Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? Jätkusuutlikkus  see on tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ja tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kui tõenäoline on, et Eesti suudab tulevikus edukas olla? Esimesed tegurid, mis ohustavad Eesti jätkusuutlikkust, on kindlasti seotud Venemaaga. Aktuaalseim probleem on ilmselt oht sattuda majanduslikult Venemaa mõjusfääri. Kuna Eestil oli Venemaaga paljudes asjades majanduslikud sidemed, eriti just energiamajanduse osas, siis pole Eesti jaoks küll eriti lihtne katkestada Venemaaga sidemeid, et mitte temast liigsa sõltuvaks muutuda. Seda just enamasti selle pärast, et Eesti ise pole maavarade poolest rikas ja see justkui kohustab teada teistelt abi paluma.
Kevin Aas 12 R Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? Praegusel raskel ajal majanduses kerkib üha enam inimeste huultele küsimus, kuidas madalseisust väljuda võimalikult kiiresti ja valutult. Majanduse taastumisest võib-olla isegi tähtsamal kohal on jätkusuutlikkuse küsimus, eriti sellises väike riigis nagu seda on Eesti. Kuidas ongi üldse võimalik säiluda riigil, kus elab poolteist miljonit inimest ning kellest ligikauda kolmandik on teisest rahvusest ega oska enese riigikeeltki. Mis ohustab enim meie,
esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti jätkusuutlikkust silmas pidades endas selgeid ohumärke. Jätkusuutlikkuse langemise põhjuseks on ka tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Eesti jätkusuutlikkust näitav säästva arengu indeks on kolme viimase aastaga vähenenud ja Eesti on 142 riigiga võrreldes langenud üheksa koha võrra: 27. kohale. Kuni tootel puudub lisandväärtusele orienteeritud traditsiooniline tööstuslik
Kuidas tagada Eesti riigi jätkusuutlikkus? Eestis on viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud jätkusuutlikkusest, kuid mida see tähendab ja milles Eesti jätkusuutlikkus avaldub? Eelmise sajandi keskel peeti jätkusuutlikkust ühiskonna ja looduse harmooniaks, kuid pelgalt nii see ei ole. 21. sajandil on jätkusuutlikkus selline arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja kindlustab samaväärse elu ka järeltulevatele põlvkondadele, tegemata seda kellegi või millegi arvelt. Ekspertide sõnul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu. Milliseid muudatusi peaks Eesti tegema, et ka tulevikus võiksime rääkida Eestist kui jätkusuutlikust väikeriigist?
eurot, seda on 7,1% rohkem kui mullu. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. Kindel on, et Eestis on tervisehoid alarahastatud. 2010. aastal olid tervisehoiukulutused Eestis (6,3% SKP-st) väiksemad kui teistes euroliidu maades. Kuigi praeguses riigieelarve strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt küsimust riigi tervisehoiu jätkusuutlikus. Tööjõu maksustamisele tuginenud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive. Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele. Kasvab krooniliste haiguste osakaal ja suurenevad kulutused raviks.
Kas Eesti on heaoluriik? Eestis elades võib leida nii positiivsied kui negatiivseid külgi. Heaolu mõiste on nii mõnegi jaoks ähmane ning selle tähendus on igaühe jaoks erinev. Meie riik näeb palju vaeva, et selles demokraatlikus riigis oleks hea elada kõigil. Heaoluks võib nimetada sotsialistlikku riikliku vormi, mille põhieesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlikkust, kuid ei mõjuta turumajandust. Ühe jaoks tähendab heaolu uhket Lexust või villat, teise jaoks piisab vaid sellest, et toit oleks laual. Peab tõdema, et tänapäeval jääb eesti sotsiaalne heaolu maha teistest Euroopa Liidu riikidest oma madala elatustaseme tõttu. Seda võib ka seletada lühikese iseseisvusaja tõttu, sest okupeerimise lõpust ei ole möödas mitmekümneid aastaid, vaid saab alles teine kümme täis, kui
Siiski USA-s on tehtud liiga vähe uuringuid linna jätkusuutliku transpordi kohta. Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid uuringuid palju rohkem ja need on tihti ka põhjalikumad. Eriti oluliseks saigi transpordi läbimõeldud ja keskkonnasõbralik planeerimine just peale seda kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus. Samas paljud leiavad, et selles raportis on liiga vähe pööratud tähelepanu ühiskondlikule tasandile. Teised jällegi leiavad, et nappus ei tulene tulevikus looduressursside käitlemisest,
LHV Pank Tugevus Strateegiline Edulugu mõõdetav siht Unikaalsus Suurim või esimene Midagi teisiti osalus LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Noort inimest on kerge painutada Sa pead suutma tipust alla astuda, kui vaja Mis teeb juhist hea juhi Ümbritsen end endast parematega Ma ei sea endale eesmärke Vaesus genereerib vaesust Ettevõtja (isiklik) elu ongi tormilisem Mida rohkem meedia sind armastab, seda rohkem ka lööb Minu sõnad kellegi äri paremaks ei tee Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann
arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Väikeriigile, kellel pole ressursse ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks (Lauristin 2006).
Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe  INIMESE  praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad
Kuigi sõna "jätkusuutlikkus" võib tähendada erinevaid asju erinevatele inimestele, see alati kaalub heaolu tulevikus elavatele inimestele. While the debate over a more precise definition of sustainability will continue, and questions over just what it is that should be sustained may remain unanswered, this should not delay progress toward achieving more sustainable water resources systems Kuigi arutelu üle enam täpne määratleda jätkusuutlikkust jätkab ja küsimuste üle lihtsalt, mis see on, et tuleks hoida, võivad jääda vastuseta, ei tohiks see takistada progressi poole, et saavutada rohkem jätkusuutlikke veevarusid süsteemi.
63). Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski teises uues EL liikmesriigis! Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)! Põllumajanduse toodang on vähenenud kümne aastaga kaks korda (ESA)! Pärast Eesti taasiseseisvumist on meil väetiste kasutamine vähenenud mitmeid kordi! Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, pakub tootjale digitaalsel kujul ajas ja ruumis toimivaid teaduslikult põhjendatud lahendusi efektiivseks ja keskkonda säästvaks majandamiseks. AMGIS võimaldab hinnata ja leevendada põllumajandustootmisest ja toodangust tarbijale ning keskkonnale tulenevaid riske ning töötada välja neid riske vähendavaid meetmeid kogu tootmisahelas. ·AMGIS on kasutatav põllumajanduse võimalike arengustrateegiate ja sellega
infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Enamikul abielupaaridel peaks olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teise võimalusena nähakse sageli sisseräne soosimist. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Agenda 21 Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude elu, siis on tähtis, et need kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa ka oma ohud - võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes võtab otsuste kõlastamine kaua aega, tekib raskusi ka konsensusele jõudmine ning ideede teostamisel. Iga
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused
 Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt).  Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine).  Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume, töötervishoiu ja -ohutuse tagamine). Eesti säästva arengu probleemid  Eestit ohustab väike inimressurs(inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi) halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust, samuti madal iive, elanikkonna vananemine ja suremus.  Tuleb hoida oma kultuuripärandit ja eesti keele erinevaid murdeid ning vanaaja tavasid ja kombeid. Säästva arengu probleemid maailmas  Süvenev loodusvarade nappus, kasvav vaesus, riikide konkurentsivõime vähenemine, mille lahendamiseks peavad aktiivset koostööd tegema kõik maailma riigid.  Aafrikas ja Indias vaesus, nälg, haigestumine, ebapuhtus, reostatud vesi, epideemiad(ebola),
Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga  keskkonnavaldkonnaga  ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate looduvarade bilanssi. 3.Meetod lähtub mitmest lihtsustavast eeldusest, mistõttu alahinnatakse inimeste mõju keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise üldpõhipõtted ja arvutusjuhised. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad.
ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline
loodusvarade säästliku kasutamise alused. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja
eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus. Eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Projekti toimumise keskkonna analüüs; majanduslikud, seadusandlikud, keskkonna-alased, sotsiaalsed ja finantsilised aspektid. Pidev projekti eelduste ja riskide analüüs ja hindamine (vajadusel tegevuse ümber hindamine, muutmine). Jätkusuutlikkus. Projekti mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist. Jätkusuutlikkust aitavad kindlustada poliitiline toetus, juhtimisalane suutlikkus jne. Projekti etapid. Käivitamine – kavandamine – läbiviimine – lõpetamine. PROJEKTI KÄIVITAMINE Tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Missugune on probleem, mida tahetakse lahendada? 2. Millist tulemust soovitakse saavutada? 3. Kui aktuaalne ja teostatav on idee; kas probleem on teadvustatud ka teiste inimeste või institutsioonide poolt? 4.
hotellimajanduse ja toitlustamise alal, mis on suunatud ühise strateegia väljatöötamisele klientide teenindamise parendamiseks ja majandustegevuse tõstmiseks. EHRL'i ülesanded ja tegevused:  Esindada ja kaitsta oma liikmeid suhetes riigivõimuga, suhetes teiste juriidiliste- ja üksikisikutega;  Esindada ja osaleda liikmeid puudutava seadusandluse väljatöötamisel;  Edendada ettevõtluskeskkonda ja sektori jätkusuutlikkust;  Esindada liikmeid rahvusvahelisel ja üleriiklikul tasandil;  Edendada ja tagada hotellide ja restoranide kvaliteeti;  Arendada kutseharidussüsteemi ja seeläbi tööjõu kvaliteeti;  Koondada täiendkoolituste vajadused ja korraldada koolitusi;  Kaitsta liikmete huve.  Esindada liikmeid edendada koostööd suhetes turismi- ja muude organisatsioonide ja ühendustega, hotellide ja restoranide ning nende liitude ja ühendustega nii
korral ei saa kurssi fikseerida enne, kui pole teada, kas riik täidab euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks? Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust: Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta
Küsitav on, kas selliste investeeringute kandmine riiklikest vahenditest on põhjendatav. Euroopa riike iseloomustab avaliku sektori tervishoiukulude suur osakaal  tavaliselt 75-85% kogu tervishoiukuludest on kaetud avalikust sektorist tulevatest vahenditest. Suurem avaliku sektori kulude osakaal tagab inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse, sest arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest. Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive. Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta, mida iseloomustasid ka meie poolt läbi viidud analüüsid. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele
STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: XXX 2012 VISIOONID JA MISSIOONID 1. Swedbank AS visioon - Meie visioon on olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Soovime olla enamat kui pank. Swedbank - beyond financial growth. 2. LHV Pank visioon - On olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. LHV Pank missioon -Arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Kommentaar  Visioon on kindlasti teostatav kuid, et pank oleks esimene ja eelistatuim peaks see tegelema ka igapäevatehingutega. LHV-l on olemas küll internetipank, kuid sellel puuduvad näiteks sularahaautomaadid. Samuti puuduvad LHV-l sellises ulatuses kontorid nagu näiteks Swedbank-il ja SEB-l. 3. A le Coq visioon - A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige atraktiivsem ja hinnatum Eesti joogitootja. A le Coq missioon - A. Le Coq loob positiivseid elamusi!
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist  millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond  kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond  suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond  ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada  elukestev õpe. Teadmusühiskond  ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja Âkoha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile ...
Vanematele makstakse lasteraha, kui nad kasvatavad alaealist last (lapsi). Noortele emadele makstakse emapalka, mille määraks arvestatakse sünnituspuhkusele eelnenud kolme viimase kuu töötasu keskmist. Ka maksab riik ühekordset sünnitoetust 5000 krooni ja paljud omavalitsused toetavad samuti oma valla noori vanemaid. Kõik see loob head tingimused iibe tõusuks, kuid kahjuks jääb praegustes majandusoludes ka toetuste pakkumisest üksi väheks. Leian, et Eesti jätkusuutlikkust aitab tagada poliitika, kus riik sekkub aktiivselt majandusse. Kuid ainult valitsuse otsustest ei piisa, riigis peavad olema ka kodanikud, kes peavad tegema õigeid otsuseid ja valikuid, et tagada riigi jätkusuutlikkus. Sellepärast peaksid inimesed rohkem tähelepanu pöörama enda umber toimuvale ning kaasa aitama parema riigi loomisele. Eveli Stahelstrauch
vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa meil ostetavast alkoholist tarvitavad "vodkaturistid", tegelikkuses on see näitaja ainult ligikaudu 10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist. Väga suureks probleemiks on noorte alkoholitarbimine Alkohoolsete jookide tarvitamine varases
LHV'st LHV Pank omab alates 6. maist 2009.a. krediidiasutuse tegevusluba, mis on väljastatud Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega ja lubab osutada kõiki pangateenuseid. LHV on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis asuvad LHV pangakontorid Tartus ja Tallinnas. LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. LHV Panga visioon on olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. See on ilma paljude kontorite, automaatide ja sularahaarveldusteta pank, mis on samas kättesaadav igal pool. Klientide mugavaks teenindamiseks on eelkõige selge ja lihtne internetipank. LHV Panga kaardiga maksmine ja vajadusel sularaha väljavõtmine automaatidest saab tulevikus võimalikuks igal pool. LHV Panga väärtused on personaalsus ja mugavus. Igal kliendil on oma isiklik pankur, kes
Maa rahvastiku jätkusuutlikkus Kui jätkusuutlikkus ise on suhteliselt kindel mõiste (heaolu konstantsus aja jooksul), siis heaolu on äärmiselt häguse tähendusega. Jätkusuutlikkust võib defineerida ka rangemalt (süsteemi totaalne konstantsus ajas) või lõdvemalt (kui võimet elus püsida, edasi eksisteerida). On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis
Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus. Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949  märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus.
välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus. Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata. Oleme hakanud
sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine ja iga kolmas mees on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused. Hoopis enam on neid, kes arvavad, et meestel on paremad võimalused: meestest on sellisel arvamusel peaaegu pooled, naistest peaaegu 2/3. Sooline erinevus palgas on iseloomulik nii tööturule Eestis kui ka mujal maailmas. Meeste keskmine
Teiseks miinuseks on see, et missioon ei anna märku tegevusvaldkonnast, kuhu ettevõte kuulub. 3. Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Ettevõtte teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. LHV panga missioon: LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Selle missiooni suurimaks puuduseks on see, et kui klient seda loeb, siis ta tunneb, et see ei ole suunatud täpselt talle vaid pigem Eesti riigile. Kuna viimasel aastal on see pank Eestis pensionifondide kaudu oluliselt laienenud ning tegeleb rohkem klientidega, siis võiks üks lause juures olla ka klientide jaoks. See lause võiks vastata küsimusele, et miks klient peaks just selle panga valima, panga tugevused. Kuid üldiselt on see missioon pigem hea kui halb,
miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne  keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus  kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi. Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored) ii. aga mitte eesti keel b
miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga, teised aga hääbuvad 3. Mis on keele põlvkondlik ülekanne? Põlvkondlik ülekanne  keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt - keel kandub vanematelt lastele edasi. Kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik 4. Selgita keele jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite toimimise mehhanisme. a. Millest sõltub keele staatus? - Keele staatus  kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi. Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored)
300-350 eurot. Väikese sissetulekuga perele võib see tähendada ühe kuu palka. Samuti ei arvestata maamaksu soodustustel pere suurust. Näiteks lasterohked pered võiksid saada maamaksu soodustust nagu paljud pensionärid. Lasterikkad pered on ilma maamaksutagi majanduslik riskigrupp. Teisalt on laste saamise üks tähtsamaid eeldusi piisav elamispind, kuhu noor pere end majutada saaks. Võib teha järelduse, et maamaks pärsib perspektiivis rahva jätkusuutlikkust. Maksuvabastuse või soodustuste kehtestamisel peab rohkem silmas pidama sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kodukoha omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peab kindlat maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala, nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Normaalseks ei saa lugeda olukorda, kus inimene võib olla sunnitud tänu omandimaksule enda omandist, veelgi enam, kodust, loobuma. Kokkuvõte
...........................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus...............................................17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?..................................................................18 Kokkuvõte............................................................................................................. 20 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus
sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Jätkusuutlikkus dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkust iseloomustavad on neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist
Teiseks võimaluseks on sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet  inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka ning koolist väljalangevust. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengu strateegia. Paljud riigid on seda ka teinud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava
20 muud 10 0 1850 1860 1870 1880 1890 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 ·Too üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. Poolt: ......... Vastu: ......... · Esita kaks argumenti järgmise väite toetuseks: ,,Põlevkivi põletab Eesti jätkusuutlikkust". 72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe!) · Jaapani oma naftavarud on praktiliselt ammendunud, kuid naftatöötlemise mahult kuulub ta maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? Mida on kaardil kujutatud? Õige vastus tähistage ruudukeses x-ga. Kaardil on kujutatud maailma olulisemad: kivisöe kaevandamise kohad terase tootmise keskused
kõik, mis nende võimuses, et kultuur ja keel  meie rahvuslik identiteet ei häviks. Ja olukord ei ole meie uhkuseks muutunud, kaitseväe populaarsus tänapäeval noormeeste seas on ainult heas mõttes üllatav. Kuna riigikaitse on kõrge prioriteet meie maal, tekitab see tohutu turvatunde ja usalduse oma riigi suhtes ja seega on Eestis väga hea elada. Keel on kindel lüli mis ühendab kultuuri ja riiki. Seega ongi ülioluline, et me väärtustaks meie emakeele jätkusuutlikkust ning annaks endast kõik, et hoida see sama kaunis ja puhas, kui see senini on olnud. Erinevate kultuuride segunemise ja rahvusvaheliste keelte pealetungi tõttu on see tänapäeval küllaltki raske ülesanne, kuid eestlased on üks sitke rahvas ning ükski mägi pole üheskoos ületamiseks meile liiga kõrge.
elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon.Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette
inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu taotlevale isikule. · Homo reciprocans'i mõiste lähtub arusaamast, et inimene on sotsiaalne olend ja tema edu toimetulekuvõimaluste otsimisel sõltub tema võimest teha koostööd vastastikuse kasu alusel. · Valikute tegemisel püütakse leida kompromissi, mis rahuldab kõigi osapoolte vajadusi ning kahjustab kõige vähem igaühe jätkusuutlikkust. · Oma tegevuses püüeldakse õiglase lahendi poole. Kui üks osapooltest petab teisi ja püüab suurendada oma heaolu teiste arvelt, siis vastatakse talle tema tegu vääriva karistusega isegi siis kui see võib kahjustada ka karistajaid endid. Kes on Homo Hedonisticus ja milline on tema maailmavaade? · Homo Hedonisticus tähendab naudingutele pühendunud inimest, kuid ka meelehead taotlevat inimest
lõppemist. Näiteks tuleb tagada, et projekti raames koolitatud töötajad saavad oma uusi teadmisi kasutada ning saavutavad seetõttu positiivseid tulemusi. Või et projekti tulemusena valminud käsiraamat leiab aktiivset ja praktilist kasutamist. Projektitsükli juhtimise meetod analüüsib projekti mõju jätkuvust ja püüab seda tagada positiivselt mõjutavate tegurite lülitamisega projekti plaani. Jätkusuutlikkust kindlustavad näiteks: poliitiline toetus, sobiv tehnoloogia, institutsionaalne ja juhtimisalane suutlikkus, looduskeskkonda säästev toime, soodne sotsiaal-kultuuriline keskkond. 8
puudub toit ja peavari 32.Mis on suhteline ehk sekundaarne vaesus? elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme 33.Miks on vaesus sotsiaalne probleem? Põhjendage oma vastust. Vaesus kui sotsiaalne probleem mõjutab ühiskonda tervikuna. Vaeste osatähtsus ühiskonnas on üks olulisemaid sotsiaalse sidususe ja tõrjutuse näitajaid, samuti iseloomustab see ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Ühiskonnale mõjub vaesus ühendavat ja edasiviivat jõudu pärssivana, sest see vähendab jätkusuutlikkust, tekitab palju sotsiaalseid riske (nt sõltuvusainete tarvitamine noorte seas), toob kaasa väiksema sotsiaalse sidususe ja kaasatuse, mõnel juhul isegi ühiskonnaliikmete heitumuse ning isolatsiooni (nt töötusega on võimalik pikema aja jooksul kohaneda). 34.Milline riik on avatud majandusega riik? Avatud majandussüsteem on majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega 35.Milline riik on suletud majandusega riik
loodusest ja aastaaegadest, saunaskäigud, vanaema õpetuste järgi süüa tegemine, talgud. Eesti vaimne kultuuripärand on vägagi rikas ja levinud, jätkusuutlikuse poolt vaadatuna ei ole see just super hea, sest alati on võimalik veelgi paremini teha. Kultuuri jätkusuutlikuss on Eestis hea, kultuur edeneb, kuigi on asju mis vajuvad unustusehõlma tõuseb eestlaste kultuuritarbimine ja sellest osavõtt. Majanduslik heaolu: Majandusliku heaolu jätkusuutlikkust näitavad mitmed tegurid, näiteks tööpuudus. Majanduskriisi tõttu kasvas töötute arv kiiresti. Nüüdseks, mil majanduskriis on ammu läbi ja ühiskond on sellest üle saanud on töötute arv ikkagi väga suur. Kõige rohkem teeb muret pikaajaliste töötute osakaalu kasvamine. See näitab, et on inimesi, kes oma haridustasemega lihtsalt ei leia endale tööd, on inimesi, kes on tööturul alla andnud ja elavad nüüd töötute abirahade abil.
Jätkusuutlik valitsemine - võim peab olema legitiimne e. õiguspärane(rahval ja võimustruktuuridel samad väärtused), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 16. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus - tunnused ja probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Seetõttu võtavad paljud riigid vastu võõrtööjõudu. Eestlastel on üldiselt vähe lapsi ja ka sisseränne on väike. Inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine paneb Eesti jätkusuutlikuse ohtu. 17. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Milliseid dokumente ja strateegiad on maailmas vastu võetud. · Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste
Tutvustatakse meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093 Artikkel käsitleb haljasalasid linnamaastikus- nende kujunemist, nende tähendust linnamaastikus eri aegadel, liigirikkust, vanu ja uusi parke, omandisuhteid, hooldamist, jätkusuutlikkust, raha, linnametsi, rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid objekte nagu näiteks Kadrioru park või Kaarli puiestee. 18
Rahvas vaesub ja lõpuks sureb nälga, healjuhul istuvad osa õnnelikke võlavanglas riigi leival. Aga mis elu see on?! Meie rahvas on nii väike ja meie keelest ei saa keegi aru ja sellisena on väga raske maailmas, rahvusvahelises majanduses läbi lüüa. Mida on meil pakkuda ülejäänud euroopale? Praegusel hetkel ainult `ajud`, kellel keelebarjäär ületatud, lahkuvad kiirustades nagu rotid hukkuvalt laevalt välismaale. Ja see näitab meie paremat jätkusuutlikkust mujal kultuuriruumis. Vot see on jätkusuutlik areng!
puhkusevõimaluste (spaa-puhkuste) populaarsust. Maal elades ja ringi liikudes näen palju looduskauneid kohti, kus võiks edendada maaturismi. Tuleks orienteeruda teatud sihtgruppidele (vanurid, stressist vabanejad, lastega pered), luua spetsiaalsed tervise paketid ning välja töötada omanäoline turismitoode. Kokkuvõttes on Eesti turismi areng olnud kiire, kuid ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab järgmisel perioodil tõsta turismisektori jätkusuutlikkust ja kvaliteeti veelgi. Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, mida turismiturul toimuv mõjutab kas vahetult või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Tänases avatud maailmas ei piisa turismisektori jätkusuutlikuks arenguks vaid olemasolevatest vaatamisväärsustest. Konkurentsivõimelisena püsimiseks on vajalik sektori pidev areng, efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamine koos uute turismitoodete väljatöötamisega.
annaabi.ee 
