Seened Sarnasused Taimedega Loomadega Kinnitunud eluviis Heterotroofid Piiramatu kasv Valkuderohke, sisaldavad glükogeeni, loomsed rasvad (vähesel määral) Paljunevad eostega Rakukest on kitiinist (raskestiseeditavad) Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed Toitumine Heterotroofid toituvad Elus orgaanilisest aines Surnud orgaanilisest ainest 1. pareasiidid (torikulised) Need seen...
Nad toituvad vees lahustunud suhkrust. Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja
glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12
lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla. Kasutamine
2. * Sest sooja ja niiskuse keskkonnas tekib hallitus, külmas sai aga säilib* Saia tükk polnud hallitanud vaid kuivanud + Niiskus, saias hakkavad seened kasvama * Miks sai teises punktis ei olnud läbi hallitanud? 3. Kui seeni poleks, ei oleks olnud võimalik taimede olemasolu, rääkimata loomadest. Tänapäevani on palju taimi seentest sõltuvuses, seened on tähtsad ka surnud organismide lagundajatena. 4. * Parasiitne*Roosteseen, nõgiseen* Eosed on viguritega, vee abiga liiguvad ühelt taimelt teisele * Lehed tuleb põletada, eosed hävivad vaid põledes. 5. Seened, hüüfidest, mütseeli, heterotroofid, viljakehad, kitiinist, pärmseened, pungumine, õlle, parasiidid, lagundajad, trühvlid, majavamn* mokoriisa. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen
kergesti ära, seetõttu pole seda sageli. Valge kärbsesen Valge kärbseseen kasvab varjulises kuusikus ja on ise üleni valge. Ta jala ülemises osas on valgjas rõngas, alumises osas avar kotjas tupp. Ta jalg on ebemeline. Parasiit seened Parasiit on organism, kes elab teste organismide arvelt. Seen Kelle arvel elab Kahjustus Roosteseen Kukerpuu, teraviljad Taimed jäävad kiduraks, saak väheneb. Nõgiseen Teraviljad Teravilja sisu muutub mustaks, hävitab teravilja õisiku. Seened looduses... Sümbioos: vesi, mineraalained
varjulistes männi- ja kuusemetsades ning lagedatel loopealsetel. Eelistab parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Hea külmataluvusega ning ainult karmidel talvedel on esinenud külmakahjustusi (Laas, 1967). 4.4. Koht ökosüsteemis Kadakamarjad on toiduks paljudele lindudele (nt kadakatäksile, põõsalindudele ja rästastele) ning puu tihe võra sobib hästi pesa rajamiseks. Kahjureid on vähe, okastel areneb roosteseen (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Juurtel esineb mükoriisa (Laas, 1967). Eritab mikroobe hävitavaid fütontsiide(Harilik kadakas täiendav info, 2011). 4.5. Kasutusalad Kadakat on juba aastasadu kasutatud ka ravieesmärkidel. Kadaka suits hävitab hästi kahjulikke pisikuid ning kadaka okstele kuuma vett peale valades ja auru sisse hingates aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja marikäbidest saab valmistada erinevate raviomadustega õlisid
tulevat orgaanilist ainet ja toitaineid, (c) ristik, (d) põldhiir,(e) kodukakk, (g) lagundajad bakterid. (a) päikesekiirgus (b) kasutamata päikesekiirgus (c) autotroof (d) herbivoor heterotroof (e) karnivoor heterotroof (f) hingamine (g) destruktor heterotroof (h) jääkproduktid · 26. [4 p.] Täida lüngad (määra toiduahela tüüp kirjutades numbri vastava tähe järgi vasakus tulbas) 26. · (1) roosteseen kasvab nisu vartel ja saab niiviisi · (a) parasiidi toiduahel produtsendilt energiat; (1), (4) · (2) väikesed putukad ja bakterid elavad mäestikes tuule poolt kõrgele kantud tolmuteradel; · (b) detriidi toiduahel · (3) krabid elavad estuaaris (2), (3) (madal meri jõesuudmes)
harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Seente paljunemine Isesteriilsed, ehk samalt isendilt pärinevate hüüfide tuumad ei ühine. Sugutu paljunemine: Eosed, esineb ka viburitega eoseid. Vegetatiivne paljunemine: - mütseeli jagunemine; - spetsiaalsed paljunemis rakud. Seente toitumine 1. Lagundajad, sh saprotroofid (levinuimad on puiduseened, näiteks majavamm); 2. Biotroofid ehk elusainest toituvad seened: sümbiondid (näiteks kuuseriisikas) ja parasiidid (roosteseen, jalaseen). Seened toituvad osmootselt, läbi rakuseina. Saprotroofsed seened Lagundavad elusat, surevat ja surnud puitu eriti olulisel kohal metsa ökosüsteemis. Puidu lagunemine on pikaajaline ja kompleksne biokeemiline protsess tänu puidus olevatele aeglaselt lagunevatele ligniinija tselluloosikomponentidele ning väikesele toitainete sisaldusele. Loode-Venemaal ja Ida-Eestis tehtud uurimused näitavad, et kase lamapuidul kulub lagunemiseks 50 55
..3-kaupa, õitsemisel punakad, hiljem rohelised, valminult roosakas- või punakaspruunid, sageli vaigused, 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 2...3 (4) cm, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Seemned 0,5 ... 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad. Kõrgetüveline. H=40...50 (66) m, Eestis kuni 40 m. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm.
2005). Harilik kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Tähtis ja meeldiv ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel (Pedaste et al 2005). Kahjuks on ta kõrrerooste vaheperemeestaimeks, mis piirab kasvatusvõimalusi (Hiie 2008), sellepärast ei soovitata kasutada kukerpuud maarajoonides. Viljapõldude lähedalt tavatsetakse kõik kukerpuud ära hävitada, kuna kevadistelt lehtedelt leiduv roosteseen hakkab kahjustama söögivilja (Pedaste et al 2005). Taimel leidub ka jahukastet, mille puhul taimede maapealseid osi katab hallikasvalge jahusarnane kirme. Tagasilõikamise nõuded Kukerpuu on vaja igal kevadel lõigata. Et teha ruumi noortele okstele, tuleb lõigata põõsast välja ka mõned vanemad oksad. Üheaastasi oksi lõigake tagasi poole võrra, sest noorte võrsete lehed on värvikamad ja kärpimine tihendab põõsast. 3-5 aastatase vahemiku järel on soovitatav
annaabi.ee 
