18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus
a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale - Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. - 1525.a leidsid taolised sündmused samuti aset teistes Eesti linnades.
Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81 Piibel – ristiusu pühakiri Vana Testament – pealmine allikas Iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste koha Kümme käsku – Iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte Prohvetid – jutlustajad Monoteism – ainujumalakultus Messias – Taaveti soost, seaduslik ehk salvitud kuningas. Salvimine – õli pähe kallamine, kuninga ametisse õnnistamine.
sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule.
arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja
muutis seda maad omapäraseks ja modernsemaks. Kui ei oleks neid arenguid olnud, poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on. Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima. Minu arvates oli just keskaeg üks olulisemaid pöördepunkt eestlaste ajaloos, kuna lihtrahvast arened stabiilne ja uudsem elanikkond. Ka sõjaliselt olid eestlased püüdlikumad ja arendasid oma relvad edaspidisele etappile.
koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse
elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
ettemääratuse põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed saavad taevasse, teised lähevad põrgusse. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esialgu arvas Calvin, et mingit üldist kiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduse võrgu näol. Kogudusi juhtisid jutlustajad. Viimastelt ei nõutud vaimuliku haridust. Calvini õpetus leidis Genfis kiire poolehoiu, kuid eeskätt vaesemates kihtides. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538.aastal pagendati Calvin Genfist, kuid kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinism Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud selle asemel pidi käima kirikus. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest
Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja usutõe allikaks on Piibel 1523- said populaarseks jutlustajad oma uuendusideedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel(Vana liivimaa) 1525-pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat 1535- Wanradt-Koelli katekismus usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu.
Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksmaa ülikoolides. Paljud kirikukogudused oli kaotanud õpetajad, kirikuhooned. 1739. Ilmus piibili eestikeelne tõlge, tänu Jüri kiriku õpetajale Anton-Thor Hellele. Vennastekoguduste liikumine - 18. Saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus(hernhuutlus). Selle tõid saksa rändkäsitöölased. Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796
Iisraellaste usk, kombed, seadused, religioossed ettekirjutused, moraalijuhised, tuleviku kuulutused, õpetlikud lood, luule jm. Jahve sõlmis lepingu Aabrahamiga, et annab Kaananimaa tema soole. Hiljem kinnitas lepingut seadusega ehk 10 käsuga Siiani mäel Moosesele. Lisaks hilisemad „Moosese seadused” (1250 eKr) ehk üksikasjalikud ettekirjutused erinevate eluvaldkondade jaoks. (Hammurapi seaduste kogu 1760 eKr) 9 saj eKr tekkisid prohvetid – jutlustajad. (8saj prohvet Jesaja – Iisraeli riidi langemine) (6saj prohvet Jeremia – Juuda riigi langemine). Kõik prohvetid edastasid sõnumit sarnaselt: Nõudsid ranget monoteismi, hoiatasid raskete katsumistega lepingu rikkumise eest, kuid hiljem ootab hea tulevik. Kunagi sünnib Taaveti soost Messias ehk alvitud kuningas, siis mõistavad kõik rahvad, et Jahve on maailma kuningas. U 6 eKr Iisraellastel tekkis monoteism ehk usk ainujumalasse, kes on kõikide rahvaste jaoks.
pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole kaugeltki mitte pädevad uurimaks reformatsiooni sündi ja kulgu, aga annavad mingi üldise pildi ühiskonnas valitsevatest hoiakutest ja selle muutumistest. Sestap nad ka siin on kõrvutatud ja mõlemad võetud teabeteosest, entsüklopeediast. Samas oli tõepoolest katoliku vaimulike jumalaõpetus jäänud inimestele kaugeks. Ja kui ilmusid uutmoodi jumala sõna vahendavad evangeelsed jutlustajad ning paljastasid katoliiklikke kuritarvitusi, siis oli loomulik, et inimene pidi vana väärusu kõrvale heitma. Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid
ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati Paabeli vangipõlv. Vana Testament-Vana Testament sisaldab ka moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, luulet jne. Iisraellased austasid ainult ühte jumalat Jahve't Prohvetid.israellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval ka teisi jumalaid. Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli hiilguse.moosese seadus- olulisema osa moodistasid nn kümme käsku. .
Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja. Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjad. Jutlustati evangeeliumiusku ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, juba sellepärast, et linnakodanikud olid juba enne piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest
parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast
Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud
14. mail purustati malev Tallinna all ordu vägede poolt, mässu lõpp. Saksa ordust sai Põhja-Eestis peremees. 1346 Vana Liivima vmaade jaotus, koosnest viiest iseseisvast väikeriigist, tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses ordumeister 1397 läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulastele. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes 1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna
saksakeelse maailma vanimaks ajaloomuuseumiks. · Ta sündis 10.11.1483 tookordsel Pikal tänaval (Lange Gasse) ja ristiti järgmisel päeval kõrvalolevas Püha Peeter-Pauli kirikus. · Eislebeni linnas on Püha Peeter-Pauli ristimiskirik, ehtne Lutheri kantsliga Püha Andrease turukirik, Euroopas ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546. Reformatsioon Eestis · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla
Saaremaa ühiskonna- ja kultuurielu. Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole. · Juhatajaks oli Körber,kelle eestvedamisel 1863 toimus Kes olid hernhuutlased? Ansekülas Sõrve laulupidu, ilmselt esimene Eestis. Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. · Körberi tuntumad lood ,,Ma olen väike karjane" ja ,,Mu isamaa Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda.
Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine),
kaevamise õigus. 18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt. Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased, kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad. Ratsionalism.: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739. anton Thor-Helle täielikult eestikeelne piibel. Hakkas ilmuma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Kalendrid-kus sees olid nõuanded ja ilmaennustused.
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned:
misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus)
Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat. Reformatsioon Eestis. Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. a. Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel ainult hõlbustas reformaatorite tööd. 1524 rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu vihale aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. 1525. a. leidsid taolised rahutused aset ka teistes Eesti linnades. Enamik kloostreid suleti nende mõjul. Linnades sai valitsevaks luterlus
2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul Eestisse, siinne talurahvas võttis need kiirelt omaks 2.3.2.2. Tähtsaks peeti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2.3.2.3. Ametlikust luteri kirikust lahkulöömata moodustati oma kogudusi ja leiti jutlustajad 2.3.2.4. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal (Upa külas) 2.3.2.5. Liikumine tõi talurahva kirikule lähemale ja oli oluline eneseteadvuse kasvatamisel. Samuti aitas see kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Edendas ka muusikat ja kultuuri. 2.3.2.6. Kohati väljus liikumine piiridest ja kõlbluse tagaajamisega mindi liiale
sunnitud rikastelt võetud laenu katteks loovutamaoma maatüki või enda orjaks müüma. Teine oluline nihe iisrelu ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Pärast Moosese aega hakkasid iisraelased austama ka teisi jumalaid. Isegi kuningad lasid templitesse paigutada teiste jumalate altareid. Moosese sadusest oli taganetud ja kõiki õnnetusi tõlgendati kui Jahve õiglast karistust lepingu rikkumise eest. Säärase seletusega tulid rahva ette tulihingelised jutlustajad prohvetid. · Nad olid veentunud, et edastavad jumala tahet ega peljanud selle nimel valitsejategagi vastuollu minna. Nad nõudsid ranget moniteismi. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas Messias. Kes taastab iisraeli muistse hiilguse. Pärast seda saabub tuhandeaastane rahuriik , kus kõik elavad vennalikult. Prohvetite kuulutused messija ja saabuva rahuriigi kohta avaldasid suurt mõju juutide maailmavaadetele ja valmistasid pinda kristluse tekkeks.
· piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud
arhailisemat ühiskonda. Prohvetid ja monoteismi väljakujunemine. · Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal, ning kujutasid sellekohaselt ka oma rahva minevikku. · Kaananimaa vallutamise järel austasid iisraellased siiski ka mitmeid kohalikke jumalaid, mis oli Jahvega sõlmitud leppest rikkumine. · Jahve austamist ainujumalana hakkasid nõudma 1000 eKr jutlustajad e. prohvetid, sel ajal oli ühtne riik lagunenud ja maad ähvardas langemine võõra võimu alla. · Prohvetid kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud, kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Nad rõhustasid, et Jahve on ainus tõeline jumal mitte üksnes iisraellaste, vaid terve maailma jaoks. Nii kujunes iisraellastel välja ainujumalakultus e. monoteism. Jahvet hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks.
Nii kujunesid välja kommentaaride kommentaarid. Selgitades Piibli tekstide tõelise mõtte, peaksime saama eksimatud vastused kõigile küsimustele. Iga keskaja õpetlane tsiteeris Piiblit ja kirikuisasid ning suurem osa filosoofilis teoloogilistest teostest ongi kirjutatud kommentaaride vormis. Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Ke sk a ja fi l os oofi a õpe tl ik k us ja k as va tus l i k k us Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides ja ülikoolides (alates 12. sajandist). Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Keskaja õpetane pidas oluliseks teha midagi selgeks õpilastele ja tulevastele põlvedele. Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele. Keskaja filosoofia õpetajalik iseloom tingis selle, et tervete sajandite vältel peaaegu ei tuntudki huvi selle vastu, kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli sõna
· Neid kujutati inimese moodi ainujumalakultuse, keeladis jumala · Pärast surma oli rõõmutu oleskelu sünges kujutamise, käskisid 7 päeval puhata, allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle sätestasid isiku, omandi ja perekonna kaitse. allilmajõe · Prohvetid- tulihingelised jutlustajad, kes · Surnud söövad savi, põrmu ning neil on edastavad jumala sõnumit tiivad nagu lindudel · Kunagi sündivat taaveti soost salvitud · Jumalatele ehitati tsikuraate. kuningas messias-kes taastab iisraeli muistse hiilguse. 8. Kes on indoeurooplased. Too näiteid
Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper. 1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske. Kultuurilised pürgimused jäid soiku. Suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Inimesed pöördusid tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. 2. Kes olid hernuutlased? Nad olid käsitöölised ja jutlustajad, õpetasid talurahvast lugema ja kirjutama- 3. Miks olid hernuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? Lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. Hernuutlased olid kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad hakkasid laule pillidel saatma.4. Mida tõi endaga kaasa hernuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang
Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma.
sellest Uues Testamendis kirjutatakse. Siin ja seal kerkis esile vaimulikke, kes söandasid piiskoppide ja koguni paavsti enda luksusejanu kritiseerida. Nad kutsusid kiriku juhte üles meelt parandama ja kirikut reformima. Tekkisid ka rahvalikud äratusliikumised, mille juhid väitsid, et preestreid ja piiskoppe polegi vaja: ilmikud võivad ise jumalateenistusi pidada ja üksteisele sakramente jagada. Kõige äärmuslikumad jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud
naist. 62) 63)Moosese seadused mingil määral kehtivadki tänapäeval, mis puudutas kindlalt käskus hammas hamba ja silm silma vastu. Kuid arvesse võetakse kergendavad asjaolud ja antakse pigem inimesele võimalust kahetseda. Mina ei usu, et moosese seadused võiks kehtida tänapäeval. 64)messias-salvimisega(õli pähe kallamine) pühitsetud kunn,juudid ootasid taaveti soost messiat,kes taastaks nende rahva muistse hiilguse monoteism-ainujumala austamine prohvet-jutlustajad tsikuraat-traditsiooniline mesopotaamia astmiktempel malek- satraap-pärsia oli jagatud suurtex asehaldurkondadex Susa,Persepolis,Ekbatan,Babülon-pärsia suurkunn peatus tavaliselt neljas suurejoonelises lossis Vana-Testament-peamine allikas iisreallaste ajaloo,religiooni ja seaduste kohta Zarathustra - prohvet Hammurapi seadused Moosese seadused Linnriik - riik, mille pealinn on sama pindalaga kui kogu riik Astroloogia - tähtedelt ennustamine Astronoomia - tähtede uurimine
Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida lisaks linnakodanike omadele ka maarahva lapsed. Paraku jäi plaan reformatsiooni Liivimaale tuleku tõttu katki. Martin Luther algatas reformatsiooni ehk usupuhastuse 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas pildirüüste, kus eestlased ja sakslased alustasid mässu: tungiti kirikutesse, purustati pühapilte ja kujusid ning reliikviaid. Sama juhtus ka teistes Liivimaa linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16
· 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid · 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil
miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut. · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.
maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele feodaalidele oli sõdimine põhiliseks tegevuseks ja ainus sissetuleku allikas. Feodaaltsivilisatsiooni pidev edasi tung tulenes vajadusest leida feodaalide agressiivsusele lahendus.
väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Ratsionalism- Usuliikumine, mis taunis Baltikumis valitsevat pärisorjust. Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid. Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel.
Moosese seadused on Hammurapi seaduste kogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum, sarnased, ilmselt võeti üht-teist ka üle. Erinevused: Ei rõhutanud ühiskonna kihistatust, seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva hulgast, oli neil õigus 6-aastase teenistuse järel vabaks saada. Vaesemate ja viletsamate rõhumist tauniti. PROHVETID I aastatuhandel eKr tegutsenud jutlustajad, kes nõudsid kindlalt nõudma Jahve ainujumalana austamist. Nad kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Jahve on ainus jumal mitte üksnes iisraellaste vaid kogu maailma jaoks nende tegutsemisest kujunes välja ainujumalakultus – monoteism, Jahvet hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks viletsuse ajajärgule pidi järgnema helge tulevik
sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud, leidis evangeeliumiusk kergesti poolehoidjaid.Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal pildirüüste, kus mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid
keele. Kerjusmunagad olid need, kes oma liikmete arvu siinsete mittesakslaste arvelt täiendasid. 9 16.saj algul Euroopas, eeskätt Saksamaal, REFORMATISOON ALGUS 1517! Tegelikkuses reformatisooni ideed jõudsid Vanale-Liivimaale umbes 1521, kui on teada, et Riia linnas tegutsesid esimesed luterlikud jutlustajad. Reformatsiooni põhisisu (usuline pool): 1. inimene saab õndsaks usu läbi, pole vaja vahendajat inimese ja Jumala vahel. Inimest tuleb ainult õpetada seda tegema. Pole vaja vahele Katoliku kirikut. 2. Usutõe allikaks on piibel, kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521.a esimesed jutlustajad Riias 1523
Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521. Toimub pildirüüste vihase rahvamassi poolt, sest siinsed jutlustajad levitasid luterlikku maailmavaadet, mille järgi on pühad pildid jms väärtusetu, sest seda pole piiblis kirjas. Talupoegadeni reformatsioon ei ulatunud. Simon Wanradt ja Johann Koell, kes olid protestantlikud jutlustajad, kirjutasid katekismuse 1535, millest on säilinud vaid 11 lk. 12. Olukord Läänemere ruumis Liivi sõja eel. Millised riigid tugevnesid ja millised nõrgenesid. Gustav Vasa ja Ivan Julma ambitsioonid. Liivi sõja käik, põhilised
o Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele kanti üle muinasusundi tähendusi · Majandust mõjutavad tsistertslased · Usuelu dominiiklased · Bernt Notke ,,Surmatants" o Surmatants populaarne alatarimaali piltmotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal · Reformatsioon e. usupuhastus o Sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther o 1521 a. Riiga esimesed jutlustajad o 1523 a. jutlustajad Liivimaale o Tartus alustas tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow o Ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja o Pildirüüste liikumine hävitati kirikumaale, altarikaunistusi, reliikviaid · Saksa ordu teelahkmel mida teha? o Ordu kõrgmeister otsustas luteri usu kasuks o Likvideerus Saksa ordu o Liivimaa ordumeister Plettenberg lükkas ettepaneku tagasi ja jätkas Liivimaa orduga üksi
kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Pildirüüste- Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid , mida peeti vana usu sümboliteks. Pühakud-Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega
liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor) - August Wilhelm Hupel (Põltsamaa pastor) kogumikud koos kohaliku arstiga Peter Wildega esimene ajaleht ,,Lühhikke Õppetus"
Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama
sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse
annaabi.ee 
