Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuurid. Skulptuure ei tehtud peaaegu üldse. Tegeletei relieefikunstiga. Relieef. Hakkas arenema peale ristiusu legaliseerimist. Rõhutas Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http:// cdn02.abakushost.com/youthinfo/filerepo/images/catacombs.jpg http://farm6.static.flickr.com/5135/5400323263_34941ecff5.jpg http://i.ytimg.com/vi/r2uzajo2V8/default.jpg http:// www.crossroadsonestopshop
inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust. Pinnakunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber-
5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel. Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid. Raske teostada detaile. Voorusteks: vastupidavus, dekoratiivsus ja
·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline
vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. Ristilöömisel koguti sellesse tema veri. Heksagramm koosneb kolmnurkadest, Juudi kuningriigi iidne märk. Kammkarp seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Lootoseõis Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu ning hinge täiuslikkusele jõudmise potentsiaali. (Teine lootoseõis Vana-Egiptusemüstiline Maa sümbol) Muna sümboliseeris õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol
Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. 13.Mille poolest erinevad lihtrahva skulptuurid vaaraode omadest?Nim. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust 14.Millised muudatused toimisid Ehnatoni ajal?Kauaks? 15.Mida tähendavad polüteism ja monoteism ning mis jumalat kummardati Ehnatoni valitsuse ajal? Polüteism- paljusid jumalaid tunnistav usundivorm Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. 16.Kuidas muutus vaaraode kujutamine Ehnatoni ajal?Kauaks? 17.Mida leiti Tutanhamoni hauakambrist? Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites.
näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud ,, Hamletit". ,,Hamlet on ainus Shakespeare`i tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Teeseldes arukaotanud, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikas ühiskonna pihta: Taanimaa on tema sõnul vangla, samuti on kogu maailm vanga, mille üks hullemaid urkaid on Taani. Hamleti pessimism süveneb järjest. Ta möönab inimese täiuslikust ja jumalikkust, ent seadi ,et inimene on võimeline ülimaks nurjatuseks. Seetõttu näib inimene Hamletile pigem ,,põrmu kvintessentsina". Hamlet oma monoloogi kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine.
Sügavat kurbust väljendas romaanis ,,Inimeste maa" ka Antoine de SaintExupery, sest iga inimene, keda sootsium ei väärtusta, või olla surmatud W.A.Mozart. Haritud rahvas on igal juhul riigile vajalik. Infoajastu tasemel ei saa kuidagi väita, et teadmised on eesmärk. Pigem peitub neis arengu võti. Progressiusk väidab, et meie siht peab olema ideaalide saavutamine, kuid reaalsuses on see võimatu. Inimene ei saavuta kunagi jumalikkust ega jõua kõikehõlmava infoni. Paradoksaalselt on elu siiski faustlik edasipüüd, sest tänapäeva kõrgetele standarditele vastamiseks peame end maksimaalselt rakendama.
sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak ehk hadz ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas) Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi
varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai
ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan. 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahādah ehk šahada) Palvus (Şalāh ehk salat)
ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks jumalikku valgust kõigi oma alamate peale. Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis
Eriti austati kassi, kobrat, mardikat, härga, pistikku, šaakalit, iibist. Paljuski võib paralleele tõmmata tänapäeva inimeste elus, kus jumaldatakse popikoone või muid sotsiaalmeedia kangelasi ning järgitakse ja usutakse neid nagu ülimat tõde. On see siis sõge järgimine, hirm võimu ees või pidepunktile toetumine elus, ma ei tea aga tundub, osad muudmoodi ei saa. Vanas-Egiptuses pidi kogu kunst väljendama kui tähtis oli vaarao, see pidi suurendama tema olemust ja jumalikkust. Ka hauakambrid ja kogu rituaal mis järgnes peale isiku surma väljendasid seda, kõik . Nagu tänapäevalgi saadetakse inimene oma nö viimasele teekonnale või järgmisesse faasi, mis saab siis olema pärast maist elu, nii oli ka egiptuses. Ehitati uhke püramiid, kaunistati tähenduslike kujutistega, mis kõik oli tugevasti mõjutatud religioonist, säilitati ehk balsameeriti keha ja erinevad kehaosad, mis sümboliseerisid erinevaid tahke inimese elus
ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik Callixtuse katakomb Sarkofaag Püha Õhtusöömaaeg
uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II
· Riigiõun ja valitsuskepp täiendavad teineteist ning sümboliseerivad mehelikkuse ja naiselikkuse ühendusest sündivat loovat jõudu. Sirkel · Renesseansiajal seostati sirklit arhidektuuriga. · Euroopa kunstis võib sümboliseerida ratsionaalset mõistust. · Koos nurgikuga vabamüürluse tähtsaimad sümbolid. Lootoseõis · Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. · Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu nin hinge täiuslikkusele jõudmise potensiaali. · On puhtuse sümbol.
Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept)
jätta järgmiseks korraks. Kui mina läheksin reisile Egiptusesse, siis kasutaksin võimalust minna laevaga Niiluse kruiisile, mis sõidab mööda Niiluse jõge ning annab suurepärase võimaluse vaadata nädala ajaga ära kõik olulisemad ajaloolised ehitised. Puhkus Niilusel ühendab nii päikese, puhkuse kui kultuurielamuse, mille vältel saan rännata läbi selle imelise maa ajaloo. Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas, et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrvale püstitatud suurt kivikuju- sfinksi. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi ning oli püramiidi kõrval selleks, et kaitsta surnud vaarao und
Martin Luther-(1483-1546) reformatsiooni algataja 1517a õpetus lutherdus, usuteaduse doktor, vaimulik,õpedus-inimene õndsaks usu kaudu ja usu tõe allikas piibel. Ulrich Zwingli-palgasõdurite preester 1520a. Soovis et tagasi algkristlikulihtsuse juurde. Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest. Gent- calvini usutunnistuse järgi elamise eeskuju, Genfis tehti palju humanistlike põhimõtete elluviimiseks. Kooliharidus kohustuslik rajati ülikool-kes pidid levitama kalvinistmi. Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa
Inimesed õppisid ära kasutama üleujutusi, kuna vihma ei saja seal peaaegu üldse. Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja ÜlemEgiptuseks. Alam moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Kõik mis jäi selle vahele oli Ülem.Vihma ei sadanud üldse ja põlluharimine oli võimalik üleujutustele, millest jäi maha viljakas muda. Vana riigi periood: 2700-2200eKr,pärinevad kuningate võime ja jumalikkust kehtestavad suured püramiidid Gizas. Kujunesid eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühisk, mis allus kun võimule. Keskmise riigi periood: 200-1650eKr. Teeba valitseja ühendas ülem ja alam egiptuse ühtseks riigiks. Teeba tõusis tähtsaimaks usukeskuseks. Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis nuubiat vaaraode võimu all. Uue riigi periood: 1550-1075eKr.välise võimsuse hiilgeaeg
tumedamaid kui heledamaid pooli ja samas ka kujutavat ning abstraktset kunsti. Sama paralleeli võiks tõmmata muusikaga, väga erinev väga köitev ükskõik millises suunas. Aegumatu läbi aegade. Uue mudeli otsinguil peakski keskenduma suunatud väe avaldumist maailmas selle hoomatavad kehastuses. Kuna Suunatud vägi on kõikjal, aga sellisel kujul mida me ei pea eriliseks ega hooma, selle tegelikku tähtsust ja suurust. Ma arvan, et sügavamate otsingute tulemusena võib seda ,, jumalikkust" hoomata kõiges. Praeguse samalaadse võrdluse probleemiks tõuseb võrdlusmomendi puudumine, mingi erineva süsteemiga, kus eksisteeriksid samad asjad mis meil. Kuna me saame nii muusikat kui kunsti võrrelda kui erinevaid ,, jumalikkuse ,, avaldumise vorme suudame me hoomata ka seda väljundit. Muu maailma võrdluse puudumisel me, aga ei suuda neid märke näha. 4.) Ökoloogiline vastutus- Ma võin olla küll naiivne, kuid arvan, et maailmas olevate
seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. SKULPTUURID Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged. pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID
Lisaks on matemaatikud uurinud kuldlõiget tema eriliste omaduste pärast. Kuldlõige on sageli loodusest leitav suhe.nii on nt. taimedest päevalill(kroonlehed,seemned), aga ka loomade ning samuti loodusnähtuste proportsioonid on sageli kuldlõikes. Seepärast pole mingi ime, et seda hakati kasutama ka mujal.Kuldlõiget kasutati juba Egiptuses püramiidide ehitamisel. Vanad kreeklased ehitasid oma templeid ja lõid kujusid proportsioonide alusel, mis pidid peegeldama universumi harmooniat, jumalikkust. Antiikajast tuntud ehitistest kasutati kuldlõiget nt. Parthenoni juures. Hilisemast ajast on tuntumad kuldlõiget kasutavad teosed arhitektuuris Notre Dame'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis,kunstiteostest aga Leonardo da Vinci ,, Vitruviuse mees'' ning ,, Püha õhtusöömaaeg''.Samuti Stradivariuse viiulid on kuldlõikes. Videolingid: https://www.youtube.com/watch?v=1XSqcAq0A9k https://www.youtube.com/watch?v=fuCPXzAhNM4 FIBONACCI joonis- KULDLÕIGE- Kokkuvõte -
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool Usuõpetus I kursus Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse. 1. Teoloogia koht tänapäeva Eestis. Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne. Kirik oli ka poliitilise korra tagatis, tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal. Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste...
ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese.
Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis
üldse,põlluhariminine oli võimalik vaid Niiluse üleujutustele.Tulvavesi tõi kaasa sügiseni kestva üleujutuse,millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht.Pärast vee taandumist külvati maha seeme,talvel vili küpses ja kevade saabudes koristati saak.hiliskevadel ja varasuvel oli maa üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.Korrapäraseid üleujutusi oli hõlbus kasut. kunstlikuks niisutuseks.7)egiptuse vanariik:(u. 2700-2200a. eKr) pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal Gizas. Kujunesid tsivilisatsiooni olulisemad tunnused:rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond,mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule,ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatuse pärast surma.8)Teeba-tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi,mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all.9)uue riigi
valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat
Maalimine: Valdas Egiptuse poos (nägu ja jalad külgvaates, silm, õlad ja keha otse), ruumilisus puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR Asend: Jumalad, vaaraod ja ülikud kujutati suuremõõduliselt, rangelt, püsti või istuvalt, rõhutati jumalikkust; teenijad ja orjad teenisid ka skulptuuris, kujud olid väikesed ning kohmakas. Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed. Egiptuse asend: Istuv jalad koos, käed põlvedel; seisev vasak jalg ees, käed kõrval rusikas või
Nende hulgas, kes on tapetud on abikaasa Livia. Octavian abiellub Livia ja lahutuste oma naise Scribonia päeval sünnitas oma tütre Julia. Vastavalt seadustele Rooma väites ainuhooldamisõigus oma vastsündinud last. Julia resents Augustuse ravi oma ema. Octavian ja Mark Antony lüüasaamist Brutus ja Cassius on lahing Phillipi. Octavian ja Mark Antony esimese osa impeerium. Kuid Antony muutunud väljavalitu Egiptuse kuninganna Cleopatra, kes võetud et Egiptuse kultuur jumalikkust. Pärast Antony alandab Octavian tema vanem õde Octavia valamise teda oma majast ja lahutavad teda, Rooma kuulutas sõja Cleopatra. Agrippa kaotustest Antony juures Battle of Actium ja pärast edukat sõjalise kampaania Octavian muutub ainuvalitseja Rooma impeeriumi ja seda tehes võtab suur nimi Augustus. Kuid ta ütleb Maecenas et ta ei saa kunagi kuningat Rooma. Octavian varuosad Iullus, Antony poeg tema esimese abikaasa, ja saadab teda Roomas Octavia soovil tuleb tõsta, sest tema poeg.
Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum Sant' Apollinare
avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. 4. sajandi e.m.a kriisi tõttu kreeka ühiskonnas, reeglid ja moraal lõdvenesid. Üldised
Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsiooniga. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Siiski erinevad kristlikud reljeefid rooma ajaloolistest reljeefidest mitte ainult oma teemade poolest. Monumentaalsust ei peeta enam oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KÜSIMUSED 1. Millal tekkis ristiusk? 2. Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? 3. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? 4. Mida tähendab messianistlik? Kes on Messias? 5
1913--1940 ilmus Eesti ajalehtedes ja ajakirjades umbes 80 tema luuletuste ja jutustuste tõlget, kümneid artikleid temast ja ülevaateid ta raamatutest. 1936. aastal ilmus U. Masingu vahendusel luulekogu "Gitandzali. Aednik". 1995. aastal tuli eesti lugeja lauale USA-s peetud loengute kogumik "Isiksus" ning kaks aastat hiljem Oxfordi Ülikoolis peetud loengute kogumik "Inimese religioon", milles ta käsitleb maailma põhiolemust Jumala inimlikkust ja Igavese Inimese jumalikkust (Noa 2013). Säiligu minust vaid see osake, millega saan kutsuda Sind oma kõigeks. Säiligu mu tahtest vaid see osake, millega saan tunda Sind kõikjal ja tulla Sinu juurde kõiges ja pakkuda Sinule oma armastust alati. Säiligu minust vaid see osake, millega ei saa ma Sind iialgi varjata. Säiligu mu kütkeist vaid see osake, millega olen seotud Sinu tahtega, ja mis jõuab mu elus Sinu eesmärgile säiligu Sinu armastus. (Tagore 1936: 34) KOKKUVÕTE Mulle meeldis teha referaat R
14. Milliseid kujutamisviise kasutati egiptuse skulptuuris a) vaarao kujutamisel; b) lihtrahva kujutamisel? · Vaarao kujutamisel- suuremõõdulised, ranged. Istuv-jalad koos, käed põlvedel. Seisev-vasak jalg ees, käed küljel rusikas.Pead olid sirged, opilk suunatud kaugusse. Meestel ihuosa punakaspruun, naistel kollakas, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraodel rõhutati nende jumalikkust. · Lihtrahva kujutamisel- need olid pandud hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega- Teatud kohmakus
Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:
Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad. Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan
ajutise segaduse vaarao Ehnaton, t�stes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa p�ikeseketta Atoni. 5000a eKr - esimesed varaseimad p�lluharijate asulad Niiluse ��res. 3000a eKr - �lem-Egiptus ja Alam-Egiptus liideti �htseks riigiks valitsejate poolt. Teoks tegi selle kuningas Menes, rajas ka pealinna �-E ja A-E piirialale Memphise. Kujunes v�lja hierogl��fkiri, kasutati vaske. Vana riigi periood u 2700-2200 a eKr - p�rinevad kuningate v�imu ja jumalikkust kehastavad suured p�ramiidid Memphise l�hedal n��dses Gizas. 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest s�ltumatuks piirkonnaks. Sigasegaduste ja kodus�dade periood. Keskmise riigi periood u 2000-1650a eKr - Teeba valitseja �hendas �lem- Egiptusest maa uuesti �htseks riigiks. Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas
kujusse. b. Asendid: · Istuv jalad koos, käed põlvedel. · Seisev Vasak jalg ees, käed rusikas c. Kujutamine: · Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad. · Naistel ihu kollakas, riided valged, juuksed mustad. · Egiptuse kauneim naisportree oli Nefritete pea (vaarao abikaasa). · Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust. d. Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus. 7. Pinnakunst (maal, reljeef) a. Egiptuse poos: · Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates. b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud
Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist)
Näiteks mõistis 1947 aastal katolik kirik, et kunst tuleb ka kirikusse ning nende ees tekib dilemma lubada või mitte modernismi religioossesse maailma kujutamisse? Sellest murest tingituna sätestas Prantsusmaa kirik järgnevad normid: ,,Kunstnik peab kujutama nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi. Seetõttu on kirik vastu ,,kunst kunsti pärast", samuti on realistliku kunsti vastu, kuna
kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi nagu perekond, abielu ning umma legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Oluline koht islamiusus on kalligraafial, see tähendab, et jumalasõna kirjapilti tuleb võimalikult kaunilt kujutada, seda peetakse tänuavalduseks jumalale. Islami õpetuse järgi on kõik jumala saadikud inimesed, ka Jeesus. Koraanis eitab Jeesus oma jumalikkust , koraan eitab Jeesuse ristilöömist. 5 Islami viis tugisammast Usutunnistus ehk sahada: ,,Ei ole jumalat peale Ainujumala ja Muhamed on Tema saadik." Neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka avalikesse kohtadesse. See on islami tuum! Salat ehk määratud palved, mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba - Meka mosee keskmes asuva pühamu - poole.
Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema
juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka
väljendusena, teine suund moodustab realistliku rahvakunsti suuna. Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust Vana-egiptuse kujutavkunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
meesi restauratsioon – keisrivõimu taastamine lääne eeskujul. Hakatakse rääkima jaapani religioonist (lähedal kristlusele) Shinemana nöör – eraldab jumalaid..... See, kuidas tekstid on meieni jõudnud, kajastab juba hiinastumist. Isanogi. Isanomi. Surnute riik – yomi (tähendab kollast allikat, idee tulnud hiinast, hiinas on levinud taoism). Sõnamaagia – koto-do (sõnauks). Surnute riik ja elavate riik niimoodi eraldatud. Izumo – värav... loos on palju reaalset, mitte jumalikkust (nt keha kõdunemine). Amatherashu – päikese- ja valgusejumal, valitseb taevavälja (aga inimesel pole sinna asja), seotud silmade pesemisega jne..... Sellest esimesest puhastusrituaalist on tulnud paljud jaapani jumalad. Surm on siin enmvhm nagu füsioloogiline fakt, millest hoitakse eemale. Hiina mõju pärast hakkab selline vaade muutuma. Tokoyonokuni – üle võetud taoismist. Põhiliselt tuntud surematute paigaga. Aeg on seal aeglane.:D Tohutu mitmekesisus.
Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõutigi esialgu astmikpüramiidini kuid 4-nda dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. ( pealispind oli kaetud lihvitud kiviplaatidega )Püramiidid pole siiski ühtlane kivimass, neis on käigud mis viisid hauakambrisse,mis peale matuseid suleti.
rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale rajada muidugi ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks ruum, kuid hiljem ka mitu, mida kasutati rituaalideks. Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini. Sellise tellis endale III dünastia vaarao Dzoser. IV dünastia ajal hakati ehitama tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad neist on püstitatud Cheopsile, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljale. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka
annaabi.ee 
