Rumm ja viin retsensioon (0)

„ Rumm ja viin “
Conor McPhersoni esiknäidend "Rumm ja viin" on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Monotüki peaosas on Ott Sepp ning lavastajaks Tanel Joonas , kelle jaoks on see esimene katsetus lavastajana.
Lavastuses jutustab kolm päeva järjest purjus olnud iirlane kuidas tema alkoholist põhjustatus probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud. Seejärel oma viimasest kolmest päevast - oma bossist, keda ta ei sallinud ning kelle auto pihta oma tööarvuti viskas , kuidas ta oma naistelt poes peksa sai, seiklustest baarides, kuidas ta ühel kontserdil maailma kõige ilusamat naist nägi, kellega tal koheselt oli nähtamatu side („Kuidas nad siis ei näinud, et meil oli ju nähtamatu side!“) , millest hommikuks aga midagi järgi polnud. Ning lõpuks ka sellest, kuidas ta koju tagasi jõudis oma kahe imearmsa tütre juurde.
Terve etenduse aja on laval vaid Sepp üksinda, kes istudes oma kahe tütre toas lastelaua ääres, rüübates aegajalt lillevaasist vett pohmelli leevendamiseks, jutustab pisut veel võtuse olekuga oma kurva allakäigu loo. Lugu ja kunstnik Liina Undi poolt loodud imearmas roosa lastetuba , kus ees oma loo jutustab, loovad omavahel äärmiselt tugeva kontrasti. Etendust ei soovitata alla 14-aastastele, mis tuleneb laval aegajalt kostuvate roppude sõnade ja kahe tütre „tegemise“ kirjeldusest. Siiski kõik roppused on vägagi hea maitse piiri tabanud ning annavad täpselt edasi tegelase olekut ja enesetunnet pärast kolme päeva joomist ning töölt lahti laskmist.
Kui alguses tundub pealkirja, osatäitja koomikutuntuse ja süžee põhjal, et tegemist on komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja , siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet .
Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et kas etendus meelitaks saali masse, tundub olevat see minu jaoks pisut just taoline projekt. Etenduse peaosalise nimed kõlavad minu arvates just kokku nii. Samas see ehk on taotluslik ning mõeldudki, et suure sõnumiga laiemat publikut kõnetada.