revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli keskaegne keisririik, teine ühendatud saksamaa keisririik ja kolmas hitleri juhitav saksamaa SS- kaitsemalev Gestapo- riiklik salapolitsei Wehrmacht- võimas armee Füürer- diktaator juht Kes olid, mida tegid? V.Lenin- venemaal sotsialistliku võimu rajaja J.Stalin- venemaal kommunistliku partei peasekretar, kujundas endale ainuvõimu B.Mussolini- itaalias rahvusliku fašistliku partei esindaja, lubas et itaalia saab võimsaks impeeriumiks, diktaator A.Hitler- natside esimus, saavutas saksamaal ainuvõimu Millal toimus? Kommunistide võimuletulek Venemaal- 1917
juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Domin...
eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Üheski nandes kolmes riikides ei saanud enam rääkida kodanikevabadusest. Erinevuseks olid ainult ebasobivate inimeste vaoshoidmiste meetodid:Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Juhikultuse poolest olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht. Itaalias peaminister Benito Mussolini, Saksamaal Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees Adolf Hitler ja NSV liidus partei peasekretär Jossif Stalin. Ideoloogias oli nendes kolmes riigis pigem erinev. Saksamaal ülistati NSDAP´d, Itaalias ülistas rahvas Fasistliku parteid, kuid NSV liidus ülistati Jossif Stalinit.
Ja lubades muutusi. Hitler võitis valimised aga Stalin kõrvaldas konkurendid. FAsISTLIK TUNNUS NÕUKOGUDE LIIT NATSI SAKSAMAA ITAALIA JUHIKULTUS Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler SS(kaitsemalev) ja JULGEOLEKU GPU, hiljem NKVD Mustsärklased Gestapo(riiklik TEENISTUSED salapolitsei) Lubati INIMESTE Küüditati mustsärklastega Juute vihati, HIRMUTAMINE Rooma marssida.
Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS- Kaitsemalev, Komitern- 1919 Sõjakommunist- Toitainete andmine kohustus. Riigistati enamus tööstusvõtteid. Hakati tasuta jagama toitu. Teenused, mis olid tasuta oli plaju. Iseloomusta NEP-i (uus majanudpoliitika)- Toitainete andmise kohustus. Talupoeg võis oma vilja turule viia. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Punased- Valnlased kes kodusõda õhutasid. Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada. Induraliseerumine- Suurtööstuse arendamine.
. ) * ,, Mein Kampf '' Minu võitlus. Kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kolmas riik natsiliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur- Saksamaa. Führer diktaator ehk füürer. Hitlerijugend - Natsionalistlik Saksa Töölispartei - Aarialane - SS - kaitsemalev Wehrmacht hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. * Vladimir Lenin 1870-1924. oli Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja Jassif Stalin 1879-1953. Oli Nõukogudeliidu juht. Benito Mussolini 1883-1945. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Adolf Hitler 1889-1945. Alates 1921
korporatsioonid (vastuolude opositsioon - rahvavaenlaste hulk 4% lahendamine, vältimaks streike ja *julgeolekuamet, Hitlerile alluvad *majanduse allutamine riigi suurvallandamisi) kontroll! relvastatud rühmitused ettevõtete riigistamine *Võimu tugisambaks SS - kaitsemalev *sotsiaalhüved transport, *Salapolitsei Gestapo elamispind ja esmatarbekaub *Teisitimõtlejad koonduslaagrid tasuta *taasrelvastumine tehased *industraliseerimine (rasket tööpuuduse kadu *kollektiviseerimine (ühism
kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. 13)Iseloomusta Hitleri poliitilist programmi! Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versaille' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid. Võimu tugisambaks oli SS-kaitsemalev,mida juhtis Heinrich Himmler. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. 14)Iseloomusta Mussolini poliitilist programmi! Taastada Itaalia positsioon maailmas, luua Rooma impeerium, hävitada kommuniste, teha itaalias tugev sõjaline riik 15)Iseloomusta Stalini poliitilist programmi! Levitada kommunismi, rajada NsVL tugev tööstusriik, likvideerida eraomand 16)Mis on ühist diktatuurriikide majanduselus? Domineerib riiklik tööstus, plaanimajandus
Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon SS- Hitleri kaitsemalev, neist saavad suurimad piinajad Gestapo- Saksamaa salapoitsei Wehrmacht- Saksa armee Kolmas riik- Hitleri loodud Saksamaa (keisririik, Weimari Vabariik, Hitleri Saksamaa) Füürer- Hitleri nimetus “Mein Kampf”- “Minu võitlus” Hitleri teos Hitlerjugend- lastele loodud sõjaline organisatsioon (poisid- sõjamehed; tüdrukud- emad)
Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate inimeste vaoshoidmiseks loodi Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isilkikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Stalin kasutas Nõukogude Liidus oma võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori all. Selle käigus puhastas ta kõikvõimalikud riigiorganid võimalikest vastastest (algas 1934. aastal), mõrvates neid või saates sunnitöölaagrisse. Selleks loodi sunnitöölaagrite süsteem GULAG, kus vangide tööjõudu kasutati rasketööstuses. Kummaski kolmes riigis ei saanud enam rääkida kodanikevabadustest.
majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada
volitused. Hitlerist sai Saksamaa diktaator füürer. Hitleri Saksamaa · Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. ( Juudid, mustad ) Algas aktiivne juutide tagakiusamine, piirati oluliselt nende poliitilisi,majanduslikke ja kodanikuõigusi. ( Paljud põgenesid Saksamaalt ) · Hitleri võimu tugisambaks oli SS ( kaitsemalev ) mida juhtis Heinrich Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. · Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. ( Autobahn ) Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus. · Sellisel viisil saavutatud majanduslik areng sai olla vaid ajutine, mistõttu Hitler vajas kiiresti võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks.
vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks. SS (Schutzstaffel – kaitsemalev) – Hitleri võimu tugisammas. Heinrich Himmler – Juhtis SS. Gestapo – salapolitsei Saksamaal, millele allus SS. 1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13
Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Pärsia kasakabrigaad. Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle koosseisus 10 000 meest, see mängis tähtsat rolli Pärsia konstitutsioonilises revolutsioonis, samuti ka Esimeses maailmasõjas ja 1921. aasta troonivahetuses, mil kasakad tõukasid troonilt Kadzaaride dünastia. Pärast seda tuli troonile
· 1933 lasi Hitler end kantsleriks nimetada · Riigis toimuvat kontrollis jugeolekuamet ja füürerile alluvad rühmitused · Esialgu demokraatlikkuse piirides valitsemine asendus peagi · Võimu tugisambaks oli SS,kaitsemalev ainuvalitsusega · Vabadusi hakati piirama · Ssile allus riiklik salapolitsei Gestapo · Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile absoluutne · Teisitimõtlejaid jäitati,arreteeriti,paigutati kooduslaagritesse enamus · Eesmärgiks oli saksamaa kiire taasrelvastamine ning
olnud võimalik võimule tulla. Ta oli hiilgav kõneleja ning massidega manipuleerija, kes suutis vajaduse korral oma tegelikke kavatsusi osavalt varjata. 4. Leidke 5 iseloomulikku joont, mis iseloomustas Hitleri Saksamaad. - Juutide tagakiusamine (Holokaust) - Rassiliku puhtuse tagamine (Aarialased olid tähtsaimad (valge nahavärv, heledad juuksed, hele silmavärv jne)) - Riigis tegutses kaitseorgan SS (sks.k. Schutzstaffel - kaitsemalev) ja riiklik salapolitsei Gestapo, kes allus SS-ile. - Äärmiselt agressiivne ja jultunud välispoliitika. - Tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine 5. Kas natsionaalsotsialistlikul Saksamaal oli turumajandus? Põhjendage oma vastust. Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ei olnud turumajandust, sest turumajanduse üheks põhitunnuseks on majandusvabadus, kuid Natsi- Saksamaal kontrollis riik (Aadu) majandust täielikult, suunates
1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2
töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga. Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine Kollektiviseerumine-1932 ühismajandite loomine Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus. Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik.
Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine · Rassipuhtus: juutide tagakiusamine · SS ehk kaitsemalev · Gestapo ehk riiklik salapolitsei · Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa · 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL
1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933.a- Nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Adolf Hitleri Kolmas Riik- Hitleri loodab Suur-Saksamaa 1924.a- Kevadel alustas vanglas Hitler ''Mein Kamfi'' kirjutamisega. 1933.a põleng- Riigipäevahoone põleng milles süüdistati kommuniste. Füürer- Juht , diktaator , ainuvalitseja. 1935.a- Jõustus mitu seadust millega piirati Juutide kodaniku- ja poliitilisiõigusi. SS- Kaitsemalev, Hitleri ihukaitse hiljem allutati Gestapo. Gestapo- Riiklik salapolitsei. Werhmacht- Võimas armee.
võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna-ja teised kodanikuvabadused kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused, mis pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. Just see sai saatuslikuks rünnakrühmlaste juhtidele ning natside tugisambaks muutus SS ehk kaitsemalev koos riikliku salapolitseiga. Kogu riigil oli ühine eesmärk tõsta oma sõjalist võimsust. Selle saavutamiseks kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja ehtitati mitmeid kiirteid. See andis miljonitele tööd ning majanduslik olukord paranes. Majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika aina sõjakamaks. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest ning seati sisse üldine sõjaväekohustus.
Intensiivne riiklik propaganda aitas Mussolinil võimu hoida ning veenda nii itaallasi kui lääne vaatlejaid riigi vägevuses. Majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia niigi napid ressursid aga lõplikult. 8. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. SA - Rünnak rühmlased, Hitleri löögirühm SS - kaitsemalev, musta mundriga (nende alla kuulus salapolitsei e. GESTAPO), mida juhtis H. Himmler Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri 1923. aasta võimuletuleku katse suruti maha ning ta mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose "Mein kampf".
· millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur, Hitler sai võimule 1933.aastal. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitler hakkas füüreriks ehk juhiks, Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna ja kodanikuvabadused kaotati. Majanduses võttis majanduse riikliku kontrolli alla. · kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, SS- "kaitsemalev" korraldasid koonduslagrite tööd. Gestapo-oli saksamaa salapolitsei 1933.1945 · millised muudatused toimusid majanduse arengus, Majandus võeti riikliku kontrolli alla. Võeti suurtöösturitelt ja pankritelt laenu, kehtestati plaanimajandus, Rajati tehased ja vabrikud sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, paranes rahava majanduslik olukord,. · iseloomusta Hitleri välispoliitikat,
Kommunism sai tuntuks Nöukogude liidus 1917-1991valitsenud reziimi pöhjal. Leninism Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSDAP Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler Gestapo riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit , kuhu kuulusid Ukraini, Valgevene, Taga-Kaukaasia ja Venemaa. Seal olid ametlikult köik vördsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas EESTI VABADUSSÕDA - 28.11 1918-1920, toimus Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil. Osapooled:
Aaria rass (saklased) pidi muutuma maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialistide eesmark nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste kõrvaldamist. Kehtestati üheparteisüsteem, ametiühingud olid keelatud, parlament kaotas tähtsuse, sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo: Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. SS kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon. Gestapo SS-le allutatud riiklik salapolitsei. millised muudatused toimusid majanduse arengus: Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. iseloomusta Hitleri välispoliitikat: Muutus üha sõjakamaks. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee.
Ajakirjanduse piiramine 3. Sõna ja teised kodanikuvabadused kaotati ja asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Kodanikuõiguste (nt valimisõiguste) piiramine Inimõiguste rikkumine ja reparatsioonid Rassiline puhtus taheti saavutada Seadustega piirati juutide õigusi Jälgiti seda, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi Ametiühingute keelustamine 4. Suur mõju sala ja julgeolekuorganitel SS- Kaitsemalev sellele allutati politsei Gestapo- riiklik (sala-poliitiline) politsei, jälgiti teisitimõtlejate tegevust 5. Majandus riigi kontrolli all Plaanimajandus- neliaastakud (tõi kaasa majandustõusu) 6. Sõjakas välispoliitika Seati üks üldine väeteenistus kohustus Armee taastamine Rikuti rahulepingu tingimusi KOMMUNISTLIK VENEMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Demokraatia kriis
Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama.
OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Weimari vabariik Saksamaa 19191933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Hitlerjugend Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine. Pioneerid Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 1014aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte.
Need juudid, kes ei lhkunud, saadeti surmalaagritesse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. Need pidid üles nätama täieliku istavust juhile. Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks nastside partei sõjaväestatud organisatsioon SS, kes kaitseis Hitlerit. Riigi korda järgis SS-le allutatud riiklik salapolitsei Gestapo. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida - mõisted SS ja Gestapo? SS sõjaväestatud organisatsioon e. kaitsemalev Gestapo riiklik salapolitsei Millised muudatused toimusid majanduse arengus? Kehtesti plaanimajandus, milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat
vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid, SS- Hitleri kaitsemalev, GESTAPO-salapolitsei, teisitimõtlejad koonduslaagrisse, uued sõjatehased- elatustase tõus Natsionaalsotsialism- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. KOMMUNISTLIK VENEMAA 1918 üheparteisüsteem(kommunism), 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kõrgeim võim kommunistlikul parteil. Poldud rahul poliitilise olukorraga, 1921 kommunistivastane ülestõus- suruti maha
riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - - Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus
Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50.
Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopajuudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata; Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Ernst Röhm-Saksamaa sõjaväelane ja poliitik. Üks paramilitaarse SA asutajatest ja hilisem juht. Heinrich Himmler-Hitleri lähim töökaaslane, kes juhtis SS’i(kaitsemalev Saksamaal), mis oli Hitleri võimu tugisambaks Joseph Goebbels-üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid; NSDAP riigipropagandajuhataja; valitses pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle. Paul von Hindenburg-Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast
kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba dikatuur ja Lenin. 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis, et keegi ta kukutab. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest
või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ning Suursaksa riigi loomine ja teiste rahvaste vallutamine. 16.Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, Dikatuurile olid omased julgeolekuametid ja relvastatud politsei.Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo . 17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus Natsid tulid võimule saksa majanduskriisi ajal. Kogu riigil oli üks ja ainus eesmärk Suurendada riigi sõjalist võimsust . Võeti laenu suurtöösturitelt, kehtesati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks ehitati kiirteid . Need meetmed andsid miljonitele tööd . Rahva majanduslik
asemel tuli riiklik meelsus järelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a. Kehtestatud seadusega piirati juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. See pani juudid Saksamaalt põgenema. Hitleri võimu tugisambaks oli SS(''kaitsemalev'') mida juhtis H.Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei e. GESTAPO. Teisitimõtlejad saadi kätte ja paigutati koonduslaagritesse. Majandusliku poolepealt. Vabastati Saksamaa rahulepingu tingimustest, tehti sõjatehaseid ja teid. Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda. 3. Nõukogude Liidu loomine 1922
SA (Sturmabteilung) - rünnakurühm, keda nende pruunide särkide tõttu hüüti ka pruunsärklasteks. SA loodi 1921. a., tema ülesandeks oli terroriseerida NSDAP poliitilisi vastaseid. "Pikkade nugade ööl", ööl vastu 30. juunit 1934. a. tapeti SA juhtkond eesotsas SA staabiülema Ernst Röhmiga, kuna Hitler kartis, et nad võiksid pakkuda talle konkurentsi võimuvõitluses. SS (Schutzstaffel) - kaitsemalev, keda nende mustade särkide tõttu hüüti ka mustsärklasteks. Loodi 1925. a. SA raames Hitleri ihukaitse ja parteisisese politseiüksusena. Pärast Hitleri võimulesaamist prooviti SS-ist kujundada aarialaste eliitorganisatsiooni. SS-i kontrolli alla läks nii riigi kui ka parteiaparaat. SS oli natsiterrori peamine elluviija, talle allusid koonduslaagrid. 1934. a. allutati SS-ile Gestapo. Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a
Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid. 1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon. 1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13) Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole. Erastamisreformi ja maareformi abil hinnati kinnisvara rahasse ümber ja seejärel jagati see... EVP... Igasugused erikorraldused tähendavad, et konstitutsioon enam ei kehti. 1935 – Saksamaa hakkab laienema! Saarimaa oli antud Saksamaa osana
· Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei.
meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla (nelja-aasta plaanid). 2. Rigi ülesanne: rassilise puhtuse tagamine kehtestati hulk eraelu kontrollivaid seadusi, aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi 3. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused. 4. Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo 5. Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu köidikutest vabanemine roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus 6. Välispoliitika äärmiselt agressiivne, sest Hitler vajas võidukat sõda Autoritaarsed riigid 1. Demokraatia kriis, otsustati autoritaarse riigi kasuks ( üks esimesi euroopas oli Portugal
asus ta piirama demokraatiat. 1933 märtsis võeti vastu seadus, millega Hitler sai erakorralised volitused: - Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP) - Hitlerist sai füürer Hitleri Saksamaa Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja- aasta plaanid. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas juutide tagakiusamine. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler ja salapolitsei ehk Gestapo. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu katkestamine. Ehitati rohkelt uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult ning tõusis rahva elatustase. Kommunistlik diktatuur venemaal Olukord Venemaal pärast kodusõda. NL loomine Euroopas tulid diktaatorid võimule varjatud või mõõduka vägivalla abil.. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur
rünnakrühmade juhtide tapmine). · juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). ·Majanduses: Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat.
erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator. Demokraatlikud institutsioonid keelati, kehtis ainuparteisüsteem, riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla kehtestati nelja-aasta plaanid. Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (eraelu kontrollivad seadused). Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elatustase tõusis. Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal
· Riigi ülesandeks oli rassilise puhtuse tagamine => kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadsi · Algas juutide tagakiusamine · 1935. aastal piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi,. · Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel e kaitsemalev), mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei e Gestapo (Geheime Staatspolizei). Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu "köidikutest" vabastamine. Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, uusi teid. Tulemuseks => tööpuuduse likvideerimine, rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng oli vaid ajutine, mistõttu
juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine, viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Selleks eelisarendati sõjatööstust,
Saksamaa Juht: Adolf Hitler Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Majanduspoliitika: Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele(4 aasta). Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Hitleri meelest tuli tühistada Versaille rahu leping.
asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus riigi kontrolli all, juhitakse nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivais seadusi. Aktiivne juutide tagakiusamine. 1935. Aasta seadusega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja güürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisammas-SS(kaitsemalev), mida juhtis H.Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti ja paigutati koonuslaagritesse- Hitleri eesmärgiks oli Saksa kiire taasrelvastamise ja Versailles´ rahuleping.Uued sõjatehased, uued teed. Tulemuseks tööpuuduse likvideerimine ja rahva elutaseme tõus. Sel viisil saavutatud majanduslik areng sai aga olla vaid ajutine. , mistõttu vajas Hitler võidukat sõda.
Riigipäev igasuguse funktsiooni. Hitleri võimalike konkurentide vastu, vasakpoolsete parteide vastu ning juutide ja teiste ,,alamrassi" esindajate vastu alustati massilist terrorit. Rajati koonduslaagrite süsteem, kus teise maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks loodi vastav repressivaparaat, kuhu kuulusid GESTAPO Salajane Riigipolitsei, SD julgeolekuteenistus ja SS Kaitsemalev, mis tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega. Hitleri välispoliitika eesmaärkideks olid ,,Suur-Saksamaa" loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles` süsteemi poolt Saksamaale esitatud nõuete kehtetuks kuulutamine ning Euroopas, hiljem ka kogu maailmas sakslaste valitseva seisundi saavutamine. Selleks et neid eesmärke saavutada, alustati Saksamaa taasrelvastamist taasloodi armee, taastati
annaabi.ee 
