Looduskaitse korraldus Eestis Rainer Reinsaar V2E Ajalugu Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 1936, nimekirja kuulus 24 taimeliiki Aastal 1955 moodustati Looduskaitse komisjon 1958. aastal kinnitati uus kaitsealuste liikide loetelu, sinna kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. 1990 moodustati LääneEesti Saarestiku Biosfäärikaitseala 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus 2004. aastal hakkas kehtima Looduskaitseseadus Looduskaitse all olevad liigid Eestis Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid...
Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk Et kõik meil elavad tavapärased ja iseloomulikud liigid oleksid elujõulised Selle tagamiseks – osad liigid on võetud kaitse alla Liigikaitse korraldamisega kaasneb Kaitsealuste liikidega kauplemise keeld Viga saanud loomade ravi Loomade rändeteede arvestamine maanteede ja rohkevõrgustike planeerimine Kategooriad Eestis on kaitse all üle 570 taime-, seene- ja loomali...
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola ...
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Eesti kaitstud seened Kuus aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seene liigikaitse. Pikenes kaitstvate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente puna...
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas eh...
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille ab...
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel...
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: ...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsi...
Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised...
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire o...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
Euroopa naarits (Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kald...
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE...........................................
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk o...
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumin...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey ...
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsiv...
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äike...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Peeter Vettik Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suunda...
Referaat Okaapi Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirj...
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhu...
ÜKSKÜÜRKAAMEL Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru...
LKB KORDAMISKÜSIMUSED 1 SLAID 1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uur...
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
· Ettekannete teemad : vt tv lk 54 "punase raamatu" aadress ! , http://bio.edu.ee/taimed · miks on taim-looom kaitse alla võetud ja mitmendasse kaitsealuste liikide kategooriasse nad kuuluvad . · Mille alusel jagatakse kaitsealusaid liike katekooriatesse ? · Mis on sinu liigi ohustatuse põhjus? · Liigi kirjeldus: välimus , paljunemine , toitumine(loomadel) , elupaik jne.. · liigi tähtsus ökosüsteemis ja inimeste jaoks · midagi huvitavat · ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" . I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiir...
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala kontorisse on sisse seatud püsinäitus, kus on ära toodud erinevad looduskaitsealal kohatavad liigid ning hiljem metsas on nende märkamiseks teabetahtvlid (Joonis 2). Samuti saab lugeda Audaku leproosi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
