vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24
Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis
Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga
märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24
polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale. A faas – üksikute ärkamine rahvuskonnas patriootilise agitatsiooni periood (18 B faas – rahvuse tunnustamine läheb hulkadesse (uus põlvkond, kellel hea haridus. Rahvuslus nimetatakse ka Ärkamisaeg (1857-1883) Venestusaeg (1883-1905)- taust on moderniseerumine- väikerahvus on end teadvustanud ja peab tulema suurriigi poolt ming reaksioon. Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks
Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004 TEENETEMÄRGID · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) 8 · Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järk JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944) · Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 Peaminister · Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) Välisminister · August Jürima (suri 15. juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja · Albert Assor (suri 16. septembril 1943) Kohtuminister · Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) Põllutööminister · Leo Sepp (13. detsembril 1941) Majandusminister · Paul Kogerman Haridusminister · Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) Sõjaminister · Nikolai Viitak (hukati 24. aprillil 1942) Teedeminister · Oskar Kask (hukati 13. aprillil 1942) Sotsiaalminister · Ants Oidermaa (mõisteti surma 2
Tallinnas linnavolikogu liige ja juhtis seltskondlikke organisatsiooneühendava Eesti Liidu tegevust. Temast kujunes Jüri Vilmsi kõrval Radikaalsotsialistliku Erakonna (hiljem Tööerakonna) tuntumaid tegelasi. 4 Alates 1927. aastast oli Strandman Eesti saadik Varssavis, 1929 kutsuti ta uuesti kodumaale ja talle anti ülesandeks moodustada uus valitsus. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisi ebasoodsatele mõjudele, suutis riigivanem Otte Strandman lahendada kerkinud probleemid edukalt, püsides riigitüüril kogunisti 19 kuud. Pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist saavutas ta enese määramise saadikuks Pariisi, kuhu ta jäi järgmiseks kaheks aastaks. Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega.
Tamsalu lähedal. I maailmasõja alates Jaakson mobiliseeriti 1915. aastal ja haritud mehena suunati peagi Petrogradi lipnikekooli, mille löpetas sama aasta 15. augustil. Seejärel sõdis ta 304. Novgorod-Severski polgus rooduülemana ja 748. Vileiski polgus roodu- ning pataljoniülemana; sai ühe korra haavata ja kaks Vene aumärki. 1917. aasta detsembris tuli alamkaptenina Eesti rahvusväkke ja määrati Tartu Eest Tagavarapataljoni nooremohvitseriks, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni sakslaste poolt. Sakslaste lahkumise järel 1918. aasta novembris organiseeris ta Türi kaitseliidu. Vabadussõja algul formeeris ta 6. jalaväepolgu 1. roodu ja hiljem II pataljoni Viljandis, jäädes selle ülemaks. 6. jalaväepolgu II pataljoniga käis ta ka ära Pihkva ja Narva rindel ning Landeswehri sõjas; sai lahingus põrutada ning ülendati 22. oktoobril 1919 kapteniks. Vabadussõja lõpul, 1920. aasta jaanuaris-veebruaris oli vaherahukomisjoni liige.
aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud; ○ pietism: ■ 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle. ○ hernhuutlased ehk vennastekogudused: ■ Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal. ○ valgustus ehk ratsionalism: ■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel;
- praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati - osa maadest anti asundustaludeks - muutused põllumajanduses - sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises - põllumajanduse toetamine 1920. a. põhiseadus. * Eesti on demokraatlik vabariik * proportsionaalne valimissüsteem * ühekojalisus * riigikogu valimised iga 3 aasta tagant * täidesaatva võimu esindajaks valitsus * parlamentaarne riigikord * valitsuse eesotsas riigivanem, kellel olid ka riigipea ülesanded _____________________________________________ Eesti Töörahva Kommuun. Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Tegelikul oli tegu Nõukogude Vene "ripatsriigiga" (puudusid enamus riigile omased tunnused). Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee.
Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt. Vend Aleksander hukati, oli seotud atentaadikatsega keiser Aleksander III. 1900 -1917 elas erinevates Euroopa riikides sh Sveitsis ja Saksamaal. 1903 asutas illegaalse Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. Liikmed nii Vene- kui välismaal. Peaeesmärk tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid.
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal Erakonnad ● Põllumeestekogud ● Eesti Rahvaerakond ● Kristlik Rahvaerakond ● Eesti Tööerakond
Maailmasõdade vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina Ladina-Ameerikat nähti väljarännumaana Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti jagunes 11 maakonnaks. Riigikord 1920 hakkas kehtima põhiseadus. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Riigipea puudus. (Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita) Põhiseaduses : kultuuriautonoomia Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused
Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning pidid andma vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Nsvl pidi müüma Eestile relvastust soodukaga, Eestilt sõjaväebaasid. Kaarel Eenpalu asemel valitsusjuhiks Jüri Uluots. 7. oktoobril baltisakslased läksid minema. 1940. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. 14. juuni esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile. Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile," mille
Teemant aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkasid tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Mõisnike relvastatud omakaitset nimetas rahvas mustsajaks. 11. detsembril toimus Volta tehase keldris talurahva ja Tallinna tööliste esindajate koosolek
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis Šveitsis. Talurahvarahutused Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal Vigalas talurahvarahutused (Mihkel Aitsam).[3]
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
- hakati nimetama Eesti Tööerakonnaks. Kõik need vasakpoolset jõudu moodustasid Maanõukogus sotsialistliku bloki. Konfliktid enamlaste ja vähemlaste vahel. Demokraatliku bloki liikmed: Eesti Demokraatlik Erakond - kasvas välja 1905. aastal Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Kõige olulisem tunnusjoon, et ta rõhutas eestlaste koondamist ühte parteisse, mitte killustumist. Tuleb koondada kogu Eesti rahvas ainule rahvuslikel alustel. Oskar Kallas, Peetr Põld, Karl Einbund?. Ajaleheks Postimees. Juba varasematest aegadest alates asus Tõnissoni peamine toetajaskond Lõuna-Eestis - haritlaskond ja jõukam maaomanik. Eesti Demokraatlik Erakond ei suutnud kuidagi Põhja-Eestisse laiendada. Eesti Radikaal-Demokraatlik Erakond - juhtideks suhteliselt vähetuntud nimed, Ado Birk. Lakkas õige varsti olemast - 1918. aasta sügisel ühinesid Eesti Demokraatliku Erakonnaga. 1917
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
toimusid Viru-Nigulas. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum.[4] Rahvusliku liikumise algus 1950. aastateks põimusid Eestis rida erinevaid tegureid uueks kvaliteediks algas uus masside ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks. Suurt osa atendas selles J. V. Janseni tegevus. Vaesuse kiuste oli Jansenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnetsus tal 1857. aastal alustada uue ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus ,, Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt. Uue 6 ajastu saabumist tõendas kõige kujukamalt lehe enneolematult ulatuslik levik ning seda küllaltki ühtlaselt kogu Eestis. 1862
kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, kelle juures peetakse sooviavaldaja perekonnakirju. Perekonnaseisuametnik pidi otsustama küsimuse, kahtluse korral aga esitama selle otsustamiseks siseministeeriumile. Keeleteadlaste poolt välja töötatud täpsemad juhised avaldati ajakirjas Eesti Keel (Elisto 1934). 12. veebruaril 1935 andis siseminister võõrapäraste nimede kirjutamise määruse (RT 1935, 15). Sellega pandi perekonnaseisuametnikele kohustus juhtida kodanike tähelepanu nende nimede võõrapärasusele ning võimalusele neid parandada ja kirjutada eesti õigekeelsuse eeskirjade kohaselt. Samal päeval andis siseminister juhtnöörid perekonnaseisuametnikkudele võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks (Riigi Teatajas avaldamata, vt Teder 1939: 3264). Perekonnanimede panek veel perekonnanimeta kodanikele
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ........................................ 66 Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine ......................................................................................................66 Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine .....................67 Ajateenistus ...................................................................................................... 68 Kaitseväeline haridus ja väljaõpe ................................................................. 70 Asendusteenistus ............................................................................................. 74 Reservi arvamine ..............................................................................................74 Õppekogunemine ............................................................................................ 75 Kaitseväedistsipliin ...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
