Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaitsekõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piduliku, juhendaja, kaitsekõne, kaasõpilased, külalised, tänan, sündmusel, pedagoog, riin, finglingile, riietumise, etikett, valise, riietuse, lehekülgedelt, harjumaa, kodukord, küsitluse, elektrooniliselt, jaolt, riietustTallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik, mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas. TSEREMOONIA on kombetalitus pidulikeks juhtumiteks. VIISAKUS avaldub inimese vaoshoituses ja korrektsuses, oskuses ennast igas olukorras valitseda. Käitumisviisakus tähendab oskust tõmbuda õigel ajal tagaplaanile, olla teiste vastu tähelepanelik ja hooliv ning suhtuda kõigesse austuse ja lugupidamisega. Viisakalt käituvad inimesed võidavad kaaslaste poolehoiu ja neist saavad oodatud külalised igas seltskonnas. TAKTITUNNE väljendub oskuses rõhutada eelkõige meeldivat ning olla ettevaatlik selles suhtes, mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid
...................... 29 Bankett ................................................................................................................................................. 30 Pidulik avatseremoonia ........................................................................................................................... 30 Uue ehitise pidulik avamine ................................................................................................................. 31 Piduliku avaürituse korraldaja meelespea ............................................................................................ 32 Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid .......................................................................................... 34 Eesti lipu kasutamine firmas ................................................................................................................... 35 Külalisriikide riigilipud ...........................................
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis..............
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS .............................
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ......
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused......................................................
Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki......................................................................................
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine.....................................................................
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must
asjadega. Väga kannatlikud ja Õpivad klassis teistest erinevas rütmis. Ei keskendumisvõimelised. taha, et neid katkestatakse. Andekate laste omadused Võimalikud probleemid 22 Õpivad kiiremini. On suunatud suurtele Võivad olla rahulolematud, kui ei saavuta saavutustele. Süvenevad erilise soovitud taset. Õpetajad ja kaasõpilased põhjalikkusega arvavad, et nad raiskavad enda ja teiste aega. Väga sügavad ja intensiivsed Äärmiselt tundlikud. Tunnevad ennast emotsioonid halvasti, kui nende mõtetest ega tunnetest ei hoolita. Tugeva õiglustundega ja idealistlikud. Püüavad ellu viia ebarealistlikke ja
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed
söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2. Spirituaalsed vaated kummitustele 9 3. VAIMUDEGA SUHTLEMINE 13 4. INTERVJUU 18 5
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
" 2. Elate ühiselamus. Suitsetamine häirib Teid ja Teie toakaaslast, kuid toakaaslasel on külas kaks sõpra, kes pidevalt suitsetavad teie toas. a. Palute külalistel lõpetada koheselt suitsetamine või lahkuda. b. Hakkate demonstratiivselt köhima. c. Palute toakaaslasel keelata oma külalisi suitsetamast. d. Lähete ja kaebate õpetajale. e. Te lahkute oma toast ja tulete tagasi, kui toakaaslase külalised on ära läinud. 3. Õpilasesinduse esimees on korduvalt palunud Teil koosoleku protokoll koostada. See ei ole Teie otsene kohustus õpilasesinduses. a. "Tee ise!" b. "Mis oleks, kui paneks üles liikuva graafiku, nii et igaühel oleks oma kord koosolekut protokollida?" c. Kirjutate protokolli ka edaspidi, ehkki see häirib Teid. d. Kaebate sellest olukorrast teistele õpilasesinduse liikmetele. e
kogu analüüs on tehtud aga koju jäävad ainult arvuline pool. Konspektis peab ära fikseerima kuidas sa tööd individualiseerid. Kui klassis on IAK laps, siis mida teeb tema ja mis tasemel. Protokollimine: paned kirja kõik selle, mida õpetaja täpselt ütles ja mida lapsed ütlesid. Protokoll on selleks, et praktikant, kes tundi annab, saaks ka pärast oma vigu lugeda. Protokollimise oskus tuleb ka tulevikus väga palju kasuks, sest olles kunagi ise juhendaja pead samuti seda tegema. Protokollist kujuneb lõpuks välja hinnang su kolleegi tööle. 12. Matemaatika õpetamise meetodite klassifikatsioon. Õpetamise meetodid ei erine tavakooli omadest aga asjade rakendus on erinev. LÕ lastel on kõigi teadmiste omandamise protsess väga keeruline. Omandamise protsessis eristatakse nelja astet: a. Esialgne tutvumine uue materjaliga ja läbi töötamine (uue materjali tund) b
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
annaabi.ee 
