Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autoritaarne riik ja totalitaarne riik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia?
  • Kuidas soovisid saavutada?
  • Kes olid -Vabariiklased ja - -Mitmed võimul?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Autoritaarne riik ja totalitaarne riik #1 Autoritaarne riik ja totalitaarne riik #2 Autoritaarne riik ja totalitaarne riik #3 Autoritaarne riik ja totalitaarne riik #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mj30 Õppematerjali autor
Autoritaarne riik ja Totalitaarne riik võrdlev tabel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

tegevus lõpetatud . Rahval ei olnud otsest võimalust juhtide otsuseid mõjutada. Ei propageeritud vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse

Ajalugu
thumbnail
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske ­ tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse valitsusega

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur ­ riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism ­ poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP ­

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi Roosevelt tugines sellele, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. President tõstis makse, kuid kuna sellest programmide läbiviimiseks ei piisanud, suurendas ta ka järsult USA riigivõlga Tähtsamad tehtud reformid: Riik asus senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist Hakati organiseerima hädaabitöid Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus Suurendati tunduvalt ametiühingute õigusi Riik hakkas maksma töötutele, pensionäridele ja vaestele peredele abirahasid Riik hakkas reguleerima põllumajandust ning kehtestati tootmispiirangud

Ajalugu
thumbnail
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

· Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Demokraatia

Konservatism - poliitiline liikumine ­ nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid ­kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun