Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus " Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse?" (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse?
Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse ?
Reisil Egiptusesse oleks väga raske valida, milliseid vaatamisväärsusi vaadata ning mida jätta järgmiseks korraks. Kui mina läheksin reisile Egiptusesse, siis kasutaksin võimalust minna laevaga Niiluse kruiisile, mis sõidab mööda Niiluse jõge ning annab suurepärase võimaluse vaadata nädala ajaga ära kõik olulisemad ajaloolised ehitised. Puhkus Niilusel ühendab nii päikese, puhkuse kui kultuurielamuse, mille vältel saan rännata läbi selle imelise maa ajaloo.
Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas , et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrvale püstitatud suurt kivikuju- sfinksi. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi ning oli püramiidi kõrval selleks, et kaitsta surnud vaarao und. Kolmandaks on püramiidid minu arvates Egiptuse sümboliks, sest nad on kõige tuntumad Egituse ajalooliste ehitiste hulgas ning oleks päris hea, kui ma neid ka oma silmaga näeksin.
Püramiide on Egiptuses mitu ning kindlasti tahan nendest ära näha suurima- Cheopsi püramiidi, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi ( Hufu ) järgi. See ehitis on 147 meetrit kõrge ning teda loetakse ka üheks seitsmest maailmaimest. Kusjuures veel ainsaks tänapäevani säilinud maailmaimeks.
Minnes oma reisil edasi, külastaksin järgmisena püramiididele päris lähedal asuvat kuninganna Hatšepsuti surnutemplit, mis on kolmeastmeline ning väga hästi säilinud tempel. Hatšepsuti tempel on kavandatud hiigelsuurena. Ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, justkui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku. Seda nimetatakse kaljutempliks. Eriti huvitavaks teeb kuninganna Hatšepsuti templi see, et 19. sajandil leiti Hatšhepsuti surnutempli kõrvalt suurim seniavastatud kuninglike muumiate peidupaik.
Edasi rännates läheksin Khnumi templisse, mille juurde viib tee läbi turutänavate. Tempel on pühendatud Khnumile, kes oli pottseppade jumal ning kes olevat valmis voolinud esimesed inimolendid. Templi põhiliseks omapäraks on see, et templi hüpostüülsaal asub 9 meetrit maapinnast allpool. Kui majad, mis asusid templi ümber ära lagunesid, ehitati järgmised majad eelmiste varemetele ning nii jäigi tempel lõpuks teistest ehitistest allapoole. Tänapäeval on templi katus samal tasemel majade põrandaga ning suurem osa templist on veel majade all.
Järgmiseks sihtkohaks valin kuulusa Kom Ombo templi. See tempel on kõige omapärasem seniavastatud templitest. Ehitise teeb unikaalseks fakt, et tegemist oli kahele jumalusele pühendatud templiga. Üheks jumaluseks oli krokodill -jumal Sobek ja teiseks jumaluseks pistrikjumal Haroeris. Selles templis saab vaadata krokodillimuumiaid ning templi tagaseinas olevat seinajoonist, mis kujutab muistseid arstiriistu, andes ettekujutuse toonaste egiptlaste oskustest ja teadmistest.
Reisi viimaseiks vaatamisväärsuseks valiksin Abu Simbelis asuvad kuulsad vaaroa Ramses II rajatud kaksiktemplid. Üks templitest (Suur Tempel) on pühendatud jumalatele Ra'le, Ra-Harakhte'le, Ptah'ile ja vaaraole endale. Teine tempel (Väike tempel) on pühendatud jumalanna Hathorile ja Ramsese esiknaisele Nefertarile. Suur Tempel on tuntud ka ühe anomaalia järgi. Kaks korda aastas valgustavad päikesekiired templi sisemises pühamus olevaid kujusid . Kujusid on neli, kuid päikesekiired valgustavad vaid kolme, jättes valgustamata allilmajumal Ptahi kuju. Tegemist on teatava sümbolismiga, kuid siiamaani ei ole avastatud, kuidas templi pühamu niiviisi projekteeriti.
Reisi plaan hakkabki läbi saama. Külastatud saavad vaatamist väärt püramiidid, Khnumi, Kom Ombo, Hatšepsuti ja Ramses II templid. Pärast sellist reisi oleks kindlasti põhjust kunagi tagasi minna, sest nii palju jäi nägemata, mis kindlasti vääriks nägemist ning juba vaadatud kohad oleksid ka teisel korral kindlasti sama huvitavad.
Arutlus- Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse- #1 Arutlus- Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elo078 Õppematerjali autor
Arutus

Sarnased õppematerjalid

Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

keskpunkti juures. Valevõlv aga tegi asjatult ruumi kõrgeks, otsides uusi võimalusi jõutigi võlvi ehitamiseni ( varseimad teated võlvidest ja kaartest pärinevad 4. at. keskpaigast eKr.). Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

kus kujutatakse verest tühjaks jooksvat lõvi ja surevat emalõvi. Assüüria valitsejad hakkasid esmakordselt hoolitsema hariduse eest. Koguti vanaaja kultuurivarasid, rajati kiilkirjaplaatide raamatukogud, kust on saadud tähtsaid andmeid vanimate kultuuride kohta. On leitud Assurbanipali rmtk (kokku 20 000 savitahvlit; igal savitahvlil oli pealkiri ja rmtk tempel, mis kõlas nii: "Assurbanipali, maailma kuninga, Assüüria kuninga, palee." Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv, kuhu koguti dokumente, aruandeid, arveid. Tol ajal hakati valmistama pitsateid ­ seega esinesid Assüürias juba esimesed trükikunsti alged. Pitsat asendas allkirja. Kellel pitsatit polnud, see vajutas dokumendile oma küünejälje ja kirjutaja tegi kõrvale vastavaid märkuse: "Selle ja selle küüs". Rmtk põles maha paarkümmend aastat pärast Assurbanipali surma. Savitahvlid ei hävinud, vaid põlesid veelgi tugevamaks, et tuhandeid aastaid hiljem avada uurijatele oma sisu.

Kunstiajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

advokaatide lobas. Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde. Selle hiiglaristküliku ühes otsas oli kuulus marmor-laud, nõnda pikk, lai ja paks, et kunagi pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun