Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid.
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma skulptuur ● Ei loodud väga jumalakujusid vaid iseenda ● Portreeskulptuur ● Arvati, et kindlustab esivanema hinge kohalolekut ● Kasutati vahast surimaske ● Valmistati palju koopiaid ● Kreeka portreedega võrreldes isikupärasemad http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja- skulptuur-12-728.jpg?cb=1301547856 http://image.slidesharecdn.com/09-vana-roomaskulptuurjamaalikunst-111111160756- phpapp02/95/vanarooma-skulptuur-ja-maalikunst-4-728.jpg
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask.
Kouros Kore Vasikakandja 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Poseidon Odakandja Kettaheitja 3.Hiline ehk hellenistlik aeg See lõppes aastal 30 e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 sajandil e.m.a.) · korintose sammas · Vabaõhu teatrid ·Ümmargused hooned Hellenistlikud skulptuurid
välja raiuti. · Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni
Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama. Arhitektuur
kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul
jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid
sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati?-Väljakud, 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim.- on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Tuntuimad on Tituse. 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?- Trajanuse sammas on kuulsaim keisrile püstitatud monument. 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?- kujutada iseennast, maalitakse avara ja kauge vaatega maale. 1. Panteon 2. Akvedukt- Pont du Gard 3. Constantinuse triumfikaar Roomas 4. Colosseum 5. Kreeka sambad 6. Ateena Akropol 7. Myron ,,Kettaheitja" 8. Praxiteles ,,Hermes Dionysoslapsega" 9
500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias Kuju püstihoidmine on oluline probleem. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Sageli kujutati sportlasi. Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi seda nimetatakse animalistikaks.
Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal. vaaraodeks nimetama. Omakorda väiksemad ruumid, karm. Uue riigi pea jumal Amon-Ra kus hoiti jumalakujusid. · Egiptuse usk hauatagusesse ellu Päikesejumal Ra on minu arust täiesti jabur. · Suurimad templid rajati Uue Taevajumal Horos · See, et meestel võib olla mitu Viljakusejumal ja surnute valitsej riigi ajal
petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.
Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul
16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist,
talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil
Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil piltidel karmiilmelised ja näod pikaks venitatud. Värvidest armastati väga lillat, musta ja kuldset. Bütsantsidel ei olnud skulptuure, ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste" jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Maalikunst oli neil aga väga armastatud. Seda näeb nii kirikute seintel kui ka käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel. Maaliti
Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: 1)Ateena 2)Sparta. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad" . Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes.Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju . Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt . Klassikaline ajastu Klassikalisel ajastul kaunistati enamasti templeid relieefidega ning loodi palju jumalakujusid. Kujusi loodi veel ka kõnemeestest ning olümpiavõitjatest. Klassikalisel ajastul hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi. Klassikalise ajastu skulptuurid on kõik valdavalt pronksist, ning pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on märksa vastupidavam kui kiviblokid. Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: 1)kõrgklassika 5. saj eKr 2)iluklassika 4.saj.eKr. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka
küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane ,,arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid
(500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud
Ramses teisele. Ehitati kaljuseina sisse. 10. Kirjelda egiptuse templit, nim. kuulsamad! Oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templisse viiv tee oli ääristatud sfinksidega. Templi ees seisid obeliskid. Templisse pääses läbi värava ehk pülooni ja sealt edasi sai minna suurde sammastega ääristatud õue. Sammasõuest pääses kinnisesse sammassaali, sealt edasi tulid väikesed hämarad ruumid, kus hoiti jumalakujusid ja tavainimene ei pääsenud sinna. Püloon ja sambad olid värvilised. Uhkemad templid olid Karnakis ja Luksoris. 11. Kirjelda egiptuse skulptuuri ja maalikunsti. Teosed mis kujutaisd vaaraod ja jumalusi-need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud.Oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. (Sfinks) Skultuurid olid määratud otse vaatamiseks. Valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist. Vaaraod olid alati ikka sama näoilme, soenguga ja riietusega. Lihtrahvast ja
· Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon, propüleed, Nike tempel. 9. Vaasimaal, skulptuur (arhailine ja klassikaline skulptuur jne) Näited! Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore). Ntks kouros, korde, vasikakandja. Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure
Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajajärgu lõpul, kui kasutusele võeti pronks. Kreeka skulptuuri õitsenguks peetakse klassikalist ajajärku (5.-4.sajand eKr). Klassikalise ajastu skulptuurid on valdavalt pronksist. Pronksiga sai teha skulptuure detailsemalt ning kindlasti oli see ka vastupidavam. Kui seni valmistati skulptuure marmori leiukohtade juures, siis nüüd said skulptorid minna elama ka suurematesse linnadesse.. Skulptorite ülesandeks oli luua jumalakujusid, kaunistada templeid reljeefidega, selle lisandusid ka ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kuna kreeklaste usundis on Olümpose mäel elavad jumalad tavainimestega väga sarnased, kujutatigi neid inimestena, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tuleb tõdeda, et väga tihti on kujud alasti. See võte aitas kujutada inimese keha harmoonilisemalt. Isegi rõivastatud kujul üritati kaunilt esile tuua kehavorme.
ühendusepidajateks vaimudeilma ja inimeste vahel. Samal ajal ei ole vaimudeilm ja inimeste ilm üksteisest täiesti lahus, vaid tihedalt seotud. 6 Usk Handi usund on tugevalt seotud ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Pühadeks kohtadeks võivad olla künkad, jõed, järved, saared, inimeste ehitatud pühad labaz'id, kus hoitakse puust jumalakujusid, kellele aeg-ajalt ohverdatakse. Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla. Paljud handid elavad veel praegu oma põlistel klannimaadel, mida uskumuste järgi kaitsevad jumalad. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse (alumine, keskmine ja ülemine ilm), millest alumisel ja ülemisel on veel seitse tasandit. Kõrgeim jumalus on Numi Toorum, kellega toimub suhtlus tema poegade ja tütarde vahendusel.
väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud Bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks Bütsantsidel ei olnud skulptuure, ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja „paganausuliste“ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki: Seinamaal ja mosaiik, ikoon ning miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi
kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik- Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Rooma skulpuur- realistlik. Kreeka skulptuur- ilustav Odakandja (5.saj eKr),Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Pergamoni altari allegooriline friis (2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Laokooni grupp(1.saj eKr) 4. Mis on allegooriline kujutamine, mütoloogia ja akt?
* Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis. Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur. II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö
Need olid kaarikute võiduajamised spetsiaalselt selleks ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna. Kõige ees kõndis või sõitis mängude korraldaja purpurpunases toogas. Tema pea kohal hoidis ori kullatud tammepärga, teda ümbritsesid valgetes paraadtoogades kliendid, sugulased ja lapsed, tema kannul tulid muusikandid ja mängudest osavõtjad. Edasi veeti preestrite hoole all jumalakujusid ning pühi esemeid. Kõige lõpus kanti jumalateks kuulutatud keisrite büste. Pärast seda, kui rongkäik oli teinud tsirkuses ringi, võisid mängud alata. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada seitse korda ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. Stardimärguandeks oli valge rätiku viskamine areenile. Korraga võistles neli kaarikut. Et vaatajatel oleks kergem jälgida
Seni olid egiptlased kummardanud mõne looma või inimese kujulisi jumalaid. Erinevalt Amonist polnud Aton aga inimesekujuline. Atoni kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Atoni auks võttis vaarao endale uue nime Ehnaton- ,,Atoni lemmik". Atoni templites ei olnud hämaraid salapäraseid ruume. Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kogu templit, mis koosneski peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Atoni kultus ei vajanud jumalakujusid. Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja tema perekonda ning nende kujutamine oli kunstnikke peaülesanne. Paljudel reljeefidel ja maalid on Ehnatoni kujutatud abikaasa ja tütardega. Eriti kuulus on kuninganna Nofretete värvitud portreebüst. Ehnatoni reformidel polnud püsivat mõju. Ta jõudis valitseda 17 aastat ja varsti pärast tema surma suutsid Amoni preestrid oma võimu tagasi saada. Taastus ka teiste jumalate kummardamine. Ehnatoini noor võimupärija oli Tutanhamon.
Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid.Ägedas pilditülis hävitati aga palju väärtuslikke kunstivarasid.Uute teoste loomiseks ja kirikute ehitamiseks ei olnud sel ajal enam endisi võimalusi.Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegi poolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal
algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul
Kreeka templid Nike tempel (Nike oli võidujumalanna) Parthenoni tempel (neitsiruum, Kreeka jumalanna Ateena oli neitsi) Erechteioni karüatiididekoda Karüatiidid naiskujulised sambad Talastik, order, friis Zeusi tempel Olümpias Tsella väike ruum, kus oli Jumalakuju Propüleed väravehitis Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja KLASSIKALINE SKULPTUUR · Loodi jumalakujusid · Kaunistati templid reljeefidega · Lisandusid olümpiavõitjate kujud Myron kettaheitja Laokoon trooja preester Polykleitos odakandja Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR · Athena · Figuurid Parthenoni idaviilult · Ateenlaste pidulik rongkäik · Näod ei kajastanud tundeid PRAXITELES
küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Tehti ka ilmalikke kujusid tolle aja kuulsatest kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme alasti kujusid. See võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi
ametit mingi muu põhitöö kõrvalt. Shinto preestrid võivad olla abielus ning naispreestrite arv on viimastel aastatel kasvanud. Preestrite peaülesaane on tseremooniate toimetamine kodudes ja pühamutes ning sellega jumalate õnnistuse toomine inimeste ellu. Shinto kodus. Koduse jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel, püha puu oks ning pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes
Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul
meel ja keskkond omavahel tihedalt seotud ning selle baasil on välja arenenud paljud hiina traditsioonilised ravitehnikad ja psühhofüüsilised õpetused. Jumalad Taoistlikus maailmas on väga palju jumalaid. Kuni 1949. Aastani, mil Hiinas tulid võimule kommunistid, oli igal asjal ja nähtusel, nagu näiteks haigus ja kodukolle, oma jumal. Kommunistid keelustasid enamiku jumalate kultuse. Alates 1970. Aastate lõpust, mil Hiinas usuvabadus taastati, on ennistatud palju templeid ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod alguste algusena, ilmutatud kirjandusena, mis seob taeva ja maa,ning tao ilmnemisena inimeses. Kolmandat ´´puhast´´ seostatakse sageli ´´Daodejingi´´ autori Lao-ziga, keda
algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul
Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, sest nad ei pidanud kuuluma igavikku. Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal. Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform, tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast. Rajati uus pealinn Ahet-Aton (praegune Tell-el- Amarna). Atoni templites polnud hämaraid ruume, sest tegu oli päikesejumalaga. Valitsejate hauakambrid rajati idakaldale päikesetõusu suunas. Jumalakujusid ei vajatud, Atoni maapealne kehastaja oli vaarao perekond, kunstnikud pidid kujutama neid. Kadus senine kindel ja geomeetriline vorm, hakati kujutama tõetruumalt. Ehnatoni kujud mõjuvad elavana, kuid siiski üleolevana. Ka on vabalt näidatud peresiseseid suhteid. Jumalikkust näitab piltidel saatev päikeseketas. Säilinud on ka kujusid Nofretetest (büst) ja nende tütardest. Pärast Ehnatoni surma taastus peagi endine kord kunstis, pealinn viidi Teebasse tagasi.
lahtist või kaetud veekanalit. triumfikaar - See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. atika - foorum - keskne väljak Roomas VANA-ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST. põhijooned ja näiteid. skulptuur Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreebüst hoidi kodudes aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti rongkäigus kaasas. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Nähtavasti arvati, et just sarnane portree kindlsutab esivanema hinge kohaloleku. Arvatavsti kasutati sarnasuse saavutamiseks mõnikord vahast surimakse.
7. Kirjelda antiikaja arhidektuuri Roomas? Nimeta tähtsamad objektid? Rooma arhidektuurile arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone-kaari, võlve ja kupleid. Ühiskondlikult olulised objektid olid termid, amfiteatrid, raamatukogud, basiilikad(algul koosoleku hooned, hiljem kirikud). 8. Võrdle Antiik-Rooma skulptuuri Vanakreeka skulptuuriga? Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend. Roomlaste omapära oli selles , et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Võrreldes kreeka portreedega olid rooma portreed hoopis isikupärasemad (individualiseeritud). Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. 9. Kirjelda kristluse levikut Lääne-Rooma territooriumil I-IV saj. Kuidas avaldas kristlus mõju kunstile? Vahemere idarannikul tärganud ristiusk e
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Uut ja väärtuslikku loovad roomlased kahel alal: portreeplastika ning ajalooline reljeefikunst. Roomlased ei loonud jumalakujusid nad eelistasid kujutada kõrgeid riigimehi, väejuhte, keisreid. Kujtamisel oli eesmärgiks tõepära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist või välist ebatäiuslikkust. Kreeka vs. Rooma skulptuur Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks
püsiva dao järgmisega. Nende lood on sageli vörvikad ja juhtumusterohked, kuid nende sõnum on selge: pühendumine dao järgmisele viib surematusele. Jumalad Taoistlikus maailmas on väga palju jumalaid. Kuni 1949. Aastani, mil Hiinas tulid võimule kommunistid, oli igal asjal ja nähtusel, nagu näiteks haigus ja kodukolle, oma jumal. Kommunistid keelustasid enamiku jumalate kultuse. Alates 1970. Aastate lõpust, mil Hiinas usuvabadus taastati, on ennistatud palju templeid ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod alguste algusena, ilmutatud kirjandusena, mis seob taeva ja maa,ning tao ilmnemisena inimeses. Taevane keisrinna
dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna). Etruski panteonist pärineb ka rändajate ja kaupmeeste kaitsja Mercurius, merejumal Neptunus jt. Etruski mõjul hakati ehitama templeid ja tegema jumalakujusid, võeti üle ennustuskunst ja matmiskombestikku. Äärmiselt palju oli inimtegevuse mitmesuguste külgede kaitsjaid dii minores ehk "hetkejumalaid", näit. vastsündinu esimese karje jumal Vaticanus, kõnelemaõppimise jumal Fabulinus, lapse luude tugevnemise jumal Ossipago, kodunt kooli saatja Iterduca, koolist koju saatja Domiduca, ukselävepaku jumal Limentinus, uksehingede jumal Cardea jt. jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel
Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Arhailine skulptuur Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade
Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos
Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos
Keisriaegne Rooma müüre ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel. 3. saj. Lõpul p.Kr. Olukord muutus ja barbarite sissetungi oht kasvas. Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust. Need olid 6 m kõrged, 3,5 m paksud ja kogupikkusega ligi 19 km. Lõpuks (esimest korda 410 p.Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks. 14. Vana-rooma skulptuur Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask.
otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.HAKATI KUJUTAMA LIIKUMIST, keerukamad liigutused Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada
jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid
Ehnaton tahtis murda vana kunsti põhimõtteid Tema isa ajal ehitati jumal Amonile suur tempel, tema suhted aga sealsete preestritega halvenesid ja ta kuulutas välja monoteismi, ainujumalaks sai Aton-polnud inimesekujuline vaid päikeseketas Rajas uue linna Ahet-Aton Atoni templid: · Hämarad ruumid puudusid, kogu tempel koosnes suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid Kunstike peaülesanne oli kujutada vaaraod ja tema perekonda, kuna Aton ei vajanud jumalakujusid Ehnatonist säilinud palju kujusid, keha kujutatud lõdva ja pehmena ehk teda pole ilustatud Paljudel maalidel ja reljeefidel kujutatud teda abikaasa ja tütardega Ilusad on perekonnaliikmete portreed: nofretete portreebüst Ehnatoni reformidel puudus püsiv mõju: amoni preestrid taas võimul ja mitme jumala kummardamine Võimul Tutanhamon, viis pealinna Teebasse Tutanhamoni haud: · 3 inimesekujulist kirstu, keskmine kullast, nägu kaetud maskiga
Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja originaal pronksist afa pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6
annaabi.ee 
