Dalmaatsia rannik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

odp

Dalmaatsia rannik - esitlus

Dalmaatsia rannik Kadriann Soe 10b  Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud  Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest Samasuguse rannikutüübiga on ka Sumatra saare edelarannikul asuvad Mentawai saared  Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared Iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusena on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest Selle tulemusena on ka saartevahelised lahed sügavad  Kasutatud kirjandus

Geograafia

2

doc

Euroopa loodusimed

Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed

Geograafia

7

odp

Dalmaatsia rannik

Dalmaatsia rannik Antsla 2012  Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed.  Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared,

Geograafia

5

rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. aastal ühtseks kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ja mitmed võimurüselused nõrgestasid keskvõimu ja kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda

Ajalugu

18

docx

Veeringe maal

sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed.  • Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud. • Lahed võivad olla kuni mitukümmend km pikad.

Hüdrosfäär

4

pdf

Hüdrosfäär

perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa

Hüdrosfäär

46

ppt

Rannikud

RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand  MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM

Geograafia

1

doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal)

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)