Ökoloogiline jalajälg:
eluviisi jätkusuutlikkuse
näidik
Sisukord
Algus ja olemus.
Piirid ja puudused.
Ökojalajälje standard.
Globaalsed hektarid ja kaalukordajad.
Topeltarvestus.
Riikide ökojalajälg.
Eesti koht maailmas.
Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, .
Algus ja olemus.
1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku
planeerimise spetsialistid William E. Rees ja
Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje
meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii
inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi
teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piiro
Õppematerjali autor
aasta kohta · Ökojalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks · Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit · Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda · Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera Maakera pind on jagatud kategooriateks: 1. haritav maa (põllu, karja ja metsamaa) 2. bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium) 3. energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maaala) 4. täisehitatud maa (hooned, teed jms) 5. bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa Organisatsiooni ökojalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal: 1
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................
suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.
ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted
arengu kontseptsioone on erinevaid nagu näiteks materjalivoogude analüüs, ökoloogilise jalajälje mõõtmine ja keskkonnaruumi kontseptsioon. Materjalivoogude analüüsil liidetakse kokku kogu majandusse haaratud materjali hulk. Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse elanikkonna poolt loodusele avaldatava koormuse väljendamiseks maapinnaühikut, mis on vajalik ressursside ja heitmete neelamiseks antud tarbimise tasemel. Selleks, et tagada säästvus, peab olema arvutuslik jalajälg olemasolevast pinnast väiksem. Keskkonnaruumi kontseptsiooni juures vaadeldakse põhiliste ressursside tarbimist eraldi, antakse piirid säästvaks kasutamiseks ja mõõdetakse piirini jõudmist ajas. Keskkonnaruumi kontseptsiooni on välja töötanud Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon „Maa Sõbrad“ ja Wuppertali Instituut. Eestis toimiv Roheline Liikumine on välja arvutanud piirid Eestile, mis toimivad säästva kasutamise korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid