Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned...............................................................................
Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk metsavendlusena, mis õnnestus nõukogude võimul maha suruda alles 1950ndate keskpaigaks. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 14 00015 000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978. aastal. Metsavendluse lämmatamise järel võtsid vastupanuliikumise teatepulga üle koolinoorte salaorganisatsioonid, 1960ndate lõpust alates aga juba teisitimõtlejad. 1972. aastal saatsid mitu vastupanuorganisatsiooni Eesti memorandumi ÜRO-le, nõudes Eesti okupeerimise lõpetamist. Tugevnev venestamine tõi kaasa protestiliikumise kasvu. 1979. Aastal nõudsid Balti riikide teisitimõtlejad nn Balti apellis Molotovi-Ribbentropi
(1920ndate patsifismiajastu) 1930-ndate lõpus valmistus maailm sõjaks (N.Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga. Kõige kauem sõjaks end ettevalmistanud N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada. 1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane.
osapoolele ohvriterohke. 1949. aastal toimunud küüditamisega hävitati väga laialdaselt metsavendade toetusbaas ning nende tegevus hakkas paratamatult hääbuma. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aastal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased. Nad võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula............................................................
edasikestmine (haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“ Majandus Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920. Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised. Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) –
Eesti pankrannikut ja 100-kroonisel alasi taga seisvat seppa. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113). Kõikide müntide tagaküljel oli kujutatud kolme lõvi Eesti vapina (Lisa 3). Esialgu käibisid ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatav paberraha oli kahtlemata sinine 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku(I. Leimus, 2006, lk 53-54). 1933. aastal toimus Eesti krooni devalveerimine ehk odavdamine, et päästa Eesti majandus Suure ülemaailmse majanduskriisiga seotud lämbumisest. Devalveerimine on
ajaloolaste kui ka asjaarmastajate teadmised, oskused ja huvi. 1922 hakati välja andma Ajaloolist Ajakirja. Tutvustati üldisi probleeme, sisaldas informatsiooni uudiskirjanduse kohta ja infot ettevõtmistest. Ajaloo ring pakkus teadushuvilistele üliõpilastele võimalust valmistada ettekandeid ette, teha referaate ja nendega esineda. Igal kevadel konverentsidel esinemine. Kindla meelsusega inimeste ühinguks kujunes. Ajaloo ringi juhatajateks olid popimad õppejõud Sulev Vahtre ja Helmut Piirimäe. Vahtre koostada Eesti mõisate nimekirja ja eesti ajaloo ilmunud kirjanduse bibliograafia. Linnart Mälli orientalistika ringi kuulus pool Ajaloo ringist. Ring jäi väiksemaks kui sotsiaal jne ringid, siis muutus Eesti ajaloo mõju suuremaks. Erifond eesti ajalugu ilmus, kirjandus, mida peeti ebasoovitatavaks ka välismaal. Üliõpilased sinna, kui Ülikool andis kirja kaasa, mille jaoks neid materjale vaja. Kuidas 1919- 1940 kirjutati, selgus Erifondist
Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad
Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu.
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940. aastal toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai selle esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu-ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ning enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, kokku 5% Eesti territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%
21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09.1944 (Eesti) Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon 27.01.1945 Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS 6.08.1945 Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja saada, aga nad ei teadnud, et see pomm nii võimas oli, Sureb väga palju (Hiroshima oli tööstuslinn, mis asus orus) 2.09.1945 Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas):
44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945.
juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku jä
atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO
aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hrustsov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra.
Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president. See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950.
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine.
Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud). 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu 30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni 23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping) Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks 1. Sept 1939 tungisid saksa väed poolale kallale, algas teine maailmasõda Hitler ja Stalin ei hoolinud väikeriikidest Eesti kuulutas end sõja algul neutraalseks riigiks
hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. Metsavendlus nõrgenes oluliselt 1949. aastal küüditamise tõttu. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aasal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Nõukogude võimu vägivalla poliitika oli mitmekülgne, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944. aastal algasid Eestis nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi ja sunnitööle saatmine. Kokku oli arreteeritud ja vangi saadetuid inimesi umbes 30 000. Arreteerimise eest põgeneti metsa ja liituti metsavendadega. Põgenike kätte saamiseks kuulutati välja
14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustrukt
millega sai esitatud nii mõnigi tore komöödia. Sellel ajal käidi tihti kolhoosibussidega tasuta teatris, kinos ja muuseumites. Eredaim teatrimälestus on ,,Silva". Eriti õnnelikud olime, kui külastasime Tallinnas kino Kosmos, kus näidati filmi ,,Helisev muusika". Muuseumikülastustest meenub esimesena Teletornis käimine." Kokkuvõte Referaati alustades arvasin ma, et Nõukogude okupatsioon oli üdini halb ja kole aeg. Nüüdseks olen aru saanud, et päris nii see ei olnud, sest leidus ka positiivseid emotsioone. Inimesed said osta raamatuid, mis on tänapäeval väga kallid. Nad said külastada erinevaid muuseume, näitusi, teatreid ja kinosid. Kõigil inimestel oli töö ja inimestel oli võimalus tegeleda huvitegevusega. Samuti tekkis uus laulupidude traditsioon. Hakkasid levima televiisorid ja raadiod. Tekkisid uued elamurajoonid ja haritlased. Eestlased said väga häid
Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2.4
loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt);
......................................................................................................14 Sammud iseseisvuse poole....................................................................................................14 Saksamaa asub pealetungile..................................................................................................15 Iseseisvuse väljakuulutamine................................................................................................16 Saksa okupatsioon.................................................................................................................18 Saaret okupeerimine..............................................................................................................18 Mandri-Eesti okupeerimine, okupatsioon ja lahkumine Eestist............................................19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.............................................................................................20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
