Egiptuse kuningad ja jumalad-igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis (0)

Eesti Kunstiakadeemia - Kultuur-Kunst - Kunst

1 Hindamata

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli
ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk
surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla
igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel.
Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui
uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk
mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu
kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid
seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli
enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi. Vaaraod olid ise
nii tähtsad, et neid peetigi jumalateks. Egiptlastel oli sadu jumalaid. Lisaks vaaraodele oli ka
linnu-looma kultus. Eriti austati kassi, kobrat, mardikat, härga, pistikku, šaakalit, iibist.
Paljuski võib paralleele tõmmata tänapäeva inimeste elus, kus jumaldatakse popikoone või
muid sotsiaalmeedia kangelasi ning järgitakse ja usutakse neid nagu ülimat tõde. On see siis
sõge järgimine, hirm võimu ees või pidepunktile toetumine elus, ma ei tea aga tundub, osad
muudmoodi ei saa.
Vanas-Egiptuses pidi kogu kunst väljendama kui tähtis oli vaarao, see pidi suurendama tema
olemust ja jumalikkust. Ka hauakambrid ja kogu rituaal mis järgnes peale isiku surma
väljendasid seda, kõik .
Nagu tänapäevalgi saadetakse inimene oma nö viimasele teekonnale või järgmisesse faasi,
mis saab siis olema pärast maist elu, nii oli ka egiptuses. Ehitati uhke püramiid, kaunistati
tähenduslike kujutistega, mis kõik oli tugevasti mõjutatud religioonist, säilitati ehk
balsameeriti keha ja erinevad kehaosad, mis sümboliseerisid erinevaid tahke inimese elus
ning pandi kaasa veel üht teist vajalikku hauatagsuseks eluks. Põhimõtteliselt oli nii, et
surnuteriiki pääsemise otsustas jumal Anubis, kes kaalus kas süda on puhas ja kerge
igasugustest ebasobivatest mõtetest, emotsioonidest, kavatsustest, pahategudest.
Paljuski sarnane tänapäevase kombestikuga erinevates piirkondades, kuid mitte nii rikkalik ja
uhke. Kõik ainult selleks, et inimene saaks nö tagasi pöörduda, jätkata elamist teises faasis.
Usuti, et teispoolsus on samasugune ning isegi, et saadakse perekonnaga kokku pärast surma
ja selle pärast oli väga tähtis surnukeha hästi säilitamine ja asjade kaasa panek. Varuti toitu,
vett, riideid jne. Hoolikalt balsameeriti keha, põhimõtteliselt oli matuserituaali keskseks
kohaks muumia valmistamine ning siis maeti ta uhkesse hauakambrisse. Hauakambri suurus
väljendas enamasti lahkunu tätsust, kuid peamine funktsioon oli siiski lahkunut kaitsta, et ta
saaks edasi elada oma järgmises faasis, selleks suleti hoolikalt, maskeeriti. Seega vaaraodele
ehitati suuremad uhkemad püramiidid, ilmselt astmetega nö astmikpüramiid. Tasus elada ausalt ja heade kavatsustega, nii nagu tänapäevalgi. Olenevalt erinevatest
praegustest religioonidest või muudest uskumustest, siis on ikkagi põhiliseks eesmärgiks
ennast piisavalt täiendada, elada vastavalt ühiskonna kehtestatud normidele ja seadustele ning

persoonile sobivat religiooni või filosoofia raamistikku järgides, ilma rikkumisteta, siis
pääseb õndsusesse/ järgmisele levelile/ taevasse lähedaste juurde, kuidas kellegile meeldib
uskuda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 1 allalaadimist

Egiptuse kuningad ja jumalad-igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis #1

Egiptuse kuningad ja jumalad-igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

b4grete Õppematerjali autor

Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu.

religioon egiptus jumalad kunst sakraalne kunst igavikulisus vaaraod Vana-Egiptus reinkarnatsioon püramiid rituaal surm perekond hauakmbrid Vana-Egiptuse kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Egiptus

4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................

Ajalugu

rtf

Vana-Egiptus

alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas

Ajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

kaasa olulisi muutusi inimeste elus ja ühiskonnas. Kuna põlluharimine võimaldas toita senisest enam inimesi, siis hakkas senisest kiiremini kasvama elanikkonna arvukus. Põlluharimine tingis paikse asustuse ja maa valdamine muutus kogukonna jaoks senisest olulisemaks. Põldude rajamisega hakkasid inimesed keskkonda süstemaatiliselt ümber kujundama. Tekkisid küllalt suured ja aastasadu püsivad asulad. Samal ajal arenes ka tehnoloogia. Leiutati kivi lihvimise ja puurimise kunst, mis võimaldas valmistada senisest tõhusamaid tööriistu, eriti puude langetamiseks ja põllumaa ettevalmistamiseks tarvilikke kirveid. Alguse said ka riide kudumine ja savinõude valmistamine. Viimaseid kasutati muuhulgas ka viljatagavarade säilitamiseks. Jeeriko asula Palestiinas sai alguse juba umbes 8500 aastat eKr ja püsis aastatuhandeid. Selle varasemad asukad ei osanud veel valmistada savinõusid. Algul elasid nad savist

Ajalugu

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil)

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning jätkuvad kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani renessansi muinasjutuliste arhitektuuri-fantaasiatena. Väike läbipaistev rosett portaali kohal oli eriti peene filigraani meistriteos; seda võis nimetada pitsidest täheks.

Kirjandus