Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EELAJALOOLINE AEG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

EELAJALOOLINE  AEG
5-6 klass
Veel saame 
minevikusündmustest aimu 
rahvalaulude, muistendite, 
legendide, pärimuste 
põhjal. Need on ... 
ajalooallikad, mida 
antakse põlvest põlve 
edasi jutustades.
*** Kas talutüdruk, kes 
lõnga kedrates sellist laulu 
laulis, võis olla rõõmsas või 

murelikus meeleolus? 
Jutusta , miks?

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
EELAJALOOLINE AEG #1 EELAJALOOLINE AEG #2 EELAJALOOLINE AEG #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ropskar222 Õppematerjali autor
5-6 klass

Sarnased õppematerjalid

EESTI RAHVAMUUSIKA
30
doc

EESTI RAHVAMUUSIKA

1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suu

Muusika
Vanaaja ja keskaja muusika KT
3
docx

Vanaaja ja keskaja muusika KT

· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil ­ 1. Aulos ­ Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra ­ Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara ­ See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuenda

Muusika ajalugu
Folkloristika alused
28
docx

Folkloristika alused

Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: - 20% praktiline tö

Kultuuriajalugu
Rahvalaulud
6
doc

Rahvalaulud

Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 1. Rahvalaulude jagunemine: Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti ­ tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.). Lüro-eepika on laulud, kus leidub lisaks sündmuste kirjeldamis

Kirjandus
Ajalooallikad
6
pdf

Ajalooallikad

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega. Võrdlev keeleteadus uurib keelte põlvnemist, sugulussidemeid ja arengut, sõnalaenude levimist jms. Ajalooline geograafia on on ajaloo ja geograafia piiriteadus, mis uurib piirkondade geograafiat ning selle muutumist ajaloo jooksul. AJALOO PERIODISEERIMINE Ajalugu jaguneb eelajalooline aeg ja ajalooline aeg. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirja kasutusele võttu Eesti ajaloo perioodid Maailma ajaloo perioodi ESIAJAKS e minasajaks loetakse ajajärku ESIAJAKS loetakse aega Esimeste inimeste esimeste inimeste saabumisest kuni muistse ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride vabaduse kaotamiseni XIII saj alguses kujunemiseni. · paleoliitikum- Esimeste inimeste

Ajalugu
Norra
6
doc

Norra

mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas

Geograafia
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Traditsioonide tähtsus
2
doc

Traditsioonide tähtsus

Traditsioonide tähtsus Hetkel on ilmas väga palju erinevaid traditsioone, mõnel rahvusel rohkem, mõnel vähem, kuid osadel see üldse puudub. Kuid milleks neid üldse vaja on ja miks üha enam traditsioone unustuste hõlma langevad ning kuidas mõjutavad vanu tavasid uuendused? Maailmas on palju erinevaid riike, rahvuseid ja tavasid. Traditsioonid on just need, mida põlvest põlve edasi antakse, et need ei hääbuks ning, et iga uuem generatsioon saaks vanadest tavadest aimu ja neid omakorda edasi anda oma järglastele, et elus hoida neid oma erilisi tavasid. Kahjuks need pärimused siiski ei säili ning ajapikku siiski hääbuvad ning varsti ei mäletata neid enam üldse. Peamiseks põhjuseks võib olla noorte ükskõiksus vanade tavade suhtes, kuid kindlasti ka iive. Kui järglasi ei sünni üldse või sünnib väga vähe ja nende seas leidub ka neid, kes on ükskõiksed selle koha pealt, mis puutub traditsioonidesse, siis need kaova

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun