heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Looming · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) · "Poeem Stalinile" (1949) · "Mina kommunistlik noor" (1953) · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) · "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini
Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957– 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. 2.Looming: "Tormi poeg" (poeem, 1947) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina – kommunistlik noor" (1953) Kirjad Sõgedate külast" (1955) Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) 3.Väljavõte loomingust:
Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946) ,,Et õunapuud õitseksid" (1951) ,,Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid ,,Atlandi ookean" (1957) ,,Lea" (1960) ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ,,Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu) (1969) Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi Põhineb Polkovniku lese monoloogil ühel õhtusöögil, kus viibivad ka tema lähedased;
ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. 7. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. 8. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid.
Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud. Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire
Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lüüa ja rikkaks saada. Muudab oma nime ameerikapärasemaks ning kutsub end nüüd kui Jacob. Sama kiirelt kui kasvab tema kirg apelsinide vastu, suureneb ka tema majanduslik seisus suurlinnas. Samal ajal on Villemil plaan hakata saarel pere looma, kuid ta ei loobu ideest, et ühel toredal päeval tuleb tema vend Jakob tagasi. Aeg läheb edasi ja mamma lootus näha oma teist
luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku. Looming "Tormi poeg" (poeem, 1947) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina kommunistlik noor" (1953) "Kirjad Sõgedate külast" (1955) "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. "Viimane laev" 1971 Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, -
... ...... 2011 Sissejuhatus Valisin selle raamatu sellepärast, et see nimi tundus mulle huvitav ja ma lugesin korraks huvi pärast ühte peatükki, mis tõmbas mind selle raamatu juurde. Loomulikult tahtsin ma ka seda raamatut lugeda, sest ma polnud ennem lugenud ühtegi ulmepõnevikku ja tahtsin teada, mis selles raamatus toimub siis nii põnevat. Ma soovitan seda raamatut kõigile, sest see on teistest raamatutest nii erinev, mida mina olen lugenud. Teine teema ja juhtumused. Sa ei oska ette arvata, mis edasi juhtub. Loomulikult mõned arvavad, et see raamat on paks ei suuda seda läbi lugeda seda arvasin ka mina loomulikult aga, kui sa loed umbes 20 lk läbi, siis sa ei taha seda raamatut enam käest ära panna, sest see on nii huvitav ja tahad teada, mis edasi toimub. See on väga mõtlemapanev ja kaasakiskuv raamat. 2 Autorist
"Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule
· 1926 ,,Parbu-jutt"; ,,Olga Nukrus"; ,,Ants Lintner" · 1927 ,,Vana kübar"; ,,Õpilane Valter" · 1928 ,,Pett ja Parbu"; ,,Udu" · 1929 ,,Pankrot" · 1930 ,,Kuidas elate?" · 1932 ,,Vaadeldes rändavaid pilvi" · 1934 ,,Vaikne nurgake" · 1935 ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" · 1938 ,,Sügis" · 1945 ,,Jüri Pügal" · Tootsi-lood on realistlikku laadi. · Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. · Romantilis-realistlikku näidendit- Tema kolmevaatuseline draama ,,L a u l õnnest" (1913) · Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. · Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa moodustavad need teosed,
Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antartikasse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merel 1959, Teravmägedele 1960. Looiming · "Tormi poeg" · "Järvesuu poiste brigaad" · "Poeem Stalinile" · "Mina kommunistlik noor" · "Kirjad Sõgedate külast" · "Jäine raamat" · "Jaapan meri, detsember" · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" · "Muhu monoloogid" Luulekogud · "Karm noorus" · "Et õunapuud õitseksid" · "Mere ja taeva vahel" Näidendid · "Atlandi ookean" · "Lea" · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" Kasutatud materjal: Raamat: Juhan Smuul ,,Valus valgus " Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul
Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare Jutustus Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Kolm Põhikompunenti on süzee, tegelased ja miljlöö. Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõpeb puändiga. Friedebrt Tuglas, August Gailit Lühikest novelli nimetatakse novelletiks. Valm Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu.
kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises. Kestvusega elu on looduse taassünnis, kuna surma läbi lõhutu uuest
ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks.
Enamus loomingust on rannarahvaga seotud. Ta on kirjutanud jutustusi, luuletusi ja näidendeid. Kirjandusse tuli ta luuletajana. · "Karm noorus" (1946) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) räägib sotsialismi ehitamisest · "Et õunapuud õitseksid" (1951) rahu teema · "Mere ja taeva vahel" (1959) puhas lüürika Proosateosed: · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) kritiseerib kodusaare kolhoosielu · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) tõi Smuulile suurt kuulsust. Sai Lenini preema. Raamat räägib teekonnast Antarktisele, kuhu ta jõdis esimese eestlasena ja teise saarlasena. · Muhu monoloogid" (1968) humoristlik teos muhulaste huvitavatest juhutmistest. Üks proosaloomingu tipp teos. Anekdoodi laadsed lood, kus tõde ja väljamõeldis põimuvad. Näidendid:
kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate
on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele
Jersalaimis, kuid hulule. parodeeritud kujul. Meiter = tõekuulutaja, keda ei mõisteta ning määratakse hulule. Valitsejaks türann (võim) Valitsejaks türann (võim) Valitseb pimedusevürst esindab nõukogude võim = esindab Pilatus. Woland. Lõpuks kohtuvad Stalin seal kõik romaani kesksed tegelased. Moskava juhtumused sulanduvad kokku Meistri romaaniga (esindab Pilatuse aega). Lõpplahendus: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb igavesti kokku Margaritaga. Koostas õpetaja Ruth Maal 5
"Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb
Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell
· Reisis palju, eriti merel. · Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku. · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) · "Poeem Stalinile" (1949) · "Mina kommunistlik noor" (1953) · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) · "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922
Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on elusolendi tunnuste ülekandmine elutule. Novell: Tiheda sündmustiku ja väheste tegelatega lühijutt, mis piirdub ühe teemaga. Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda:
väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine
Tema loomingut iseloomustades ütleb Reet Krustens: "Oma ellusuhtumiselt ja kujutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Eno Raua lihtsust ei tohi uskuda, hoopiski mitte aga lihtsameelsuseks pidada. Kõige süütumad sõnad, kõige argisemad juhtumused võivad sealsamas avaneda kui pilge või paroodia. Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses mõttes rõhutada, kui peidetud ja märkamatu see on. Võib-olla on Eno Rauaga pisut teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see õpetab," (Krusten, 1978:67)
lahenevad muinasjutulikus tempos.Põhitüüpi tegelane:ahne,vitaalne,seisuseuhke.Võlub fantaasia ja empaatiaga. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast": Romaan "Ma armastasin sakslast" ilmus 1935. A ja pälvis elavat vastukaja. Kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaazi halvustamist ja pessimismi
ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järjekorras. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Tegelased individualiseeritud. Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju
mõtlemine ei piirdunud põhimõtteliste kunstiküsimustega, vaid jõudis peatselt ka loomingu ja selle mõistmise üksikasjadesse. Tema sulest on pärit järgnevad teosed ,,Tormi poeg" (poeem, 1947), "Järvesuu poiste brigaad" (1948), "Poeem Stalinile" (1949), "Mina kommunistlik noor" (1953), "Kirjad Sõgedate külast" (1955), "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959), "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963), "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol"(1957) ja "Muhu monoloogid" (1968). Ta on koostanud ka mitu luulekogu: "Karm noorus" (1946), "Et õunapuud õitseksid" (1951), "Mere ja taeva vahel" (1959). Samuti ei puudu ta loomingust ka näidendid, mida ka tänapäeval esitatakse ja veel väga edukalt. Tema kirjutatud näidendite hulka kuuluvad: "Atlandi ookean" (1957), "Lea" (1960), "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne
käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei
needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises
-Kus ta paha oli, kui tapsin kitse ära, sain pajatäie liha. - Eks see olnud hea. - Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku
-Kus ta paha oli, kui tapsin kitse ära, sain pajatäie liha. - Eks see olnud hea. - Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku
Et kirjanik ei vaevunud aga sarja põhjalikumalt ümber töötada, kujunes teos maaelu käsitlevate osade mehaaniliseks kokkuliitmiseks. Tuulemäe sarja kõrval avaldas Roht 20-ndail aastail veel rea teisi teoseid, mis ei küüni mainitud tööde tasemeni. Sellised on veste ,,Väikelinn" (1924) ja jutustused ,,Tsirguküla" (1924) ning ,,Roim" (1925). Neile järgnesid romaan ,,Üksindus" (1925), jutustustekogu ,,Jutud Kõrrekülast" (1926) ja pilkejutt ,,Imelikud juhtumused Tatriku alevis" (1926). Romaani ,,Üksindus" (1925) sündmustik on kunstlik, otsitud. Peategelane, kaubandusteaduse üliõpilane Helmut Haab on vaikuse ja üksinduse armastaja. Saanud aga ootamatult suure päranduse, satub ta oma mõisas rahaahnusest ja linlikust kultuurist rikutud seltskonda. Pulmapäeva õhtul hülgab ta oma naise, kes on paheliste elukommetega ning taotles Helmutit vaid raha pärast. Peategelane põgeneb taas üksindusse, romaanis ülistatakse maatööga tegelevaid inimesi
Tema hinnanguid võeti arvesse, ta omandas pealinna esteetilise maitse määraja seisukoha ja leidis mõtteosalisi ka kirjanike seas. Samal ajal tegutsesid ka taanistunud juut Henrik Hertz (1797-1870), kes kirjutas samuti kaasaja-ainelisi lustmänge ja romantilisi laulumänge; Christian Winther (1796-1876) laulis oma muretuid armastusele ja kodumaa kaunidusele pühendatud laule; Poul Möller (1794- 1838) kirjutas esimese taani üliõpilasnovelli ,,Uhe taani üliõpilase juhtumused" (lõpetamata 1824). Ühes jutustava kunsti arenguga järjest intensiivsemalt esile realistlikud tendentsid, pannes end järjekindlalt maksma juba romantikas. Luuletajat-kirjanikku, keda kõige sagedamini on hakatud mainima esimese realistina taani kirjanduses on Jyllandi vaimulik Steen Steensen Blicher (1782-1848). Tema loomingut on kaasaeg õieti vähe osanud hinnata ja alles uuem aeg on osutanud lugupidamist tema kunstile.
Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell
keskpaiga muusika. Nagu nähtub nimetusest, oli selles muusikaliigis kaks komponenti- rütm ja blues. Ehtne blues oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill)
Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell
Ka teatava raske kuriteo pärast võib maaisand pärimisõiguse oma kätte saada; nii avaldasid Saaremaa vanemad lepingus 1255 nõusolekut määrusele, et kui keegi oma sugulase ära tapab, et tema pärandust saada, siis läheb tema pärimisõigus maaisandale ja ta peab sellele hariliku lepitusraha tapmise eest täiel määral ära tasuma (U. B. 285). Teataval korral võis päriskoht vahel ka võlgade pärast maaisanda kätte minna. Muidu aga, välja arvatud kõik need üksikud juhtumused, pidi pärismaalaste omandus täiesti puutumata ja rikkumata olema. Pärismaalastest maapidajate kõrvale hakkas vähehaaval uus liik inimesi sigima, n. n. laenumehed ehk vasallid. Tasuks sõjalise või muu teenistuse või teenete eest anti vabu maid laenumeestele laenuõiguse alusel või anti neile kasutada teatavad maaisandale kuuluvad maksud, mida teatava maa-ala pärismaalased olid kohustatud maksma, kuigi paavst Gregorius IX 12. II. 1236 oli ära
Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse
Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H.
on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele
arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" IV (19051915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (19101911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (18091852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809
Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele
1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle paremik on
et kõike mida sa tunned ei ole võimalik väliselt avaldada. Lausutud mõte on vale) Kõige hingelisemaks, kõige romantilisemaks väljendusvormiks peavad nad muusikat. Seega on nende juures loomupärane nähtus sagedane muusikaliste võtete tarvitamine. Ilu, luule ja otsatus ristlevad kogu aeg romantikute mõistete vallas. Luule on neile romantika sünonüüm. Kõik, mis luuleline, on seotud armastusega, püha hingeõhuga, mis hõljub kõigi asjade ümber. Üksikud kujud, situatsioonid, juhtumused on tõelisele luuletajale ainult vihjed ühestainsast igavesest armastusest. Romantikud pöörasid suurt tähelepanu sõnade instrumenteerimisele ja nende värviassotsiatsioonidele. Eriti Tieck, kes üksikuid salme arvas lähendada võivat ühele või teisele instrumendile, samuti kui üksikuid värve helidele. Romantikute jaoks olul. ka muinasjutt, mis annab fantaasiale vaba voli ning muinasjutus võib näha niisuguste tundmuste ja mõtete allegooriat, mida teisiti raske oleks väljendada
82 · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. · Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. · Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). · Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle paremik
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal.