Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtumikirjeldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vahetab, lauses, tubli, kuulmine, järjekord, lähen, korjab, intonatsioon, tundmine, juhtumikirjeldus, hiljuti, vanemaga, kontrollis, häälikud, aegajalt, segamine, kartul, nimisõnad, üldmõisted, panen, kordab, lõpud, lauseehitus, järjestuses, jutustamisoskus, jutustama, maas, kukub, küsimusi, poisi, müts, tükk, vaikust, konstruktsioonid, rütmütlustele (nõustumine, loobumine). g. Adekvaatne reageerimine suulistele ja kirjalikele instruktsioonidele. B. Kõneloomeoskuste kujundamine. Ka siin ilmnevad mõned erinevused sõltuvalt suulisest või kirjalikust kõneloomest, nagu õigekiri ja hääldamine, lauseehituse ja sõnavara iseärasused, parandusmehhanismide rakendamine. a. Kõneloome eelduste kujundamine: suhtlemissoov, hääldamine, hääl ja intonatsioon, kirjatehnilised oskused, õigekiri, kognitiivne baas keeleüksuste omandamiseks ja kasutamiseks (sh orienteerumine situatsioonis). b. Kommunikatiivsete ülesannete teadvustamine: orienteerumine suhtlussituatsioonis (kellele, milleks, millest ütlus genereerida). c. Keeleüksuste omandamine ja kasutamine kõneloomes: aktiivse sõnavara laiendamine ja sõnade tähenduse täpsustamine, sõnamoodustus, sõnade
(Sõerd, 1996) Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne. Olulisemaks võime aga pidada keelt, kui teatud märgisüsteemi. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste
Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks sõna täidab kogu lause ülesannet, lauses puudub grammatika. Nt „See?“ = „Mis see on?“. Nüüd, mil laps on õppinud sõnu ütlema, hakkab lalisemine vähenema. Kahesõnalausetega rääkimine (~1,5aastaselt) on informatiivne telegrammstiil. Lause koosneb vaid kõige olulisemast „Anna see!“ = „Ma tahaksin seda autot enda kätte saada!“. Beebid ei „jutusta“ mitte niisama. Koogamine, lalin ja ka kisamine arendavad lapse
me saame teada, millal, kus ja kellega tegevus toimus. Juhtub midagi huvitavat, kummalist või põnevat. 5. Teksti On tähtis, et laused on jutus õiges teistkordne järjekorras, sest muidu ei saa aru, millega tajumine: lugu algab, mis vahepeal toimub ja millega pildiseeria lugu lõpeb. järjestamine Siin on selle jutu kohta pildid. Pane laual eelnevalt olevad pildid õigesse järjekorda. Tubli. kuuldud jutu Vaatame pilte lähemalt. alusel, teksti 1. Siin on esimene pilt. Kuula, mida ma teistkordne räägin esimese pildi kohta. esitamine Oli ilus suvepäev. Uku tahtis rattaga õpetaja poolt sõitma minna. Isa aitas Ukul ratta õue lõikude kaupa Laps kuulab ja vastab Õpetaja (üks lõik tuua. Poiss pani kiivri pähe ja alustas küsimustele kordab
· Joostes kukub tihti. Hakkab aru saama kuidas üks jalg ees joosta (galopp) · Ronides võib jääda kinni ja abi vajada alla saamisel. · Suudab toolile iseseisvalt minna · Hoides käsipuust kinni suudast trepist üles-alla käia ühe sammu kaupa. Suudab hüpata ühelt astmelt alla aga võib maandudes tasakaalu kaotada. · Vajab võimalust mängida aktiivseid mänge nii toas kui õues. · Painutab ennast ettepoole ilma kukkumata. · Korjab üles mänguasju ise püsti seistes · Seisab ühe jala peal kui teda abistatakse, kõnnib varvaste peal · Sõidab kolmerattalisega, vahepeal pedaale kasutades · Lööb väikest palli edasi · Püüab veerevat palli, seda käte, jalgade ja kehaga lõksu püüdes. · Naudib häält tegevaid instrumente raputada ja liigutada · Tõusvas joones võtab osa riietumisest. · Kritseldab markeri või kriidiga. Suudab teha horisontaalseid, vertikaalseid ja
- köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili. · Pista oma nimetissõrm talle pihku. · Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks. · Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga. Tähelepanu: Ära väsita last liialt
3 Sotsiaalsed oskused Lastega suhtlemine ei ole probleem, kuna lapsed saavad kuidagi ikka aru, mida poiss ütelda tahab. Täiskasvanud aga ei saa osadest sõnadest aru, kuna sõnade lõpud kaovad ära või väljendab ennast valede sõnadega. Käitumisharjumused on halvad. Ta arvab, et kõike peab saama jõuga võtta. Ta kisab ja käratab teiste inimeste peale olgu tema vastas, kas siis laps või täiskasvanu. Enesehinnag on lapsel hea, kuna kui joonistab ja ütelda talle, et ta on tubli siis ta ütlebki, et ma olengi tubli. Ta ei ütle kunagi, et ta ei oska. Alati proovib ja usub endasse, et saab hakkama. Meeleolu on lapsel aga vahelduv. Poiss võib tulla lasteaeda rõõmsameelselt, kuid viie minuti pärast võib ta olla vihane ja kuri kõige peale. Või ka vastupidi. Poiss mängib erinevaid mänge. Mängudeks üldiselt on sõitmine autodega autoteedel ja puslede kokku panemine. Need on põhilised mängud, mis talle meeldivad. Mängib ka teisi
Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu, assotsiatsioonideahela läbi toimus lausete moodustumine sõnade abil. · Teine probleem- (vt kõne areng) arvasid, et kõne areng põhineb täiskasvanu matkimisel, kinnistamisel (jah, tubli, õigesti ütlesid) toimub kõne areng. Matkimine on oluline kõne varases arengus, lalinsõnad nt. Ei ole võimalik, et 6aastane ainult matkib. Erivajadustega laste puhul võib matkimise roll olla oluline ka 6aastasena (nt kõne arengutase 1aastase tasemel). · Kõnevõime on individuaalne- kõne kujuneb omal viisil, räägitakse omal viisil. · Keeleüksus ja kõnesegmendid ei ole samad asjad.
Võta tööleht! Võtke tööleht! Joonista! Joonistage! Värvi! Värvige! Ära värvi! Ärge värvige! Lõika! Lõigake! Liimi! Liimige! Kleebi! Kleepige! Ühenda! Ühendage! Otsi! Otsige! Tee lahti! Pane kinni! Kes see on? Mis see on? Kes teab? Kas sina tead? Korda! Korrake! Veel kord! Näita! Näidake! Ära näita! Ärge näidake! 19 Õpetajaraamat Palun ütle mulle! Ära ütle! Nüüd ütle sina! Tubli! Oled tubli! Olete tublid! Väga hea! Väga tore! Väga ilus! Oota! Oodake! Pane lauale! Pange lauale! Tasa! Olge hästi tasa! Oleme hästi tasa! Ära sega! Ärge segage! Ütleme kõik koos! Käed ette (taha, kõrvale, üles, alla)! Jalad harki (kokku)! Samm ette (taha)! Kükita! Kükitage! Vaata siia! Vaata sinna! Vaata seda! Pane silmad kinni! Pange silmad kinni! Ära vaata! Tee silmad lahti! Tehke silmad lahti! Palun aita! Palun aidake! Räägi tasem! Rääkige tasem! Kas see on õige? Kas see on vale
Süntaksit uurivates ülesannetes ilmnes kõige vähem raskusi pöördkonstruktsioonide mõistmise (lisa 7, ül 5.1) ja sõnajärje muutmise (lisa 7, ül 5.5) ülesannetes, nende ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse. Tulemus jäi alla EK normi lausete järelekordamise ülesandes (lisa 7, ül 5.3) ja võrdluskonstruktsioonide moodustamise ülesandes (lisa 7, ül 5.4). Täpselt meelde jätta ja järele korrata ei suutnud Laura ühtegi lauset. Laps vahetas sõnade järjekorda lauses (roosa pall tuppa voodi alla veeres pro Roosa pall veeres tuppa kapi alla), jättis sõnu lausest ära ning asendas sarnast objekti väljendava sõnaga (vanaema loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). Keeleteaduse meetodid: * Lingivsti keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda. * Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine – teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). * Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). * Katsed – psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine - antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) * VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr)
Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37
Mängijad seisavad ringis. Kapten läheb palliga ringi keskele. Sealt hakkab palli viskama kaasmängijatele, kes selle tagasi viskavad. Kolm lisareeglit muudavad selle tavalise söödatreeningu lõbusaks mänguks. Esimene reegel käsib kõigil, kellel parajasti palli käes pole või kelle poole pall ei lenda, hoida käsi rinnal risti. Teine lubab kaptenil ja mängijail teha petteliigutusi- viskamist imiteerida. Kes käed püüdmiseks valmis seab, saab karistuspunkti. Kui kapten eksib, vahetab ta koha mängijatega, kes teda alt tõmbas. Kolmas reegel ütleb, et kolme karistuspunktiga mängija lahkub mängust. 8 5.1.2 Mälumäng Laste vanusekategooriad: üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad; viieteistaastased ja vanemad mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid 5-10. Mänguga harjutatakse mälu ja tähelepanu. Vahendid:
kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3) XIX sajandil, 4) XX sajandil. ANTIIKMAAILMAS
· Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. · Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tahant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kuskil või alluvad
See on jänes- jänes on see(mängujänes). Laused mis ei ole grammatiliselt korrektselt.. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D. · Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt
Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu. Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine.
Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3) XIX sajandil, 4) XX sajandil. ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti]. Reegel
Detailid kaovad ka. Ükskõik kas on olulised detailid või mitte. Need kaks punkti kindlustavad selle, et lastel säilivad vaimse arenguga probleemide puhul üsna üldised kujutlused asjadest. Kaob info süsteemsus. Süsteemist võime rääkida mingite tegevuste toimumistega seoses. Nt laps läks parki, tegi midagi, mindi kinno ja juhtus jne. kui laps rääkima, mis juhtus, siis meeldetuletamine on üsna süsteemitu. Natuke räägitakse sellest ja teisest sündmusest, järjekord ei ole justkui oluline. Järjekord – süsteemi oluline alustala – kipub kaduma. Juhuslikult meenutatakse mingisuguseid aspekte ja tervikuid, seda süsteemi, ei ole. Tõenäoliselt kaob sellepärast, et lapsel on kajatajumise kujunemine raskendatud. Mis oli enne ja mis pärast, millises järjekorras asjad kulgesid, mis vahedega, seda kõike meeles pidada on raske, kui laps tajumise mõttes ei pruugi sellest teadlik olla kui on seda tavaarenguga laps.
• Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti. Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne, st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited.
mistõttu on mõistlik oluline ebaolulisest eristada. Säilitamine tagab, et info säiliks ajus pikemat aega ja me vajadusel selle sealt kätte saaksime. Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad kujutluse individuaalsed tunnused, mistõttu ei tee vahet nt kassil/jänesel. Detailid kaovad. Ka info süsteemsus kipub lastel kaduma. Meenutatakse sündmust täiesti süsteemitult, kus natuke räägitakse ühest ja siis hüpatakse hoopis teise kohta jne. Järjekord - süsteemi oluline alustala - kipub kaduma. Tõenäoliselt tingitud ka sellest, et lapsel ajataju kujunemine raske. Meenutamises on välja toodud seda, et lapsed kipuvad lisama infot. Kuna mäletatakse mingisugust väikest osa ainult, siis tehakse asja suuremaks mõeldes ise asju juurde ja välja. Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA
Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna või arvu paberil, siis tekib silma võrkkestale vastav pilt. Võrkkesta retseptoreid stimuleeritakse ning närviimpulsid lähevad mööda nägemisnärvi ajju. Tekkinud impulsid on
H 8. Lauselühendeid. * maks-lühendiga saab vältida et-lausete kuhjumist, kuid seda ei tohiks kasutada ma- või mas-lühendi asemel. Jüri tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta kavatseb lahkuda > Jüri tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda. Direktor läks Pärnusse sõlmimaks lepingut > Direktor läks Pärnusse lepingut sõlmima. * v- ja tav-lühend: A on B-ga kokkulangev > A langeb B-ga kokku. H 9. Nominaalstiil. Teostab valuutavahetust > Vahetab valuutat. Tegeleb korteri remondiga > Remondib korterit. 2 H 10. Omamise väljendamine. Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst > Mul ei ole mingit ettekujutust teie tööst. Kaassõnade läbi ja tänu kasutus. Läks läbi metsa. Läbi õppimise > õppimise teel /õppimisega. Sõnal tänu on positiivne tähendus, seda ei kasutata negatiivses kontekstis: Tänu kontrolli puudumisele
Sõna tähendus on teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna-objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla
2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne. * loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt