala Kaitsealadel toimub kaitsekorra kehtestamine vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd; programmiala üldvöönd Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi uurimiseks. Eesti rahvuspargid: Lahemaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark ja Soomaa Rahvuspark
üksikobjektide, kaitsealuste liikide, kivististe ning mineraalide kaitset. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks ning nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. "Seadus lubab, et kaitseala piiresse võib kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning nendel maadel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitseeeskirjaga Vabariigi Valitsus. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat,
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
edasi. Aastal 2002 moodustati kaitseala tegevuse koordineerimiseks Sihtasutus Biosfääri Programm, enne seda osales biosfääri kaitseala töös Eesti vabariik. 30.oktoobril 2008 toetas valitsus säästva arengu seaduse täiendamist sätetega, mis määravad biosfääri programmiala definitsiooni, et tagada biosfääri kaitsepiirkondade jaoks vajalikku õigusruumi. Lääne Eesti saarestiku biosfääri kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega valdkond, mille loomise ja tegevuse eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku ja säästlikku arengut ühe või mitme kogukonna piires. Kasutatud kirjanuds http://www.postimees.ee/?id=44919 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_saarestiku_biosf %C3%A4%C3%A4ri_kaitseala Raamat "ENE" http://et.wikipedia
mitmesugused loodus- ja keskkonnakaitse eesmärke teenivad alad ning tagab tasakaalustatud majandus- ja elukeskkonna. Eesti kaitsealade tüübid: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla • Maastikukaitseala (looduspark) (151) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki • Programmiala (seire, uurimis- ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.
KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igam...
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks,
kaitsealade kõrval ka looduse üksikobjektide, kaitsealuste liikide, kivististe ning mineraalide kaitset. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Lahemaa Rahvuspark ülevaade Lahemaa rahvuspark loodi 1971
Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. · Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla Maastikukaitseala (looduspark) (151) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki · Programmiala (seire, uurimis ja haridustöö) LääneEesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 27. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Näited riiklike tähtsusega tuumaladest ja koridoridest. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maaala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja elementide kogum.
tutvustamiseks Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (131) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla • Maastikukaitseala (looduspark) (150) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki • Programmiala (seire, uurimis- ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 21. Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: ökoloogilist, rohelist, kompenseerivate alade võrgustikku.
ühikuis. Produtsendid tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Programmiala seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks. Protsönoos e. algkooslus fütotsönoosi varajane arengujärk, milles tsönootilised (taimeliikide) suhted alles hakkavad kujunema. Prügi orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed.
MS (metsaseadus) § 24, (2), 4). 3. Looduse kaitse e. kaitstavate loodusobjektide hoidmine Metsade kasutamise viis: looduse kaitse rakendatakse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele kaitsealade, kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide kaitseks. Kaitsealadel on kaitse- eeskirjaga määratud kaitsealavööndid (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd, programmiala üldvöönd). Kaitstava loodusobjekti omanik, valdaja ja valitseja saavad kaitsekohustuse teatise, kus on väljavõte kaitse-eeskirjast, mis käsitleb antud maaomaniku või maavaldaja suhtes rakendatavaid kitsendusi ja kohustusi. Mitmeid majandustegevusi lubab ainult kaitseala valitseja. Kui tegevus väljaspool kaitstava loodusobjekti piire põhjustab või võib põhjustada kaitstaval loodusobjektil keskkonnaseisundi halvenemist, selgitatakse täiendavate kitsenduste rakendamise vajadust
õigusrikkumiste sanktsioneerimise ja objektide hooldusega seotud kulutuste finantseerimise korra. Kokku on Eestis praegu üle 300 kaitseala. Kaitsealad on ülalmainitud seaduse mõistes alad, kus on minimeeritud inimtegevus, või on see rangelt piiritletud looduskaitse erinõuetega, kaitstakse kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja liike, uuritakse ja tutvustatakse neid. Kaitsealad jagunevad omakorda: · rahvuspark · looduskaitseala · maastikukaitseala · programmiala. Kaitsealad võivad seaduse kohaselt asuda nii riigi-, munitsipaal- kui ka eramaadel. Eramaade omanikele on teatud juhtudel ette nähtud kaitsealade piiresse jäävate maa- alade kompenseerimine asendusmaa näol. Vabariigi Valitsus kehtestab kaitsealade maadel kehtivate kitsenduste ja kohustuste ulatuse, millistest tuleb kõigil maaomanikel olenemata omandi vormist kinni pidada. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib