jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam- vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat. Tartu Püssirohukelder 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati
Kaevati välja mehi ja naisi, kes olid oma viimaseid aardeid kokku korjanud, kuid siiski põgenemisega hiljaks jäänud. Maria Amalia Christine Dresdeni abiellus Sitsiilia kuninga Karl Bourboniga. Ta oli vaimustuses kujudest ja maalidest, mis olid Vesuuvi viimase purske eel päevavalgele tulnud. Maria käis oma abikaasale peale, et viimane laseks talle otsida uusi eksemplare. Kuningas andis tema palvetele järele. Kaevamisi alustati 1. aprillil 1748. aastal. Juba viie päeva pärast leiti suur seinamaaling. 19. aprillil satuti esimesele surnule. Väljasirutatult lebas maas luustik, kätest, mis näisid veel haaravat, olid maha veerenud kuld- ja hõbemündid. Selle asemel, et edasi kaevata, aeti augud kinni, teadmata, et satuti Pompeii keskele. Uued kaevamised tehti teises kohas. Leiti amfiteatri vaatajateruum. Kuid kuna ei
ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe veeteel segas Kärevere sildade ehitamine, mis konstruktsiooni vea tõttu juba samal aastal kokku varises. Pärast Teist Maailmasõda tehti Emajõel veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasõidule probleemsetest Kärevere ja Muuga kärestikest rajati 1955.a mööda sirged kanalid. Pärast sõda oli vaja Tartu linn uuesti üles ehitada, selle käigus hakkas linn aga hoogsalt laienema. Moodi läksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati üha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emajõe lähikonda rajati kolm liivakarjääri. 1941. aasta sõjasündmuste käigus lasti Kärevere sild õhku ja purustatud
esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine. Sõja ajal jäi linnaerholoogia soiku, kuid Inglismaal olid mõningad arheoloogid, kes juba sõja ajal kogusid linnade pommiaukudest arheoloogilisi leide. Korralikke kaevamisi ei olnud, kuid 1943-1944 aastatel fikseerisid pommide alla jäänud ehitisjäänused, tehti jooniseid ning korjati leide. Süstematiseeritud kaevamisi otseselt läbi ei viidud. Pärast sõda algas sõjakahjustuste likvideerimine, näiteks oli vaja pommiaugud täita millegagi ning hooneid lammutati või ehitati üles, seoses sellega toimus siin-seal ka mõõdistamistööd ning leidude kogumist. Paul Johansen (1901-1965) Tallinnas toimusid suurejoonelised kaevamised 1950. aastate alguses
armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete." Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Berliinis, Egiptuse muuseumis. Selle ligi 50cm.-i kõrguse kuju avastas 6. detsember 1912 ajal väljakaevamisi teostav saksa arheoloog Ludwig Borchardt.Kuju avastati iidsest linnast Akhetaten, kus varemalt teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada.
Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg
kolm tündrit kulda ja kuldmõõk ning kulduur on elanud kaua rahva seas. On võetud ette 4 kaevamisi, mille tulemusena on leitud hauast suuri küljeluid. Tegelikult oli seal ilmselt tegemist keskmisest rauaajast pärit vadjalaste kääbastega, mis praeguseks on paraku kergeusklike kullahimuliste poolt ära rikutud. Tänapäeval tähistab seda kohta mälestuskivi kirjaga "Kalevipoja kalm" ja tahvel, millel sisalduv info viitab riigimeestele teada oleva Kalevipoja oletatavale eluajale... ,,Kalevipoeg kündmas" Kuju asub Tallinn-Tartu maantee ääres Sõpruse Pargis, Põltsamaal.
Vasta küsimustele. Toetu katkendile ja oma teadmistele. 6 punkti Trooja ehk Ilion asus Väike-Aasia rannikul. Sõjakäigust selle linna vastu võtsid osa paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________
Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg Muinasajaks loetakse esimeste inimeste saabumist kuni muistse vabadussõja kaotust 13. sajandi alguses. Sellekohta saame teadmisi inimeste asulate, tööriistade ja näiteks ohverdamispaikade järgi. Kõiki muinasajal valmistatud asju (tööriistad, ehted, nõud) nimetatakse muististeks. Arheoloogid sooritavad tänapäeval muististel arheoloogilise kaevamisi ja leitud esemete uurimisi. Nendele on suureks abiks täppis- ja loodusteaduse. Söestunud palgist saab mõõta radioaktiivse süsiniku hulka ja nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest
kahe kanalisatsiooni, MIS Olid Trepid viivad neid perioodiliselt puhastada. [6] Sanitaartehnilised kasutades savinõud sanitaartehniliste torude lai äärikud lihtne ühendavatest asfalditööstus peatada lekked OLI paigal 2700 BCE. Harappans valmistatud vask, pronks ja mõned väärismetallide liiga. [6] Harappans valmistatud vask, pronks JA mõned väärismetallide liiga. [6] Elanike Induse oru arenenud standardisüsteemi, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru saitidele. [7] Seda tehnilise standardimise võimaldas mõõteseadmetega tuleb efektiivselt kasutada nurga mõõtmist ja mõõtmise ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti ka mõõteseadmete koos mitu allüksuste puhul mõned seadmed. [7] maailma esimene randuda Lothal (2400 eKr) asus kaugusel peamisi praeguse vältida sadestumist muda. [8] Kaasaegne oceanographers on märkinud, et Harappans peab olema omas teadmisi, mis on seotud loodete, et
Kalme keskel asus kirst ning selle ümber ringmüür. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Maa-alused kalmistud nagu tänapäeval. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid. Kangurkalmed kangurkalmed olid selgepiirilised ja suhteliselt väiksemad kivivared (läbimõõduga 1020 m, harva suuremad), mis ümbritseva maapinna taustal tõusid selgelt esile, kõrgemale. Väliselt, enne kaevamisi, meenutavad need kalmed kivikirst- või lühemaid tarandkalmeid. Varased tarandkalmed kivikalme, mis on nelinurkne, piklik ja madala kivimüüriga piiratud tarand. Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on
1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas. 1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti 1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu. 1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta. 1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani. 2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. 2. PILDID *SAAL *SCHRAMMI KAMBER *KATARIINA TUBA *SAAL 3. KÜSIMUS – VASTUS 3.1. Ettevõtte nimi, juriidiline nimetus ja aadress. Moonaladu OÜ Püssirohukelder Lossi 28
Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa
kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga
lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal ilmus antiikkunsti ajalugu.
Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks. Vere Gordon Childe (1892-1957) Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968:
Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega)
maaalused jõed. Need omakorda uuristavad suuremaid koopaid. 4 2. ALTAMIRA 2.1. Altamira koopad Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 aastal Põhja- Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 aasta pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 aastal. Koopa pikkuseks on 270 m. Peakoridor on 2-12 m kõrge ja 6-20 m lai. Lagi on maapinnale väga lähedal: keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobastest on leitud kaks asustuskihti, mis viitab sellele, et mingil põhjusel on koopad vahepeal maha jäetud ja siis hiljem uuesti asustatud. 2.2. Koobaste asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis.
7 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis. · Plate torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigul Nunna- ja Suure Rannavärava vahel tänapäevaSuurtüki ja Laboratooriumi tänava ristumiskohast põhja pool. Torn ehitati aastatel 14011410 ja see sai oma nime tornipealik Herbord Plate järgi. Kolmekorruselise torni kõrgus on 24 meetrit ja läbimõõt 9,75 meetrit. Torn
Ilmselt oli siin terve ehituste süsteem, mis koosnes rõhtpalkidest ehitatud tarandite taolistest üksteisega liituvatest nelinurksetest ehitustest. Need asetsesid linnuse äärel ja arvatavasti olid ehitatud selle kaitseks. Nähtavasti kasutati tarandeid ka peavarjuna ja vara ulualusena, viimast tõendavad neilt kohtadelt rohkelt leitud savinõude killud. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 aastal H. Moora, A. Vassara ja E. Ariste juhatusel). Linnuse põhiliseks kasutusajaks on olnud I aastatuhande lõpusajandid. Linnus on maha jäetud XI sajandi paiku. Arvatavasti jäeti väike, kohaliku tähtsusega linnus maha, sest viimseil iseseisvusaja sajandeil kasutati ainult suuremaid ja tugevamaid kantse. Tahvel on informatiivne, ilusti kujundatud. 9. Elva jõe luhaniit. Niidud on puudeta või väheste puudega rohttaimedega kaetud alad.
raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks.
hiljem sai ta jrelevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta ttas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult he aasta, sest prast vikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt tkohalt ja otsustas end phendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, lhedane ja edukas tsuhe ja sprus. Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja mningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja
teada et tegemist on 12-13 saj. venelaste noole otsa jäljega. Selgus et ongi 13 saj ja ei mingit kiviaega !!! Võis olla tegu lahinguga 1234 vene kroonikatest läksid tartlased venelastele vastu ja lahing toimus Emajõe peal. On ka juttu et osa uppus ära. Võis olla et need on need mehed kes lahingus langesid. On mitu erinevat tõlgendust. 18saj ei kaevatud veel nö. mõttega ettevaatlikult. 19 saj lõpus hakati kaevamisi suhteliselt täpselt teostama. 10 cm kihi sees olevate leidude puhul tavaliselt joonistatakse ja pildistatakse mõlemat. Siis võetakse uus kiht kaevamiseks. Kihte ennast pildistatakse ja määratletakse ära. Kihid tähistatakse samuti numbritega vastavalt kultuurkihtide järjestusele. Kuni 80 aastateni kaevati horisontaalselt siis tänapäeval teine meetod kaevatakse niikaua kui saab ning siis
järelevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta töötas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult ühe aasta, sest pärast väikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta üle Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt töökohalt ja otsustas end pühendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, lähedane ja edukas töösuhe ja sõprus. Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja mõningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja residentsi endale Elwat el-Dibani, loomulikult
Mündid kui arheoloogilised objektid. Arheoloogia Numismaatika ja arheoloogia vanemas osas on suhteliselt seotud. Renessanssiajastul küll kaevati ja koguti, kuid veel ei uuritud. Neid kaevati välja pigem uhkeldamiseks ning ruumide dekoreerimiseks mitte teaduslikeks allikateks. 18. sajandil algas see, mida võib pidada juba uurimiseks. Algas Vahemeremaades ning tuntakse seda klassikalise arheoloogia nime all. Johann Joachim Winckelmann oli renessanssi ajal oluline mees, alustas ka kaevamisi Pompeis. Ta on klassikalise kunstiajaloo rajaja, kuid sellega seoses rajas ta ka klassikalise arheoloogia. Selleks, et kunstiajalugu uurida, alustas ta väljakaevamistega. Arheoloogia kui teaduse areng toimus valdavalt põhja pool, Vahemeremaades oli ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et
aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis. [2] Plate torn Plate torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigul Nunna- ja Suure Rannavärava vahel tänapäeva Suurtüki ja Laboratooriumi tänava ristumiskohast põhja pool. Torn ehitati aastatel 14011410 ja see sai oma nime tornipealik Herbord Plate järgi. Kolmekorruselise torni kõrgus on 24 meetrit ja läbimõõt 9,75 meetrit. Torn on sõõrja põhiplaaniga, mille linnapoolsest servast on ära lõigatud segment.
• Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes • Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised Kaevamised kui üksiküritus Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem
Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt). AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS (1827-1900) inglane, kindral-major, kes oli relvafanaatik (ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu, kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida
kindlusetorn, mille asemel ta fotol seisab, väga tollase Tallinna vanalinna arhitektuuriga. Sihtasutus Edise Linnus on teinud algust viieteistkümnendast sajandist pärit Edise linnuse arheoloogiliste ja arhiivsete uurimistöödega. Aivo Raud, kes on ligi poole omaaegse Edise mõisa südamest omandanud firmade omanik, ütles, et tema lõppeesmärk on tekitada seal, kus praegu teostatakse arheoloogilisi kaevamisi, haljastatud ja korrastatud ala, kus asub restaureeritud ja konserveeritud Edise linnus. Turistimagnet Tööde praeguse etapi ehk arheoloogiliste uuringute eesmärk on välja selgitada, mis ruumid olid linnusetornis ja milline on linnusekompleksi põhiplaan. Kompleksi ei kaevata täies ulatuses välja, vaid tehakse vundamentide järgi selgeks ruumide asukohad. Pärast mõne ruumi avastamist tehakse sinna surf ja kaevatakse see välja nagu on talitatud juba torni osas.
*esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud
Ehk see siis rituaalne tapmine jne. Jõudis järeldusele, et ka Kristus surev jumal ja see üks modifikatsioone. Frazer suht intellektuaalne ja usk tema arvates naiivne. Kuid mitte pahatahtlik. 20 saj esimestel kümnetel oli ta väga populaarne. Viimane suur evolutsiooniteooria tegelane, mis hakkas moest minema. Kõik eelnevad siis klassikalise evolutsiooni tegelased. 20 saj esimene pool. Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans, Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose. Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid sumerite süsteemidest, mida juhtisid templid ehk riik oli üks suur templimajandus. 1915 õpiti lugema Hetiidi kiilkirja ja sai alguse Anatoolia ehk tänapäeva Türgi alal olnud riigi ajaloo tundmine. Andmestikku oli seega rohkem kui varem
Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga erilised kohad, müürid ja kraavid), magnetluure (otsitakse maast erilise magnetilise omadusega asju). Tänapäeval on kõige olulisem georadar, mis kasutab raadiolaineid. Arvutist on sellega näha, mis maa all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat. Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi. Uurimiskaevamised ehk plaanitud kaevamised arheoloogid ise valivad objektid, mida kaevavad. Päästmiskaevamiste puhul on hädavajalik kaevata, sest plaanitakse näiteks midagi ehitada. Euroopas on 90% päästmiskaevamisi ja 10% uurimis. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikaid. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil on lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Väga oluline. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena
pidid maksma andamit. Muude allutatud rahvastega käituti rängemalt, võlglased müüdi orjadeks. Paavst saatis Carpini mongolite juurde, et meelitada neid ristiusku astuma. Käib Batu juures ja suurkhaani juures. Suurkhaan ei huvitu Caspini ristiusu vastuvõtmise ettepanekust. Suurkhaan lasi paavstile kirja kirjutada, et kõik maad, kus päike tõuseb ja läheb looja on antud meile, sina ise tule pakkuma teeneid, kuulake meie käske, muidu muutute vaenlasteks. Kui Karakorumis kaevamisi, võrreldi kogu aeg Carpini reisikirjaga. Mongoleid külastas ka Rubruquis, temale antud ülesanne prantsuse kuninga poolt meelitada mongoleid ristisõtta islamiusuliste vastu 1254 Karakorumis. Sama põhjalikud kirjeldused kui Carpinil. Põhjapoolset Venemaad alates 1238 ei puututud kuni 1252, mil uued teated mongolite rünnakutest. Mongolid ehitasid Sarai keskust välja. 1238 kui Juri Suurvürst suri, võiks saada troonile vanuselt järgmine vend Jaroslav
Term- avalikud saunad, erinevad meelelehutus võimalustega koht. Circus maximus- Tähtsaim hiotroom kaarikat omavaheline võistlus paik. 4 võistkonda oli. Asus keisrilossi kõrval. Colosseum- amfiteater. Pompeji Asub kampaania maakonnas, 89ekr sai rooma kolooniaks. 63 pkr toimus suur maa värin mis elati seal üle. 79 pkr toimus linna lähedal vesuuvi vulkaani purse , ja linn jäi tuha ja laavakivi alla. 1748a alustatti esimesi välja kaevamisi ja 1860a algasid regulaarsed välja kavamised kestavad siia maani need kaevandused seal. Linn asetses künakal, oli ümbritsetud ring müüriga. Hoonete ehitamis aeg 6-1 saj ekr. Küllaltki hästi on säilinud foorum , jupiteri tempel , turu hone, ja vanim rooma amfiteater ( 80ekr). 20000 hukkus ainult 2000 inimest. Kultuur Kreeka mõjud
teoses 3ja4saj puudutavad osad. Tähtsaks Rooma üldajalugu puudutavaks autoriks on Põhja-Aafrikas elanud ja tegutsenud Augustinus (354-430pKr), Rooma ajaloo seisukohalt on tähtsaks tema teos ,,Jumala riigist", mis on säilinud tervikuna. Ta kirjutab sellest, kui Alarich rüüstas Roomat, siis paganad süüdistasid kristlasi jumala teotamises, tema lähtub kristlasi õigustavatest seisukohtadest. Oluline ajalooallikas on tema teos suure rahvasterändamise aja kirjeldamisest. Arheoloogilisi kaevamisi ja avastusi on Rooma kohta mitmeid. Kõige paremini on säilinud Pompei ja seda ümbritsevad linnad, mis mattusid aastal 79pKr Vesuuvi tuha alla. Roomaajaloo käsitlemisel võib linna igapäeva elust just nendest leidudest kõige paremini aru saada. Vanim asustus Itaalias Arheoloogiliste leidude põhjal on teada et Apenniini poolsaar oli asustatud juba vanemal kiviajal e paleoliitikumis, kuid tihedam asustus tekkis sellele alale pronksiajal 2at II poolel eKr
6 Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis
annaabi.ee 
