Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust väga ilus
Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II 5 Tabel 2.1 Kvaliteedinäitaja Ühik Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass klass Tüüp III vee keskmise karedusega sügav järv
Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish Võru Parish nici And there are 2 towns in pali Võru county. Towns: ties § § Antsla Võru ! Võrumaa in its historical
134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu 180.Vastseliina Võru
Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
Liidu põhiülesanne on esindada oma liikmete huve, koordineerida omavalitsuste tegevust ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa aidata liikmete teadmiste ja ametioskuste täiendamisele, koguda informatsiooni, seda süstematiseerida ning oma liikmete hulgas levitada. Võrumaa omavalitsused Antsla vald Lusti küla, Antsla vald Volikogu esimees HELE ANGERJÄRV Vallavanem TIIT TÕNTS Haanja vald Haanja vald Volikogu esimees VAHUR ZUPPUR Vallavanem JURI GOTMANS Lasva vald Lasva vald Volikogu esimees HEINO OJAPERV Vallavanem JÜRI NASSAR Meremäe vald Meremäe vald Volikogu esimees ANNI LAHE Vallavanem AIVAR NURK Misso vald Misso vald Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL
Kütiorg - sügavaim Eestis Kütiorg, Võru vald Küti Mäeveski Koloreino, Võru vald Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Loosu, Võru vald Parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Seminari park, Võru Pindi kirik Lasva, Lasva vald Reinu kadakas Karsna järve ääres, Lasva vald Roosisaare tamm Roosisaare, Võru vald Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Kütiorg, Võru vald Tamula muinasasula koht Roosisaarel Roosisaare, Võru vald Vabadussõjas langenute kalmistu ja mälestussammas Võrus Kose tee, Võru
................................ Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suurim neist on Tilsi küla,mis on ka valla keskus. Tilsi küla asub maakonna keskusest Põlvast, 14 kilomeetri kaugusel. Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31
Tema poolt 1986. aastast tehtud foto Halley komeedist on viimane Tartu Tähetornis teaduslikul eesmärgil tehtud vaatlus üldse. Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia-, matemaatika- ja füüsika-alaseid loenguid. 1969 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 1976 osales ENE koostamisel. 1951 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. Taavet Rootsmäe (kuni 1936 David Rootsmann, 27. juuni 1885 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa 27. juuni 1959
kaotavat. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi. Harjumaal Suurekõrve külas TihualuseTubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid.
Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II 5 Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II Joonis1. Ähja järve pH aastatel 2000-2011 A h i j ä r v e K e s k m in e p H a a st a t e l 2 0 0 0 -2 0 1 1 K e sk m in e p H 8 ,6 8 ,5 8 ,4 8 ,3
048412 24333 Haanja vald 25934 7800121-1Hurda 58.25200926.828452 25934 Haaslava vald 26074 7820046-1Hurda 58.38375526.708558 26074 Tartu linn 26075 7820047-1Hurda 58.38352626.709592 26075 Tartu linn 25933 7800120-1Hurda 58.25192826.828344 25933 Haaslava vald 30221 6500058-1Hurmi 58.01233326.888901 30221 Kanepi vald 88400 6500059-1Hurmi 58.01209426.888600 88400 Kanepi vald 23360 8600083-1Husari 57.84139627.168535 23360 Lasva vald 23361 8600084-1Husari 57.84122727.167762 23361 Lasva vald 34088 8690005-1Husari 57.84083827.167956 34088 Lasva vald 34185 8690006-1Husari 57.84069727.167720 34185 Lasva vald 25087 5900097-1Hussari 59.48581726.594491 25087 Viru-Nigula vald 93173 8400086-1Hussari 58.44346825.528244 93173 Viljandi vald 93174 8400089-1Hussari 58.44332925.528646 93174 Viljandi vald 26859 8400087-1Hussari 58.44347625.529197 26859 Viljandi vald
Hiljem jätkas ta tööd Tartu Tähetornis ka pärast uue observatooriumi valmimist Tõraveres. Tema poolt 1986. aastast tehtud foto Halley komeedist on viimane Tartu Tähetornis teaduslikul eesmärgil tehtud vaatlus üldse. Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia, matemaatika ja füüsikaalaseid loenguid. 1969 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 1976 osales ENE koostamisel. 1951 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. 6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom
kõrgustik paikneb Eesti piires Irboska lavamaa ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi veelahkemealaks. Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna vahel. Kõrgustiku jalamit saab üsna täpselt piiritleda idas, põhjas ja läänes. Kõige selgemini on eristatav kõrgustiku loodepiir Hargla nõo kirdeosas Võru lähistel ca 100 m kõrgusel. Haanja looduspark paikneb Kagu-Eestis Võru maakonna keskosas ning hõlmab 5 erinevat kohalikku omavalitsust: Võru, Rõuge, Haanja, Lasva ja Vastseliina. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. 27 Haanja Looduspark on loodud Eesti suurimate suhteliste ja absoluutsete kõrgustega piirkonna kaitseks (pindala u. 17 000 ha). Haanja looduspark loodi Haanja kõrgustiku liigestatud reljeefiga maastike ning väljakujunenud pärandkultuurmaastiku kaitseks ja säilitamiseks
külanimed, kuid aktiivsemad elanikud valla Võrumaa-poolsetest küladest asusid selle vastu protestima. Kui need külad lahutati Meremäe vallast ning taasühendati Vastseliina vallaga, taotles uue valla volikogu külanimede tagasimuutmist konventsionaalsele kirjakeelepärasele kujule, mis ka sündis. Protestijaid külanimedega "setutamise" vastu leidus hiljem ka Meremäe valla Setumaa-poolses osas. Mõnes Kagu-Eesti vallas, nagu Sõmerpalu, Haanja ja Lasva (Võru maakonnas) ning Veriora, Orava ja Värska (Põlva maakonnas) viidi külade taastamise käigus osa külanimesid vastavusse kohaliku hääldusega. Kõige suuremat vastuseisu näitasid vallavolikogude liikmed üles õ-harmoonia suhtes, ä-harmooniat ja o kõrgenemist u-ks peeti mõnel pool süsteemselt, mõnel pool üksikutes nimedes vastuvõetavaks. Ametlikult võrupärasele kirjakujule normitud külanimede vastu on proteste kuulda olnud ainult Meremäe vallast
Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. Kasutatakse haljastuses, eriti hekkideks, kuna talub hästi kärpimist. Tundlik suitsu ja gaaside vastu, mistõttu linnades on kasutamine piiratud. Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab 11,8 m kõrgune kadakas, mis on kindlasti üks Eesti kõrgemaid. Rootsis kasvab 18,5 m kõrgune kadakas, vanus 860 a. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjad, teravatipulised, 1-2 cm pikad, 3-kaupa männases. Okkad püsivad võrsetel keskmiselt 4 a. Kahekojaline, harva esineb ka ühekojalisi eksemplare. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais
annaabi.ee 
