Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Mõõdukat maksud. Stabiilsed ja järkjärgulised reformid. Muud võtmesõnad – kirik olulisel kohal. Kristlik moraal. Liberalism: Peamine väärtus – vabameelsus, esikoha inimese õigused. Sotsiaalne heaolu – riik ei sekku väga kodaniku eraellu. Majandus – vaba konkurents, motiveeritakse inimesi tööle. Maksud – ei poolda kõrgeid makse. Muud võtmesõnad – ei pooldata rohkeid seaduseid, kodanikele vabadus. Sotsiaaldemokraatia:
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal.
riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. liberaalne vabameelne merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus. reduktsioon aadlile annetatud maade tagasiriigistamine. reform ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada.
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem
Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *viljakaubanduse
taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal
talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Prantsusmaal pääses absolutismlik valitsemisviis mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema
- 20 saj. 20 dateks taandus nende võim Konservatiivne ideoloogia: - tekkis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal - sarnane liberaalsele ideoloogiale - riigi, ühiskonna arendamisel olla ettevaatlik - läbimõeldud reformid - pol. Ideaaliks oli konstitutsiooniline monarhia - religioon on ühiskonda kooshoidev - toetavad kirikut, kristlikud väärtused - ei ole vaja võrdsustada ühiskonda jõuga - rahvus ja riik on ühiskonna alustaladeks - õhutada patriotismi - toetavad maj. Kaitseks kaitsetollide tekitamist Sotsialistide ideoloogia: - tekkis 19 saj. - majandus tuli allutada kogu ühiskonna huvidele - esikohal tööinimese olukord ja probleemide lahendamine Kommunistlik ideoloogia:- puudub eraomand - puuduvad sotsiaalsed klassid - inimesed on võrded nii maj. Kui ka sotsiaalselt - sõna tuleneb pärast 1830 a. Prantsuse revolutsiooni 4. Valimiste funktsioonid Majoritaarne valimisviis - valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli
Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik
· Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlikule ja vaimulikkonnale · Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh. Kolbertism + abinõud merkantistliku majanduspoliitika teostamiseks. (lk 11; 13;50) Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis. Colberti loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muu hulgas koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks
reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) merkantilism õpetus mille kohaselt riigiheaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. 5) Feodalismi ja Absolutismi võrdulus FEODALISM Väga tugev kiriku võim. Kehtis mõiste ,, minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ABSOLUTISM Nõrgenev kirikuvõim Kõik pidid alluma valitsejale. 6) Prantsuse kuningavõimu ette kerkinud probleemid ja nende lahendamine 17. sajandi algul. Probleem 1: Hugenottide ja katoliiklaste vahelised vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid viia uue kodusõjani Lahendus:
Legitiimsus seaduslikkus Luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Patriarh kõrgeim vaimulik õigeusu kirkus Personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monast; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni Petitsioon palvekiri Privileeg eesõigus Protestantism uspuhastuse tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism
économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus
üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ning võivad pooldada kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Näiteks ei toetanud Suurbritannia konservatiivsed valitsused euro käibelevõttu ega Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab
töötama. SOTSIAAL-LIBERAALID *Vabadus on isiksuse arengu tingimus *Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali
b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu - b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga -
mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek) Ülesanded Eraturg ei suuda kõrvaldaad neid tarbijaid, kes pole teenuse est maksund. Selle tõttu ei saa nad pakkuda avalike teenuseid.(need tasutakse maksudest) Kaitsetollide kehtestamisel müüvad kodumaisd totjad rohkem kaupa kõrgema hinnaga Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus aj pakumiskõverate tõusust Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida.
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika.
kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek) Tasuta kaassõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Eraturg ei suuda kõrvaldaad neid tarbijaid, kes pole teenuse est maksund. Selle tõttu ei saa nad pakkuda avalike teenuseid.(need tasutakse maksudest) Kaitsetollide kehtestamisel müüvad kodumaisd tootjad rohkem kaupa kõrgema hinnaga Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus ja pakumiskõverate tõusust Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9
inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide.
b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu vale b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga vale
- Sisemaise nõudluse ja toodangu vahe Kui nõudlus on suurem kasvab import -Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks - Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine - Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine (innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine) - Kaitsetollide kehtestamine teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand) - Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega - Kõikvõimaliku informatsiooni täpsus ja kättesaadavus välisinvestoritele 9 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti jooksevkonto defitsiit (% SKP-st) aastate lõikes. 10 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Välismajandussektor.
Vali üks: a. Kogutulu võrdub piirkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. d. Kogutulu võrdub hinnaga e. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga Küsimus 54 3 Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: Vali üks: a. pidevaks töötuseks b. struktuurseks töötuseks c. tsükliliseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. kõik valed Küsimus 55 3 Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: Vali üks: a. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga b. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga e. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga
Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut
taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil, mis oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis
esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689
Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil . Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne Valgustatud monarhia- on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. Valgustussajand- 18. sajandi tähtsaimaks vaimseks liikumiseks sai valgustus
Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid jne kaasa arvatud tollane haritlaskond. · Tööliliikumiste tulemusena reguleeriti tööpäeva pikkus ja parandati töötingimusi. Kõik need leidsid kajasatmist töölisseadusandluses. MÕISTED Mekantilism Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid 15-16 sajandil Ratsionalism suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. John Locke'i (1632-1704) järgi ei ole inimestel
· Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel. 3. Merkantilism Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks
monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad).
peenvillalammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine. Ristikukasvatusel oli põllumajanduse edasisele arengule väga suur tähtsus. Ristik oli kõrgekvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust. 19. Industrialiseerimise varasem periood ( Narva) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Venemaal hakkas see tööstusala kiiresti arenema pärast 1822. aasta kaitsetollide rakendamist. Selleks ajaks olid kujunenud tingimused masinate edukaks kasutamiseks ka Venemaa kalevitööstuses. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevitööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Uus ettevõte Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Teine kalevivabrik asutati saarele endise saeveski asemele. Selle rajaja sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati
5 Inglismaa arve võib rahakursi languse tõttu kahekordistada. Lõpuks jõuti 1922 aastal Churchill`i ja Law`i kohtumisel kokkulepele, et Inglismaa maksab kogu summa tagasi 3% intressiga. See oli kokkulepe jahmatas eelkõige peaministrit, kuna tasuda tuli aastas kolmkümmend viis miljonit naelsterlingit. Selliste summade maksmine osutus väga keerukaks. Sest USA tõstis kaitsetollide tasud väga kõrgeteks. Selle tulemusena hakati nõudma üha rohkem makse Saksamaalt Churchill otsustas sõlmida liitlas riikidega vastavad lepped, et kuna järelandmisi on juba niigi tehtud, siis kui kõik need riigid maksaksid repratsioonimakseid nii, et tuleks aastas kolmkümmend viis miljonit naelsterlingit. Nii makstigi USA-le kolme aasta jooksul täielikult tagasi. Nende maksude tõttu avaldati kõige suuremat survet Saksamaale ja nii allutatigi
talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut
Ühiskonna hüvanguks on vaja ära kasutada inimeste rikastumistahe. Ühiskonda käsitles ta üksikisikute summana. Kui üksikisik saavutab majanduslikku edu, siis võidab sellest kogu ühiskond. Riigi peamiseks ülesandeks on ettevõtjale tingimuste loomine, tema vabaduste kaitsmine. Riik ei pea majandust reguleerima, seda teeb vaba konkurents. Smithi arvates tuli vaba konkurentsi põhimõtteid rakendada ka väliskaubanduses, seega eitas ta kaitsetollide vajadust - vabakaubandus. Parimate tulemuste saavutamiseks on vaja kasutada tööjaotust – rahvusvahelise tööjaotuse tulemusel kujuneb maailmaturg. Ressursse paigutab nähtamatu käsi. VI 4. Utilitarism - Jeremy Bentham. Õpik lk.183. - inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi - kasulik on see, mis teeb inimesed õnnelikuks, võimalikult paljude inimeste heaolu - kõigile on kasulik omand, seega on riigi ülesanne omandi kaitse, mida teostatakse seaduste abil
massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud rikka roomlase Maecenase järgi, kes kasutas oma tohutut varandust andekate kirjanike abistamiseks militariseerima rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama, sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele; avaldub
massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud rikka roomlase Maecenase järgi, kes kasutas oma tohutut varandust andekate kirjanike abistamiseks militariseerima rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama, sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse
massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud rikka roomlase Maecenase järgi, kes kasutas oma tohutut varandust andekate kirjanike abistamiseks militariseerima rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama, sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse
ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8 absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: "Riik -- see olen mina". Merkantelistid ei esitanud oma vaateid ühtse tervikuna, aga nende vaated moodustasid ühtse terviku, millest võiks välja tuua järgmised seisukohad: 1. rikkuseks võib olla see, mida on võimalik realiseerida (rahas mõõdetav); 2. tootmine on rikkuse loomise eeldus; 3
võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja oma ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ja võivad koondada kaitsetollide ja kaitsekvootide kehtestamist. nt Margaret Tatcher oli euro kasutuselevõtu vastu. ja inglased ei poolda ka euroopa liidu ühtset majanduspoliitikat. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Kohusetundlikult töötav inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma perekonna toimetulek. mehed! Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt
Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis. Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas. Merkantilistide arvates kujutas majandus endast masinat, mida riigiorganid juhivad. Majanduselu oli riigi juhtide teadliku tegevuse tulem. Merkantilismi teoreetiline käsitlus oli kõige ulatuslikum Prantsusmaal ja Inglismaal. 15. sajandil tekkis varane merkantilism, mis põhiliselt kaitses monetaarsüsteemi, 17. sajandil aga algas merkantilismi lagunemine ning saabus nn hilismerkantilism
talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja üldiselt sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, et riiki koguneks võimalikult suur kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati. Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis et igas riigis oleks vaid üks ,,riiklik" konfessioon. 17.saj teaduses uus maailmapilt loodusteaduste revolutsioon: matemaatika, füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus)
Taani raudtee võrgustik ehitati põllumajanduse turustamishuvidest lähtuvalt (nt I raudtee ühendas Hamburgi eeslinna Altona ja Slesvig-Holsteini pealinna Kieli). Jüüti poolsaare (põllu)majanduslik tähtsus ja linnad kasvasid kiiresti ja saarte tähtsus (Skjälland) vähenes. Põllumajandussaadustega kauplemise viimased piirangud tühistati 1856. C) 1870.aastatel algas uus põllumajanduse kriis Taanis: Turule tungis odav USA ja Venemaa teravili, kaitsetollide kehtestamine mandri-Euroopas. Taani põllumajandusareng 1870--- Taanis vaja toota endisest odavamalt, aga kallimaid saadusi ja veel rohkem, kui enne. Põllumaa osakaal Taani pindalast kasvas 63% (1863) kuni 74%-ni (1900). Intensiivistumine ja infrastruktuuri arendamine. Teraviljakasvatuse asemele karjamajandus (loomasööda kasvatamine), esialgu elusloomade ja sigade eksport (Saksamaale), hiljem liha ja piimatööstuse arendamine: põllumeeste koperatiivid (nt meiereid). 19
annaabi.ee 
