ja Margus-Int (MI). Mardi ämma nimi on Nataly-Emilia (NE) ja äia nimi Nathan-Isidor (NI). Mardi venna Vaabiani (V) poja nimi on Prometheus (P). Niina õe nimi on Õie (Õ). Täheke on abielus Valteriga (VM). Mardi ja Niina lapselapse nimi on Laura-Lota (LL), tema isa ei ole tema ema abikaasa, vaid ema juhututtav Juhan (J). 1. Kes on kelle sugulane? 1.1. Kes on Tähekese ülenejad sugulased? Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 80 lg 1 järgi Tähekese ülenejad sugulased on M ja N (kuna need on Tähekese vanemad), ME ja MI (kes on M-i vanemad) ning NE ja NI (kes on N-i vanemad). 1.2. Kes on Laura-Lota ülenejad sugulased? PKS § 80 lg 1 järgi on Laura-Lota ülenejad sugulased T ja J (tema vanemad) ning M ja N (vanemate eellased). 1.3. Kes on Nathan-Isidori alanejad sugulased?
Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
Kolmandas järjekorras on neli tüvikonda-kaks ema poolt ja kaks isa poolt, kuid endiselt kehtib põhimõte, et pool pärandist kuulub jagamisele emapoolsete sugulaste vahel ja teine pool isapoolsete sugulaste vahel. Kui pärija kuulub mitmesse tüvikonda, siis pärib ta igast tüvikonnast oma osa, kusjuures igast tüvikonnast päritav pärandiosa loetakse omaette pärandiosaks. Seadusjärgsete pärijate järjekord: 1. järjekorra pärijad – pärandaja alanejad sugulased (pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades, surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal). 2. järjekorra pärijad – pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased pärivad kogu pärandi võrdsetes osades (pärivad siis, kui 1. järjekorra sugulasi ei ole olemas või nad kõik on surnud enne
Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid
Õigussuhe on suhe, kus subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja kohustustega. Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Õigustatud subjektil on õigus nõuda kohustatud poolelt teatud käitumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijõu rakendamisega (nt üürilepingu õigustatud poolel on õigus üürida välja talle kuuluv korter, õigus lepingu sõlmimisel nõuda üüriraha tasumist). Samas on tal ka nt üürilepingu puhul kohustus võimaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist. Juriidiline kohustus õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma üüri). Samas on tal ka subjektiivne õigus nõuda õigustatud poolelt nt eluruumi üürimisel selle kasutamise võimaldamist 8
meist põlvnevad). 4) Vendade ja õdedega, poolvendade ja õdedega. 5) Ühteperre lapsendatud lapsed. 6) Lapsendaja ja lapsendatud. Abielu toob kaasa isiklikud õigused perekonnanime valik: - oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. 8 Lahusvara kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Ühisvara kasutatakse teineteise
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka
abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Abielu sõlmimine Mõlema abielluja "jah" ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7) Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1) Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava 9 vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise. Lg 2: Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu
Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
selle otsuse juures üks tähtsamaid: seaduslikus abielus naise lapsel on üle 30 korra suurem sanss sündida. Vabaabielus naise lapsel vastavalt üle 10 korra suurem kui vallalise ja üksi elava naise lapsel (Jõesaar, A. [2002]. Vabaabielu seadustesse ei mahu, URL (kasutatud juuni 2010) http://naistemaailm.ee/?id=7259 ) Lahutuse korral tuleks lastele selgeks teha, et nemad ei ole süüdi vanemate muredes ja probleemides. Uuringutega on tõestatud, et vanematelt kanduvad lastele edasi hoiakud abielu suhtes. Vanemate abielu mõjutab laste tulevikku järgmiselt- hariduse, abiellumise ja laste saamise kohapealt ja eluplaanide tegemises. Ühisvara Ühisvara on: abielu kestel abikaasade omandatud vara, samuti võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist,
3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka krediidiasutustele.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................
iudicio. Formula koosneb: Iudicis nominatio-kohtuniku määramine Intentio- selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus Condemnatio-käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi: Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi välja asjaolud, millest hageja tuletab oma nõudluse. Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka vastuväited. Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N N-kostja leppenimi Formulaasprotsess IN IURE: IN IUDICIO Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma kirjalikus vormis kohtule
1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid
Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte. Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud. PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu tehtud. Kaasus nr 20 M ja F abiellusid. Telekas, mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele omandikaitse või valdusekaitse läbi. Kas E on saanud omanikuks? §17, 14, 15 Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et pulmakink on üldiselt mõeldud ühisvara hulka kuuluvana, on meie ühiskonna käibearusaamu ja ilmselt on sellele raske vastu vaielda. Kui pannakse silt peale, et kingitus on nt konkreetne ehe, siis kingituse
perekonnanimed (500 isikut) nt Tamm, Saar jne; mida kasutatakse üldise eesnimena; isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips, punkt, ülakoma, sulud. 11 28. nädal, 14.03.13 PEREKONNASEADUS: Abikaasade varasuhted: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, vara lahusus Kui abielu sõlmitakse, siis kohe tuleb see valik ära teha. Vara ühisus- ühisvara ja lahusvara: Ühisvara: abielu kestel soetatud vara. Seda kasutavad mõlemad abikaasad võrdsetel võimalustel. Kui otsustatakse midagi maha müüa, siis on vaja teise poole nõusolekut. Jagamine- kuulub mõlemale poolele võrdsetes osades, võib jagada ka kokkuleppeliselt. Kui ei suudeta vara kokkuleppeliselt ära jagada, siis tuleb kohtusse pöörduda. Lahusvara: see vara, mis kuulub abikaasale enne abielu sõlmimist. Abikaasa käest ei pea nõusolekut küsima.
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine.
äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal
Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinnangul võib lääne tüüpi l
korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni. Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine). 2. Õigusnormi mõiste Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
