Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
Mullahorisondid
D METSAKÕDU
A HUUMUSEHORISONT
D SISSEUHTEHORISONT
E VÄLJAUHTEHORISONT
B GLEIHORISONT
D ALUSKIHT
Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid .
MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid .
AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB:
  • lähtekivimi koostisest
  • taimestiku tüübist
  • sademete ja auramise vahekorrast

Orgaanilse ainega seotud protsessid
MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks.
HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks.
LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS.
  • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla.

KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine . ROHTLAD.
SOOLDUMINE
  • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid
  • aurustumine intensiivne

SOOSTUMINE

LEOSTUMINE
  • vees lahustuvate soolade väljauhtumine

GLEISTUMINE
  • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks.
  • alumised mullahorisondid liigniisked
hapnikuvaene keskkond
Mullatekketingimused ja protsessid
TUNDRA
Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad . Gelistumine ja turvastumine
OKASMETSAD
Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad.
ROHTLA
Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine . Viljakad mustmullad
KÕRB
Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad .
VIHMAMETSAD
Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad ( kolla -ja punamullad)
INIMTEGEVUS
  • Karjatamine liigne
  • Kasvatamine
  • Erosioon
  • Põllumajandus

  • Vee-erosioon 56%
  • Tuule-erosioon 28%
  • Keemiline reostus 12% (üleväätamine, sooldumine, raskemetallid, happevihmad )
  • Füüsikaline degadeerumine 4% (majade ehitamine, teede ehitamine, karjäärid)

EROSIOON - pinnase ärakandmine ja kokku uhtumine .
VEE-EROSIOON
OVRAAT ehk UHKORG
  • Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle
  • Lahtine, taimkatteta pinnas
  • Sademed, lumesulamisveed

TUULE-EROSIOON
Kõrbsetumine
  • SAHEL - Sahara kõrbe ülemineku osa; kõrbete laienemise piirkond
  • Sademete vähenemine ja põaperioodide pikenemine
  • Looduslikud savannimetsade tulekahjud

inimtegevusest põhjustatud
  • Laialdane põdude rajamine ja looduslikul taimkatte hävitamine
  • Algelised töövõtted - maade välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga
  • Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku
  • Metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks.

Tagajärjed
  • Maaressursside ja elupaikade vähenemine
  • mullaviljakuse vähenemine
  • toidupuudus , näljahädad
  • veepuuudus, epideemiad
  • kodusõjad , hõimude vahelised konfliktid
  • elutaseme langus

Pedosfäär
Aeg
  • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane
  • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem
  • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad
  • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel
  • Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas)

Killma mõju
  • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse
  • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk
  • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad)

Mullaprotsessid
  • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad)
  • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub
  • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad)

Kliima mõju
  • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad
  • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju
  • SOOSTUMINE - õlekaalus on sademed, põhjavee tase on kõrge; toimub turvastumine
  • LEETUMINE - muladede läbi pesemine; toitained sügavametsee kihtidesse

Biosfääri mõju
  • TAIMKATE - orgaanilise kõduaine hulk, ainerige kiirus
  • Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast
  • ELUSTIK - lagundajad, kõdundajad, kobestajad

Mullalõim - lähtekivim määrab ära
25/25
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LAA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Pedosfäär-mulla profiil
48
ppt

Pedosfäär, mulla profiil

PEDOSFÄÄR · Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. · Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. · Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks. · Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. · Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. · Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. · Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale. MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASIL

Eesti mullastik
Mullad
64
ppt

Mullad

MULD REET TUISK MÕISTED  MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS  VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL  TAIMEDELE KINNITUSPINNAS  TAIMEDELE KASVUPINNAS  LOODUSLIK FILTER  ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE  OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA

Pedosfäär
Mullahorisondid ja iseloomustus--pedosfäär-
28
ppt

Mullahorisondid ja iseloomustus (+ pedosfäär)

PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid

Geograafia
Pedosfäär mulla tekkimine murenemine jne
2
docx

Pedosfäär(mulla tekkimine,murenemine jne)

*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%)­ kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) ­ huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline ­ kuivas ja

Geograafia
Geograafia mõisted - muld ja pinnamood
3
docx

Geograafia mõisted - muld ja pinnamood

Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon ­ pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon ­ maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine ­ mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine ­protsess,mille käigus maapinna l?

Geograafia
Pedosfäär
3
rtf

Pedosfäär

Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine ­ vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik ­ maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoo

Geograafia
Pedosfäär
5
doc

Pedosfäär

Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi,

Geograafia
Pedosfääri kokkuvõte
4
docx

Pedosfääri kokkuvõte

Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk ­ gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline ­ organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiv

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun