TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu................................................................................................
Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine
.................. 7 Riikide eristamine................................................................................................ 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama,
Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine Saad aru, mis maailmas toimub. Fakt Väärtused Eelistatakse mingil põhjusel üht reaalsust teisele Uskumused Miski asi on tõene Teadmised Empiirilised uskumused Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida. Tal on kalduvus vägivallale. Rahvusvahelistes suhetes käib "kõikide sõda kõikide vastu" (riikide omavaheline heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. KOOLIASJAD onenote Page 2 heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast.
- Kui keegi võidab, siis keegi ka kaotab - Teatud valdkondades siiani domineerib Pluss-summa mäng - Õnn on piiramatu - Võita võivad ka kõik - Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikemalt domineeriv Riigid käituvad ratsionaalselt- kõige mõistlikumalt. Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (üksikisik ei ole tähtis) Riikide suhted on ,,nullsumma mäng" Maailmas valitseb anarhia (ei olnud ühtset org, ühtset tiiki, kes oleks teiste suhtes korda loonud) ja iga riik vastutab enda eest ise Sõda on normaalne Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi jaoks on sõjaline domineerimine oluline! Kõige olulisem on eksistents, mis toimub peamiselt läbi sõjalise jõu. Kel jõud, sel õigus! Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See
normaalne või ei ole,* kes on osalejad kas riigid, inimesed, inimesed ja teised või klass rvs osalemises, * mis on see VÕTI mis rvs mõjutab- kas on see jõud, demokraatia, kaubandus ja demokraatia, majandus läbi ärakasutamise. Realism kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on ,,null-summa mäng"; maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering;
II. Teooriad, mis rõhutavad rahvusriikide valitsuste keskset rolli ning näevad EL-is eelkõige rahvusvahelist organisatsiooni Valitsustevahelised teooriad (intergovernmental approaches) kerkisid esiplaanile 1960. aastatel perioodil, mida iseloomustas integratsiooni aeglustumine, natsionalistlike meeleolude tugevnemine ning suveräänsuse tähtsustamine. Valitustevaheline lähenemine on kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise koostöö määra ja vormi määravad seega ära riikide huvid; peamised otsused langetatakse 9
praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate kui tööandjate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu- arvati, et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühsikonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutakse töölisklassi internatsionaalse kosstöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!)
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid p
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad.
2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
konsumerism… Christo (s. 1935) Bulgaariast ja Jean-Claude (s. 1935) Yves Klein oli kunstnikuna müstik, kes otsis “puhast vaimu” Yves Klein (1928-1963) Hüpe tühjusesse 23. okt 1960 Saksamaa: kapitalistlik realism Kapitalistlik realism on saksa kunstiliikumine 1960ndate alguses Kapitalistlik realism on saksa kunsti paralleelnähtus 1950ndate-60ndate USA popkunstile Gerhard Richter (s. 1932) Kunstnikku on lapsest peale saatnud räige ideoloogia ja surm – mille tulemusel ta põlgab mistahes ideoloogiaid.
Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk positivism on ebasobiv sõna]. Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme
Tüüpiline juht ettevõtja teadlane Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega
nähtu põhjal järele. · Lühiajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine o Paanika Mänguteoreetiline seletus paanikale põlevas teatris kui teatris puhkeb tulekahju, on igal külastajal 2 valikut: kas joosta ummisjalu väljapääsu poole või oodata ja lahkuda rahulikult. Iga külastaja jaoks on kasulikum joosta, mistõttu tekibki paanika. Kujutatud olukord on põhimõtteliselt vangi dilemma mudel igal mängijal on valida pettuse (jooksmine) ja koostöö (ootamine) vahel; kusjuures iga mängija kasum on suurim kui tema on ainus kes petab ning väikseim kui tema on ainus kes teeb koostööd; kui kõik teevad koostööd on kõikide kasum suurem kui siis kui kõik üritavad petta.
On kahte sorti õigust: 1 - õigus, mis ka tegelikult on ka õigus - õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon. (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitik
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad te
e) vanim keskaegne eepika. Rahvakeelne ja rahvalik kirjandus tekkis sedamööda, kuidas Rooma riigi territooriumil elanud või selle ääremail elanud rahvaid ristiusustati. Ristiusk tõi germaani rahvastele kirjaoskuse. Ladina keele eeskujul loodi oma tähestikud, tõlgiti vaimulikku kirjandust ning selle kõrval hakati kirja panema ka rahvaluulet ja muistseid pärimusi. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Küll aga säilisid muistsed pärimused Iirimaal ja Islandil, kus ristiusk võeti vastu rahumeelselt. Rahvaluulel põhinevad eeposed said aluseks rahvuskirjanduste arengule. 1.2 Islandi kirjandus ,,Vanem Edda" teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused? - Milliste kriteeriumide alusel saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? - Induktsiooniprobleem - Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? 27. Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? 28. Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH1 JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND..........................................6 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast.....................6 1.2 Üldjuhtimise ja projektijuhtimise erinevused ning sarnasused...............................8 2. HENRI FAYOL...........................................................................................................10 2.1. Elulugu, viis juhtimise printsiipi ja 7 juhi omadust..................................................10 2.2. Henri Fayoli 14 juhtimise põhimõtet................................................................
Locke'i tähtsaim järglane oli ilmselt Charles de Montesquieu, kes oma 1748. aastal avaldatud teoses "Seaduste vaimust" tõstis esile täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahusust ning tasakaalu kui üksikisiku vabaduse tagatisi. Demokraatia tänapäeval Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Seepärast saabki eristada kolme nurgakivi, ilma milleta ei saa ükski ühiskond end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja võrdsus seaduse ees. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajaid valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Öelda, et Riigikohus peaks sekkuma siis ja ainult siis, kui on olemas objektiivne vastuolu aluspõhi- mõtetega, tähendaks mugava fiktsiooni abil probleemist mööda vaadata. Vaevalt vähendab erimeelsusi tähelepanek, et „Euroopa Liidu teisese õiguse vastuolu aluspõhimõtetega on väga vähe tõenäoline, sest põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud heaks ega näh- tud nendes vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega, mistõttu, kui Euroopa Liidu teisene õigus vastab Euroopa Liidu esmasele õigusele, vastab see ka Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele“*21. Tõepoolest, kuidas mõista väidet, et vastuolu on „väga vähe tõenäoline“? Kas see tähendab, et kogu teisese õiguse üle pole kontrolli veel teostatud? Või hoopis seda, et Euroopa Kohut ei saa siiski täielikult usaldada? Või koguni, et Eesti rahvas võis eksida, kui ei näinud põhiseaduse täiendamise seadust heaks kiites
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347 eKr), Aristoteles (384 322 eKr) ja Polybios (200-120 eKr) ratsionaalne mõtteviis arenes mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sokrates arvas, et valitsema peavad need kellelon teadmisi ja oskavad eraldada õiglust ebaõiglusest. Sokrates oli Platoni õpetaja. Platon asutas filosoofiakooli nimega Akadeemia. Platon arvas, et kuna inimese võimed on piiratud mistõttu ta üksinda ei suuda oma vajadusi rahuldada, siis kogunevad nad kogukondadeks ja läbi tööjaotuse suureneb heaolu. Platoni arvates inimeste eri ülesanneteks ettevalmistamine nõuab haridust. Platoni arvates inimesed jagunevad vooruste järg: valitsejate voorus on tarkus (sofia), sõdurite voorus on vaprus (andreia) ja ülejäänud inimeste vooruseks on mõõdukus(sofrosum) ning kui iga klass täidab oma rolli ega püüa teiste rolli üle võta, siis toimib polis õiglaselt ja harmooniliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
