Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Silmikdelfiin (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Silmikdelfiin #1 Silmikdelfiin #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wondero Õppematerjali autor
Lühiülevaade

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
txt

Kõrb

Krbed Sissejuhatus Krbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on krge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja huniiskus vike, pseb enamus pikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Pevane temperatuur vib ulatuda 55?- ni varjus. sel kiirgub aga soojus tagasi atmosfri ja temepratuur vib laskuda alla 0?. Krbete tekephjused Enamus krbetest on tekkinud humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit. Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida e

Geograafia
thumbnail
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitme

Soojustehnika
thumbnail
7
txt

Inimeseõpetus

Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ris

Inimeseõpetus
thumbnail
43
txt

Aforismid

Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog died but you can still keep it" Unustada inimest, ke

Kirjandus
thumbnail
1
txt

Kuidas vältida koolis kiusamist?

Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks.

Eesti keel
thumbnail
1
txt

Vene keele tõlge 10. klass

Andres juab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, vtab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres nustub. Tegelased:Andres, smpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine vljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges srgis luksusliku lipsuga. Ta prdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta ra arvas, et see olen mina? Kupees sidab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind. - Ei olnud probleeme piiril? - Ainult koer, kes otsib narkootikume, vga kaua nuuskis teie pakki - naljatas Andres. - No tnu jumalale! Suur tnu teile! Ma olen autoga, tahate raviimist? - Ei. Aith. Ma juan ise kohale. - Miks mitte? Mul testi ei ole raske. Kuhu teil sita on? - Ma tahan jtta asjad vrastemajja "Metropol", aga prast sita sprade juurde. Nad elavad "Marinoi rostsi" rajoonis. -See ei ole ldse kauge.

Vene keel
thumbnail
2
txt

Viljastumise käik

Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunu

Perekonna õpetus
thumbnail
1
txt

Pipi piksukk

Pipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Lngstrump) on Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Tema tielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun