EELAJALOOLINE AEG 5-6 klass Veel saame minevikusündmustest aimu rahvalaulude, muistendite, legendide, pärimuste põhjal. Need on ... ajalooallikad, mida antakse põlvest põlve edasi jutustades. *** Kas talutüdruk, kes lõnga kedrates sellist laulu laulis, võis olla rõõmsas või murelikus meeleolus? Jutusta, miks?
reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes
maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit) terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste suhtes. Teose ainestik - eesti rahvaluule - kristlik mütoloogia KES ON JÜRKA? PROLOOG JA EPILOOG
Eesti Riiklik Kunstiinstituut, mille ta edukalt lõpetas 1979. aastal. Läbi aegade on ta töötanud saatejuhina neljas saates: ETV-s ''Laupäeva õhtu koos isaga'', ''Kõige suurem sõber'', ''Jutupliiats'' ja Kanal 2-s ''Onu Raivo jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, neist tuntuim ''Kurjam ja Nurjam''. Ka Leopold on tema joonistatud. Alates 1998. aastast on ta tegutsenud ka poliitikas. Esialgu erakonnas Mõõdukas, aastast 2002 Reformierakonnas. 2003. aastal sai ta Riigikogu liikmeks. Tal on ka poeg, eelmisest abielust. Temast jäi maha abikaasa Tatjana Järvi. Raivo suri 2012. aasta 17.juunil peale pikka ja rasket haigust verevähki. Ta ise oma haigusest avalikkusele ei rääkinud.
trummid ja saksofon. see muusika tundus olevat kui midagi vältimatut. Folk rock 1960 USA's Akustiline kitarr, Massidele suunatud sõnum, Bob Dylan, The Byrds Simon & elektrikitarr, trummid ja jutustades sõdade laastavast Garfunkel, Neil Young. klaver. mõjust, propageerides rahu. Soul 1950 Ameerika Kitarr, bass, trummid, vahel Kirglik armastus ja The Jackson Five, The Supremes, The klahv- ja vaskpillid. südamevalu, aga ka lihtsalt Temptations, Eddie Floyd, Ray Charles,
Bram Stoker (1847-1912) Bram Stoker sündis 1847. aastal Iirimaal Dublinis. Tal oli neli venda ja kaks õde. Tema isa töötas valitsusametis. Bram oli lapsena sageli haige. Kui ta voodis lamas, aitas ema tal aega veeta, jutustades iiri legende haldjatest ja mardustest ja teistest kummalistest olenditest. Ta luges ka palju raamatuid oma isa raamatukogust. Suuremaks saades astus Bram Dublini Trinity kolledzisse. Seal sai seni haiglasest poisist suurepärane sportlane. Ta mängis jalgpalli ja purustas jooksurajal rekordeid. Pärast kolledzi lõpetamist töötas Stroker mõnda aega valitsuse juures. Ta oli kuus jalga pikk ning kandis suurt punast habet. Ta armastas teatris käia ning hiljem sai temast teatrikriitik
Üks erinevus siiski oli- Ejlerti enesetapp ei olnud pooltki nii kangelaslik, kui Hedda lootis. Thea Elvstedi rollis mängisid Mari Pokinen ja Kirsti Villard. Kuna tegelane oli korralik, tagasihoidlik ja vaoshoitud, olid ka nende välimused sarnaselt vastavad. Mõlemal olid beezid mantlid, pikad seelikud, tumedad ja lokkis juuksed. Siiski ei puudunud tegelases kirge, mis avaldus enda elulugu oma kunagisele koolikaaslasele, Heddale jutustades. Nimelt tema ja tema mees palkasid Lövborgi lastele koduõpetajaks, proua armus ning jättis oma mehe. Kui Ejlert tagasi linna läheb, tuleb preili talle järgi ja suundub Tesmani juurde abi paluma, kartes kirjaniku alkoholismi taastekke pärast. Niisiis on Thea roll teotud nii Ejlerti kui Heddaga, nimelt aitab just Thea lobisemine naisel intriige punuda ja oma tahtmist saavutada. Ei tohiks mainimata jätta ka teenijanna Bertet, kelle osatäitjaks oli Katre Kaseleht/Loore Martma
tegelase olekut ja enesetunnet pärast kolme päeva joomist ning töölt lahti laskmist. Kui alguses tundub pealkirja, osatäitja koomikutuntuse ja süzee põhjal, et tegemist on komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja, siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet. Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et kas etendus meelitaks saali masse, tundub olevat see minu jaoks pisut just taoline projekt. Etenduse peaosalise nimed kõlavad minu arvates just kokku nii. Samas see ehk on taotluslik ning
Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes saab aru, et miski pole endine ja rändab aina edasi. Esimeses vaatluses käib jutt merele minekust, kus jutustaja rolli alustab poiss. Jutt käib mere elust, kus mõnel ööl magad lageda taeva all vaadates ilusaid tähti, aga nagu vastupidi jutustades on kõik vastupidine. Antakse väga põhjalikult silmade ette pilt, milline sisemine tunne valitses sel hetkel kui valgust nägi vaid käe pikkuses. Mõte kas oled pimedaks jäänud, jäljendati väga hästi. Teises vaatluses jutustati saartest, kuni jõuti põhi saareni, mis sai ka pea kohaks. Saarele mindi väikses koosseisus, kus oli ka noormees peal. Ülimalt hästi sai tunnetest aru kui jõuti saarele. Kogu loodus koos väga rikkalike värvidega, mis tekitavad eneses tundeid,
hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks. Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit, mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine. Boccaccio oli otsekohene ning jutustades lugusid vägagi erinevatest inimestest oli tema sündmuste käsitlus avameelneavameelne. Ühes loos kasutas naine ära kergemeelset meest, kellel polnud aimugi, et too peab armukest ning väitis, et ukse taga käisid koputamas tondid ning veenis meest neile nõidust peale panema. Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega
Sugukonnakroonikad, mis jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning saare esmaasukate sugukonnasaagad. · Saaga on ühtaegu nii ajalugu kui ka ilukirjandus. Saagad kirjutati käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat. Kultuur · Suulised allikad vanal ajal lugusid jutustades meenutati ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood. (Kui Islandi muinasriigi aeg oli lõpule jõudmas, kerkisid esile paljud ajaloo ja legendide kirjapanijad) . · Norra keel oli islandi keele aluseks, kuna saare asustajad olid enamasti Norrast. Kasutatud kirjandus · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.iceland
Õpetajaraamat Uut materjali esitades tuleb meeles pidada: · laps ei suuda korraga palju uut informatsiooni vastu võtta ja meelde jätta, piisab paarist uuest sõnast või ühest uuest korraldusest; · mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab. · Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega.
lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta solvus ja viskas pulma seltskonna keskele kuldõuna (kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused
arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele
Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist?
lageda taeva all ööbida. Ta laulab siis, kui tahab, ja seal, kus tahab. Samuti eirab Nipernaadi, et tema jutt pole tõsi, tekitades lugejas segadust, kas tegelane ongi suuteline reaalsuse unustama või püsib tal reaalsus siiski pidevalt meeles, kuigi ignoreerib seda. Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse--ka see väide on tõsi. Oma lugusid jutustades ja endast väärarusaami tekitades loob ta uue tegelikkuse nii enda kui teiste jaoks, kusjuures enamik ei saagi kunagi tõde teada. Ega see tõde tegelikult kellelegi ei meeldinudki, nagu teosest selgub. Lisaks armastab ta kõiki ja kõike, mis tema teele satub, ning annab teistelegi võimaluse näha elu teisiti. Näiteks Loki, kes polnud kunagi oma metsast kaugemal käinud, saab aimu maailmast, mis teda ümbritseb. Ka Maret ei loobu unistusest, et ükskord leiab ta mererannalt
Tema sotsiaalne kriitika parandas olukorda koolides ja vanglates ning värvikad tegelaskujud pakkusid lugemisrõõmu kõikjal üle maailma. Dickensi teostest on kõige armastatumad ja loetavamad ,,Oliver Twisti seiklused" (183738) ja ,,David Copperfield" (1849-50). Viimane oli ka kirjaniku enda lemmik teos ning kriitikud peavad seda tema parimaks teoseks. Paljudele lugejatele tundub, et tegemist on kirjaniku autobiograafiaga, kuna ta kasutas Davidi elust jutustades palju oma lapsepõlve läbielamisi ning sündmuspaikadena kohti, kus oli ise elanud. Peale ,,Oliver Twisti" ilmus samuti laste saatusest rasketes oludes rääkiv romaan ,,Nicholas Nickelby" (183839). Olulised on ka USA-reisi muljetel põhinevad sealset demokraatiat teravalt arvustavad ,,Ameerika märkmed" (1842) ja romaan ,,Martin Chuzzlewit" (184344). Omapäraseks vahepalaks Dickensi loomingus on sentimentaalsevõitu jõulujutustuste
Woland oli tulnud Moskvasse selleks, et anda üks etendus, kuid nagu ta isegi aimas, ei olnud see nii lihtne nagu võis algul paista. Inimesed olid tema jaoks valedel arusaamadel ja teose alguses kasutas ta musta maagia võimu, sõnades: ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?". Professor andis mõista, et teab rohkem, kui keegi arvatagi oskaks. Ta proovis ümbritsevaid isikuid panna ennustuste ja teadmiste alusel uskuma, et Jesua on olemas jutustades loo Pontius Pilatusest. Kahjuks ei mõistnud Wolandit kirjanik Beriloz, kes oma peast ilma jäi trammi alla jäädes. Ivan, nähes seda kõike pealt ning teades, kuidas professor ennustas ette Berilozi surma, hakkab arvama, et Woland ei ole mingi ettekuulutaja vaid mõrvar. Inimese ettekuulutuse järgi ei saa väita, et ta oleks seda teinud. Tuleb otsida vettpidavaid tõendeid, oma arusaamade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kuna Ivan
lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks
Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega Sündmustik Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina.
sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse
on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine.
(tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/)
Tragöödia
Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
- Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste
5. Boccaccio ,,Dekameron" · Armastust käsitles kui kõigest lihalikku meelast kirge · Zanr novell · Vorm- novellikogumik · peateos, novellikogumik 100 novelli, tervik, harmoneeruvad omavahel, mõjutatud idamaadest,tegelased:7neidu ja 3 noormeest, jutustamiskoht Santa Maria novella kirik · Frienzes 1348-katku puhang. Noored pagesid kirikusse peitu. Kokkulepe, veedetakse palav päev puhates ja jutustades, kuulates naljakaid novelle. Iga päev räägib üks ühe loo, päevi kümme, kokku 100 lugu.10"Dekameron"Ideeks armastus loos räägitakse milleks on inimene võimeline ja milliseks see tunne muudab. Teemadeks munkade liiderlikkus, kohtunike ära ostetavus, inimeste patud, nõrkused. Eraeluliste seikade kujutamine: armuiha, armukadedus, abielu rikkumised, petmised meeste ja naiste vahel. Loodus kui ülim väärikus
Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega. Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab Sündmustikku. Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada. Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem;
[...] "Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25) Suuline vs. kirjalik kirjandus Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas
( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees kes sositstas talle midagi ja peale seda oli tüdruk hakanud imelikult käituma) Matilda oli hirmunud, ta rääkis sellest ka teistele lastele, et hoiatada neid tumepunase mantliga mehe eest ! Joannal tuli mõte minnna ,,nõia" juurde, sinna minnes kohtsaid nad Adeelet poejuures kes tuli ka kaasa nendega. Nõia nimi Antonia. Antoniale seda juttu jutustades läks ta näost kahvatuks. See sama mees tappis ka ta ema. Ema suri kodutiigis. Kõik otsustasid minna koos metsa seda meest otsima ( Joanna ei läinud ,sest ta ei leidnud Sandrile lapsehoidjat. Metsas olles nägi Matilda maja aga see oli muutunud nähtamatuks. Matilda ema helistas, kuid ta pani toru ära. Udune maja oli muutunud tumepunase mantliga meheks. Kõik jooksid minema. Antonia arvas, et see võib olla tema enda loitsust väljatulnud deemond olla
Kuna jutustaja ei selgita tädi motiivi ega loo puüanti, siis jääb õhku palju küsimusi. Kuni hetkeni, mil Margit vett tõmbab ja kuidagi märatseva vetevoo tekitab, on kõik vägagi realistlik. See-eest on lõpp etteaimamatu ning lausa uskumatu, üldse mitte loogiliselt seletatav. Jaan ja Margit on niisama üllatunud kui lugeja, kuid vanatädi poleks justkui märganudki, et miskit teisiti on. Tema purjetab rahulikult reformvoodil edasi jutustades kaugustesse. Tegelaste saatusest ei saa lugeja mitte midagi teada. Pealkiri „Ajaloo keerises“ võib tähendada, et ajalugu ongi kui metsik jõgi, mille kulgemisele ükski inimhing vastu ei saa.
niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber (Lotman “Poeetika lühikursus”) tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas “ilukirjandus” – mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele sisaldus.” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas;
Saladinol oli raha vaja, kuid ei teadnud, kust seda saada. Talle tuli meelde rikas juut Melchisedesh, kes intressi peale raha laenutas, kuid ta oli väga kitsi. Saladino laskis Melchisedeshe enda juurde kutsuda ning esitas talle küsimuse: „Missugust usku sa kolmest õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku?“ Juut oli tark ja aimas, et Saladino tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada. Ta teritas veidi oma mõtteid ning vastas Saladinole kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest ja pärandamisest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui mees suri leidsid kõik kolm poega endalt sõrmuse, mis olid nii sarnased, et neil enam vahet ei
paratamatult või enamasti, pärast teda pole aga midagi muud; keskkoht aga on see, mis
on ise pärast midagi muud ja pärast teda on miski teine.
TRAGÖÖDIA
-Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud. Mõni kuu hiljem, teatab Merimee sõber talle, et Don Jose Navarro kägistatakse järgmisel päeval
Käisi visa rehabiliteerija ja tema koolkonna ideede propageerija hariduse uuendaja ja pedagoogika teaduse austaja. Tema pidevaks huviks oli mida saaks teadusest praktikasse rakendada. 6 Kokkuvõte Seda referaati kirjutades puutusin kokku tohutul hulgal huvitava materjaliga. Nii ajaloo, kasutatud meetodite, kui ka õpilaste mälestustega antud ajast. Loomulikult on kõike seda lihtsam edasi anda jutustades, kui refereerides. Materjali on lihtsalt nii palju ja kui seda siia lisama hakata saaksime 40 lehekülge pika teose. Inimeste heietused on pikad aga huvitavad. Minu enda lemmik oli N.K.Krupskaja koos oma töökasvatus meetoditega. Ma arvan, et kõike, mis oli kunagi Nõukogude ajal, ei peaks üleõla heitma, kui vana ja kasutuskõlbmatut. Väga palju on selles ajas kasutatud meetodeid, mis on nii kasulikud. 7 Kasutatud kirjandus Viivi Eksta
-linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus 1 matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad);
", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuvalitsusest, kristlaste ja Püha Peetruse tagakiusamisest ja Rooma suurest tulekahjust 63 pKr. Teos algab Vinitiuse onu, Petroniuse tutvustamisega. Petronius (ajalooline isik) on teose läbiv tegelane, Nero lähikondlane, ning usaldusisik. Ta on Rooma rahva poolt armastatud, ning kasutab igal võimalusel keisri malbet mahategemist ja meelitamist, et Nerot manipuleerida, ning seeläbi oma tahtmine saavutada.
Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud. Mõni kuu hiljem, teatab Merimee sõber talle, et Don Jose Navarro kägistatakse järgmisel päeval
omistavad. Tähendused muutuvad inimeste kogemustest, teadmistest, tegevusest ja suhtumisest sõltuvalt ja on mõeldamatud väljaspool keelt“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 19). „Valikuid, mida jutustaja oma esitluses teeb, mõjutab rida teadlikke ja mitte teadlikke tegureid“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 8). Lugusid saab rääkida ja neile mõtet anda erinevat moodi. Lood ning sõnavalikud jutustades on erinevad ja lähtuvad inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, haridusest, elukogemusest. Lisaks vaadeldatakse ümbritsevat keskkonda kui tähtsaimat faktorit inimelus, mis sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja hingelisi põhimõtteid, mille vahel peab säilima tasakaal. Kaks erineva sotsiaalse ning kultuurilise taustaga inimest tõlgendavad narratiive erinevalt ning rõhutavad erinevaid aspekte, sest nende väärtused, uskumused ja elukogemus on erinevad.
suhteliselt nurjatud ja määratud hukule. Ega Jumal ka võlgu jää ja pakub, et võiks siis ühe pisikese katse teha. Katsealuseks võetakse ei keegi muu kui Faust, kelle hing läheb Saatanale, kui ta peaks tunnistama, et naudib elu. Ja siis hakkabki trall pihta. Saatan meelitab Fausti kõiksuguste rõõmudega kõrtside, tibide, noorusega, Faust ei anna alla, selline kange tüüp on. Üldiselt on aga "Fausti" näol tegu väga sügava teosega, seega võib seltskonnas sel teemal jutustades vabalt kasutada lauseid: "Faustki juba leidis, et ülim väärtus seisneb vabaduses ja töö tegemises, millest sünnib kasu teistele ja endale ning millest võib tunda omakasupüüdmatut rõõmu" või "Goethe jaoks on "Faust" kui kokkupressitud reaalsuse peegeldus".
Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik, mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed. Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest
Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase. Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju (st oskust pildi järgi jutustades näha asju omavahelises seoses, ei nimeta kujutatud üksikult; silmamõõdu areng). Selleks, et laps saaks tuleks toime koolis, on eelduseks tähelepanu koondamise võime. Mõtestatud taju areng võimaldab alustada teadmiste süstemaatilist omandamist. Kooli minnes peab laps oskama ka pisut arutleda ning leidma nähtusi põhjusi. Sotsiaalne aspekt Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on õppetööks motivatsiooniline valmisolek, mis
Aleksander Suur, kuid ainult juhul, kui pühenduskirja raiutakse ka tema nimi, sellega polnud aga rahvas nõus ning tema pakkumine lükati tagasi." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tema plaanitud jõhker meetod end templi süütamisega viia maailma ajalukku kandis vilja ning nii ongi tema nimi ajaloos tuntud. Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatud, mida ta tegi, oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu
tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, keel
eepos
Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad poeetika
objekti.
Tragöödia
Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
siis viskas uued leheküljed nurka ja asendas neid vanadega, seejärel vanad jälle uutega. Lõpuks ei teadnud autor enam isegi, mis sellest raamatust saama pidi. Kirjastaja pealekäimisel loovutas ta lõpuks käsikirja. 1874. aastal ilmus lõpuks raamat. Valminud oli Fauberti elutöö, mida ta oli kirjutanud 30. aastat. Raamat mõjutas väga psühholoogi Freudi ning teisi tuntuid kunstiinimesi. Tema peamiselt dialoogis teos keskendub vaimse elu raskustele, jutustades pühakust, keda ründavad sisemised ja välised deemonid. Flauberti teos rõhub palju teada olevatele faktidele Püha Antoniuse elust, aga suuremalt osalt on see siiski kujutlusvõimel põhinev lugu. Püha Antonius elab isoleeritud mäetipus Egiptuse kõrbes. Jutustus räägib ühest ööst, mil teda tabavad erinevad kiusatused ja filosoofilised kahtlused. Antonius ei ole rahul oma üksiku eluga. Ta peaaegu hullub, kujutades ette toitu, rikkust ja raha
väljendusrikkamad(see saavutati pupillide väljapuurimisega). Soengud mitmekesisemad, juuksed laines, kujutatakse habet. Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka rõõmsamasisulisi kaunistusi, samuti lahingustseene või igapäevaelu toimetusi kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma
3)Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri). 4) Õnnelik lõpp, 5) sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord..."), 6) headuse ja kurjuse vaheline võitlus. Allegooria - on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.Allegoorial on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse või millele vihjatakse. Näiteks jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid inimühiskonnas.Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade taga saab näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Kõige levinumad allegoorilised tekstid on vanasõnad ja väljendid. Näiteks: tasa sõuad, kaugele jõuad; kuldne süda.
kuninganna, kes teatab, et Ophelia on uppunud. Viiendas vaatuses : Kaks hauakaevajat kaevavad kalmistul hauda, omavahel arutades Ophelia ja tema surma üle. Peagi tulevad kalmistule Hamlet ja Horatio. Alguses nad jälgivad hauakaevaja tööd kaugemalt, kuid natukese aja möödudes lähevad sõbrad hauakaevajalt uurima, et kelle hauda too kaevab. Mees ei vasta alguses ja hakkab rääkima Hamletile Hamletist, kuna mees ei tea, et mees kellega ta räägib ongi tegelikult Hamlet. Niimoodi jutustades kuulevad nad järsku , et keegi tuleb. Hamlet ja Horatio istuvad jugapuu alla matuseid jälgima. Edasi toimuvad Ophelia matused. Kõik omaksed jätavad Opheliaga hüvasti, kui järsku astub haua juurde Hamlet. Kohe, kui Laertes seda märkab, hakkasid nad omavahel kähmlema. Peagi kaaskondlased lahutavad nad. Kõigi nähes kinnitab Hamlet veelkord enda tundeid Ophelia vastu ja lahkub. Samas vaatuses vestlevad Hamlet ja Horatio riigikogu nõusaalis, kui nende vestluse katkestab Osric
intressidega laenu) kes ei teinud seda aga mitte vabatahtlikult. Sultan ei tahtnud aga kasutada vägivalda ja otsustas asja lahendada kavalusega. Ta kutsus Melkisedeki enda juurde ja esitas talle küsimuse: " Kumba kolmest usust pead sa õigeks, kas risti- , juudi- või saratseeniusku?" lootes juudi iga vastusega vahele võtta. Juut oli aga aru saanud et sultan tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada ja otsustas vastata kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui mees suri leidsid kõik kolm poega endalt sõrmuse, mis olid nii sarnased, et neil enam
kiuste peab ta endale häbistavaks sarve kuningapojad, ning kangelaslaul lõppeb puhuda, et keisrit appi kutsuda. Viimasel pulmadega. hetkel ta siiski teeb seda, kuid keisri väed ei jõua õigeks ajaks kohale. Järgneb Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Laul hirmus kättemaks ja saratseenide täieik minu Cidist" palju ajaloolisem, jutustades purustamine. Eepos lõpeb kohtu- kroonikalise täpsusega reaalsetest mõistmisega reetur Ganeloni üle. sündmustest Ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust Ei võitle ainult kangelased, vaid ka tavamehed Taunib feodaalide omavahelist vaenu ning idealiseerib õiglast ja autoriteetset Tähelepanu pereelul ja olustikule
ning see omakorda põhjustas jällegi uusi muutusi. Holden ei suutnud ühegi muutusega kohaneda ning lõpetas vaimuhaiglas, vähemalt jääb mulje nagu ta jutustaks teoses toimuvat vaimuhaiglast. 4. Tegelased: · Holden Caulfield - raamatu minategelane; Pencey koolis vehklemisvõistkonna kapten; ta visati välja Penceyst, see oli talle juba neljas kool, kust ta oli välja visatud; teose tegevuse ajal oli Holden 16.aastane, seda juhtunut jutustades oli ta 17.aastane; elab New Yorgis; ateist; vihkas peaaegu kõiki/kõike; ta võis inimesi vihkama hakata sellepärast, et tema oma tahtmist ei saanud (N. ta hakkas peaaegu vihkama Sallyt, kuna Sally ei olnud nõus kõike maha jätma, et Holdeniga läände kolida.); Holden jättis hullumeelse mulje, ta ise ka pidevalt ütles, et ta on hull; ta suitsetas ja jõi viskit vanusest hoolimata; ainuke, kellest ta tundus hoolivad oli tema õde Phoebe; mitmel
Leemet võttis Ülgasel kõik soolikad välja, et teda enam ei elaks. Külavanem oli ahastuses ja süüdistas Leemetit selles töös. Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et madudel on kroon peas mis annab võime rääkida lindude keelt. Katariina otsustas minna usside koopasse , et saada seda krooni, kuid sai nõelata. Külast tuli Pärtel ja pani koopa põlema selle eest, sest maod on saatanast. Kõik maod surid koopas. Pärtel oli rõõmus et maod surma said.. Jutustades temaga lendas äkki kohale vanaisa. Nad kahekesi ostustasid hakata sõdades käima, kuna külas olid enamus surnud. Leemetis oli ükskõiksus ja talle ei meeldinud uus maailm. Ta nautis vanaisaga koos olemist. Kuid siiski meenus talle et metsas on veel ta õde Salme koos karuga. Teel sinna rünnati Leemetit ja vanaisa. Neid piinati päris koledalt ja nad olid surmale lähemal, kuid appi tulid inimahvid Pierre ja Rääk kes panid täis raudmeese pähe ning nad uputasid ennast
annaabi.ee 
