Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaasused ja kaasuste lahendamise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asjaolud, madara, kaasuses, hinnast, küsimusi, saadabenne, restoran, annaksite, furgoonauto, majaka, kinnistu, hiljemalt, lisale, näidatud, tasuma, argumenteerida, juriidilist, väidet, korrata, rajadõhjendusiiridesse, variante, ettevõtja, otsustavaks, õigsus, allikaid, kohaldada, aõs, eelduste, tühistamine, väljaselgitamine, tahteavaldusDispositiivsuse põhimõttele vastandub imperatiivsuse põhimõte ehk poolte kokkuleppel ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda. (NT: VÕS §62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine). Kõrvale kaldumise korral on leping tühine. Ühe isiku kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Reguleerivad ainult tarbijalepingutega seotud küsimusi. Tarbijalepinguga on tegemist, kui majandus ja kutsetegevuses olev isik ehk ettevõtja kohustub tarbijale üle andma kaupa või osutama teenust. Relatiivse imperatiivsuse korral võib ühe poole kahjuks lepinguid teha. Relatiivse õigusnormi tunneme ära- seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. Hea usu põhimõte § 6- määratlemata õigusmõiste. Pole võimalik üheselt defineerida. Mõiste, mille sisu ei ole seadusandja poolt kindlaks määratud ja
müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise lepingu vorminõuded. A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab 10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!
ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause esimene osa kohaselt vastutab sellisel juhul nüüd ka käendaja. 4.2
Seda lepingut kasutatakse iga servalkõnni kliendiga. Kaasuse asjaoludel oli allkirjastamiseks antud lepingutekst. Tingimust kasutav lepingupool kasutab seda tüüptingimust teise lepingupoole suhtes. Ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu-Lepingut allkirjastades ei ole servalkõnni kliendid võimelised lepingu sisu muutma ega ka lepingu punkte. Nad saavad ainult lepingut allkirjastada. Kaasuse asjaolud ei viita muudele viisidele, tuleb eeldada, et ei ole läbiräägitav Järeldus: p 18 ja p 19 on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes. 2. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes? 1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine: VÕS § 37 lg 1-tingimusele viidati: dokument allkirjastati kirjalikult,
see järjekord. Reguleerib ühe kohustuse sees olevaid kohustusi, see §on laiem kui pealkiri näitab. Kui oleks mitu laenulepingut siis kohalduks lg 4. kui kumbi ei vali ss lg 6. - 397 ög 1 ja lg 3- nad on kokku leppinud intressimäärs - 113 lg 1- ei täinud õigeks ajaks - 113 lg 6 – ei saa a nõuda v-lt põhivõla ja kuni 1.01 arvestatud intressilt viivise maksmist - 113 lg 7 – al on õigus nõuda arvutatud intressi tasumist v-lt - Vabandatavad asjaolud - VÕS ÕKV eeldused Viivise nõudmisel peab olema tegemist rahamaksmise kohustusega Formaalsed eeldused: teatamine ja mõistliku aja jooksul Võlgniku vastuväide - A pidi arvesse võtma tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg VÕS § 88 alternatiivkohustused. Erand on lg 8 pooled saavad kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku, täitmisjärjekorra muutmiseks
o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid. Rikkumise väljaselgitamine võimaldab hinnata, milline vastutuse standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2 vm) - Vastutus o Vastutusstandard Üldstandard lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 103
süvendas auto avariilisust, aga auto oli juba ostmisest peale avariiline. ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4) – Ben on kohustatud teatama VÕS § 14 lg 2 kohaselt, et asjal on puudus. Kaupo oleks võinud küsida, aga ei pidanud küsima, sest eeldas, et asi vastab lepingutingimustele VÕS § 117 lg 1 Vastutust välistavad asjaolud - vastutust välistavaid asjaolusid ei ole, sest Kaupo ei teadnud enne lepingu sõlmimist, et auto on avariiline VÕS § 218 lg 4; Kaasuse tekstis ei esine asjaolusid, et Kaupo ei oleks teatanud lepingule mittevastavusest õigel ajal VÕS § 220 lg 1 Poolte kokkulepe – pooled ei ole leppinud kokku vastutuse piiramises VÕS § 106 lg 1. 4. Oluline rikkumine – VÕS § 116 lg 2 tegemist on olulise rikkumisega, kui
ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine
osa ära asja üleandmisel. Ostja kohustus on asi vastu võtta ja maksta ostuhind VÕS § 208 lg 1. Ostja ei maksa ostuhinda (VÕS § 76 lg 3). Tegemist on VÕS § 208 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 100 mõttes mittetäitmine). Ostja pidi täitma pärast müüjat (VÕS § 82 lg 1, 5). Täitmisest keelduv pool on tuginenud keeldumisele. Kas võib rikkumisele tugineda? 101 lg 3 rikkumist ei põhjustanud võlausaldaja ega temast tulenevad asjaolud ehk rikkumisele saab tugineda. Ostja ja müüja ei leppinud kokku kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises (VÕS § 106 lg 1). Vastutus: Vastutusstandard VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastutust välistavad asjaolud VÕS §103 lg 2 kohaselt ei ole rikkumine vabandatav, sest tegemist ei ole vääramatu jõuga (raha mitte olemasolek sõltub võlgnikust). Ostja
Hageja peab põhjendama, et see, kellelt kahjuhüvitist nõutakse, peab hüvitama kahju siis, kui asjaolu, millet ema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 14 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud: OÜ Shteinline (hageja) hagi OÜ Betreston ja OÜ Ilva Eesti (kostjad) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus tühiseks
põhimõttega? Lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, kuid see võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses. 5) Milline on tulemus siis, kui ühe poole käitumine ei ole mõistlik? 6) Kas müügileping, mille puhul pooled on kokku leppinud müügieseme ebamõistlikus hinnas, on kehtiv? Ei ole hea usu põhimõtte rikkumine, kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et see pole õiglane. Lepinguvabaduse põhimõte. Lepingu kehtivuse küsimustega VÕS ei tegele ning on vaja TsÜSi kasutamist. TEEMA 3 LK 77-137 Võlasuhete tekkimine lepingust Lepingu sõlmimine VÕS § 8. Lepingu mõiste (1)Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
see et valdaja saaks oma valduse tagasi -> võib eemaldada kinnisasjalt ka omavoli tarvitamise vahendi, antud juhul auto. Inimene on olulisem kui auto ja kui inimest saab platsilt ära ajada, siis autot saab ka ära viia, sest see õigushüve on vähemoluline. + 4) A kasutab jõudu, mis jääb hädakaitse piiridesse. - Lg 3 on lg 1 suhtes erisäte, sellele kehtivad lg 1 nõuded mida lg 3 ära ei muuda. Seetõttu peab jääma hädakaitse piiridesse. Antud juhul ei ole asjaolusid kaasuses, mis annaksid mõista, et hädakaitse piiridesse pole jäädud. + 5) Puuduvad nõuet välistavad asjaolud - § 49 alusel kohaldatakse valduse kaitse sätteid ka asja reaalosa puhul, parkimiskoht on ka asja reaalosa. Liiklusseadus näeb ette, et sõiduki teisaldab avaliku võimu teenistuja avalik-õiguslike normide alusel, aga eraõiguslikud normid eksisteerivad sellega paralleelselt. Seega võib eraisik sõidukit teisaldada, kui vaja. +
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, st lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et lepingutingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada)
Rahaliste kohustuste täitmine: - täitmise koht (konto, sularahas tätimisel – võlausaldaja asukoht) - täitmise aeg – sissenõutavus (VÕS § 82; § 821. Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul) Kuni täitmise tähtpäevani – intress (VÕS § 94); Alates sissenõutavusest – viivis (VÕS § 113) VÕS § 1131.Sissenõudmiskulude hüvitamine Kohustuste vahekorra muutumine §97: Pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. - asjaolud on muutunud või muutumisest on teada saadud pärast lepingu sõlmimist (ka enne) ja - kahjustatud pool ei saanud mõistlikult asjaolude muutumist (selle võimalikkust) ette näha ja - kahjustatud pool ei saanud asjaolusid mõjutada ja
Pooled pevad vastastikused kohustused täitma üheaegselt VÕS § 82 lg 5. Gustav on kohustatud VÕS § 263 alusel kõrvaldama takistused Sulevi eseme valdamiseks. Kohustuste rikkumine - VÕS § 100 kohaselt on lepingut rikutud, sest kohustusi pole kohaselt täidetud - tuldi küll autole järele, aga tasu ei makstud (VÕS § 82 lg 5) Kohustuse rikkumisele tuginemine – Toivo ega temast tulenevad asjaolud ei ole põhjustanud kohustuste rikkumist. Vastutus Vastutusstandard - VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutust välistavad asjaolud – praegu ei ole Gustav jätnud maksmata vääramatu jõu tõttu, seega see ei välista ta vastutust (VÕS § 103 lg 2) Vastutamise piiramise kokkulepe – Praegu ei ole VÕS § 106 järgi pooled vastutuse piiramises
mitmepoolse tehinguga ehk mitmepoolse lepinguga - st tehing B kui OÜ X esindaja ja A vahel. Seega võiks öelda, et B kui juhatuse liikme nõusolek sisaldus OÜ X esindajana (ÄS § 181 lg 1 mõttes) lepingu sõlmimises A-ga. o C nõustumist võib käsitleda ÄS § 173 lg 7 mõttes või eraldi antud kirjaliku nõusolekuna. “Andnud kinnituse” - saab tõlgendada mõlemat pidi, kuna kaasuses puuduvad täpsemad andmed. o Osanik ei saa ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Kaasusest tulenevalt ei ole A andunud nõusolekut. igapäevane majandustegevus: - (A oli nõus, sõlmis lepingu. B sõlmis lepingu, lepingus oli tahteavaldus nõusolekuks. C andis nõusoleku hiljem. Seega on ÄS § 181 lg 3 alusel kõik korras ning maksma peab.)
mõistes oli puudus olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekul H- le. Riisiko läks üle VÕS § 214 lg 2 järg asja üleandmisega, korsten oli puudustega juba enne seda. 3. Vastutus VÕS § 218 lg 1 – müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Jah, eeldused on täidetud: asi ei vastanud lepingutingimustele ja mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut H-le. Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?: VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, H ei teadnud ega pidanud teadma mittevastavusest. H ei pidanud teadma, et korsten ei vasta ehitustingimustele VÕS § 220 lg 1 – ei teatata mõistliku aja jooksul müüjale mittevastavusest; kaasusest ei nähtu, et H oleks teavitanud mittevastavusest mõistliku aja möödumisel.
Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas. Garantiivastutuse ja süülise vastutuse eristamine müügilepingu näitel: Müüja vastutus müügilepingu alusel puudustega asja üleandmise korral. Süülise vastutuse puhul peab rikkumine olema rikkujale etteheidetav (tahtlus vs hooletus). Garantiivastutuse põhimõtte rakendamine tähendab lihtsustatult, et müüja vastutab ka
Vaatamata sellele esitas üks aktsionäridest nõude dividendi väljamaksmiseks. Kas aktsionäri nõue tuleb rahuldada? RKL 3-2-1-16-04 Balteco kaasus ÄS § 279, aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega väljamaksmisele kuuluvate dividendide väljanõudmist. VÕS § 3 p 6, üldkoosoleku otsuse alusel tekkinud võlasuhe. Kuna võlasuhe on tekkinud, siis kuskil 1-2 kuu möödumisel muutub võlg sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 3,7. Kui aktsionär oli kohal (siin kaasuses seda eeldada ei saa) teisel üldkoosolekul ja hääletas dividendide maksmise tühistamise poolt, tuleneb sealt tema tahteavaldus. AS on võlgu ainult nendele aktsionäridele, kes ei nõustunud sellega, et dividendide väljamakse tühistatakse. Balteco kaasusest nähtub, et dividendide maksmise kohustusest vabaneb ühing siis, kui dividendide väljamaksmine ähvardab ühingu eksistentsi. Sel juhul on võimalik külmutada dividendide väljamaksmine
Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine)
ka 30% ettemaksu tasunud. VÕS § 208 lg 1, müüja peab andma asja ja omandi üle. 2.2. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 76 lg 1 kinnitab müüja kohustuse. Müüja ei andnud mööblit üle. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Müüjal on müügilepingust VÕS § 208 lg 1 järgi kohustus anda ostjale asi üle. Selles kaasuses müüja ütles, et ta ei saa tellimust täita ning äri lõpetatakse üleüldse ära. Selle järgi on müüja käitumine kohustuse rikkumine, kuna jättis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata ehk ei andnud ostjale köögimööblit üle. 3. Vastutus Keegi küsis: kas vargus on vääramatu jõud? :§ 103 -kas saime ära hoida (ei), arvestada või väldita saab? (ja) saame panna kaamerad, turvameetmeid jne.
Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping) - faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1 Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (tuleb kasutada ainult esimest poolt, sest meil on offert ja aksept
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) k
loetakse kahju õigusvastase tekitamisega hõlmatud juhtumiks. Sellise valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õigus on olemas. Kaasus 18 Valdajaks jääb P, kes üürilepingu lõppemise järel asja üürileandjale välja ei anna. Sellest tuleneb et M ei tohi üürnikult asja jõuga ära võtta, sel ajal kui valdaja võib §41 järgi. P on otsene valdaja, M kaudne valdaja. Tegemist omavoliga. Valdus on kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. Käesolevas kaasuses võeti valdus ära. Ukseluku vahetamine ja tõstab asjad ukse taha. Omavoli seetõttu, et toimus üürniku tahte vastaselt ning seadusevastaselt. P-l kahju hüvitamise nõue § 45 lg 1 (valduse taastamine) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kas üürileandjal on võimalik esitada mingeid vastunõudeid? § 45 lg 2? Ei saa kohaldada. § 40 lg 2 omavoliline valdus. Üürnik ei saanud valdust omavoliliselt nende vahel on üürileping. Fakt, et üürileping on lõppenud ei mõjuta valduse saamist, sest
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil�
K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT- alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? 1. Õiguslik probleem Kaasuses vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on tööleping või KÄSUNDUSLEPING ning kas selle lepingu ülesütlemine OÜ poolt on vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 2 õigustatud. ------- Enne kaasuse lahendamist tuleb metoodika järgi kõigepealt normid ka välja tuua enne analüüsi. TLS § 1 lg 1,2,4 + TLS § 33 lg 1 + VÕS § 619 + TLS § 88 lg 1 p 2 + TLS § 109 lg 1 + TLS § 107 lg-d 1 ja 2 (hüvitis) + TLS § 104 lg 1 (seadusest
ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist või kohustustest vabastamist? 1) kulutuste hüvitamise nõue ja 2) kohustusest vabastamise nõue (§-st 1023 lg 1 – tuleb hüvitada vajalikud kulutused mõistlikus ulatuses). Lg 3 järgi on oluline, et ajajal oli plaan kulutuste hüvitamist nõuda juba asjaajamise ülevõtmisel. Vabastamine tähendab, et ajaja nõuab, et soodustatu täidaks tema eest asjaajamisega seoses tekkinud kohustuse. 3-2-1-118-14, kaasuses kujutas asjaajamine endast üüritud ruumide remonti, üürnik asjaajaja, üürileandja soodustatu. Kulutusi on võimalik vähendada selles ulatuses, milles asjaajaja need kulutused osaliselt ise ära tarbis. A ja B hakkavad koos elama, A teenib elatist, tasub arved jne, B hoiab kodu korras. Kui kooselu lõpeb, nõuab A B-lt tehtud kulutuste hüvitamist. Sellist nõuet kohus üldiselt ei rahulda. Kindlaks tuleb teha, kas A-l on algusest peale olnud tahe saada kulutuste hüvitamist
kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet
Järelikult on tegemist soorituskondiktsiooni kohaldamiseks sobiva olukorraga. mitteehne KAA - Ekslik ja lubamatu. Nendel juhtudel tehakse küll midagi teise isiku kasuks, kuid mitte soorituse teel. Tegu ei saa olla soorituskondiktsiooni juhtumiga ning võib kohalduda mõni mitte- soorituskondiktsiooni liik. 5.1 Soorituskondiktsioon 51. Missugused on SK-i eeldused ja SK-i välistavad asjaolud? Eeldused ( 1028 lg 1): 1. saaja peab olema rikastunud üleandja arvelt. 2. rikastumine peab olema aset leidnud soorituse teel. 3. selleks soorituseks puudus õiguslik alus. Võib väljenduda selles, et kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või et kohustus langeb hiljem ära. Välistavad asjaolud on sätestatud 1028 lg 2, nimelt on SK vaatamata õigusliku aluse puudumisele ikkagi välistatud järgneval kolmel juhul:
annaabi.ee 
