harus kindla valdkonna juht kui ka rahvusvahelise konserni juht. Juhiks olemine on sotsiaalne roll. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Igale rollile on teatud ootused. Juhi rolliga kaasnevad kohustused ja õigused, ohud ja võimalused.(Tamm 2004:8) Juhi erinevad rollid 4 EESMÄRK Selgitatakse juhtide einevaid jaotusi tasandite ja valdkondade järgi ning nende tööga kaasnevaid rolle. Analüüsitakse Henry Mintzbergi kümmet juhi erinevat,kuid omavahel tihedalt seotud rolli, mida võib jagada kolme gruppi: suhtusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid. Juhi erinevad rollid 5 1.JUHI TÖÖ Juhid kasutavad oma töös erinevaid juhtimisviise, et paremaid tulemusi juhi rollis saavutada.
Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks- määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); · keskastme juhid; · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine.
viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4. Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist.
alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida. 16. Kavade ja plaanide liigid Strateegilised kavad pikaajalised 5 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised mõnest kuust paari aastani, need on konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Nendega tegelevad keskastmejuhid. Operatiivsed kuni aastased, kitsa tegevusalaga, nendega tegelevad esmatasandijuhid. Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid. 17
Haigla on organisatsioon, mis ei ole ole väga paindlik, pigem hoidnud konservatiivset joont ja on alati kuulunud kõige raskemini juhitavate üksuste hulka. (Drucker 2003, Dubois jt 2006.) Oma töös analüüsin ennast juhi rollis haiglas(vanemõe või õendusjuhi rollis),kasutades oma teadmisi ,mida olen omandanud loengutes ,kirjandusega töötades ja oma kogemusel. Haigla juhtimisstruktuur vajab erinevatel tasemetel juhte,kuna kuulub kuusekujulise struktuuri alla. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Võtmeküsimuseks on juhtide juhtimisoskused. Vältimatud on oskused anda positiivset tagasisidet, luua usalduslikkust, sõnastada eesmärke, luua soodne töökeskkond, soodustada innovatsiooni ja rõhutada isiklikku arengut. Mintzberg (1998) tõdes, et juhi töö on tihedalt erinevatest rollidest läbi põimunud. Vanemõe
9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11. Mehitamine Mehitamine on mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. Organisatsioonile vajalike inimeste värbamine ja koolitamine. 12. Tippjuht Kõige kõrgem juht. Määrab organisatsioonile eesmärgid ja üldised tegevussuunad 13. Keskastmejuht Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. 14. Esmatasandi juht Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate
3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada orgi eesmärgid. 4. Põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud: Kavandamine org-I ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine, ametikohtade moodustamine jne. Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks. Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt eesmärkidele. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine
inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd 3. juhtida organisatsiooni talitlemist Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine (eesmärkide püstitamine), organiseerimine (organisatsiooni kujundamine, kohustuste, õiguste määramine), eestvedamine (töötajate motiveerimine koostööks eesmärkide saavutamiseks) ja kontrollimine (standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellelt pinnalt tulnud võimu- ja alluvussuhted. Juhtimisele ainuomane on ülemuse-alluva vahekord. Just selle abil pannakse organisatsioon terviklikult ja sihikindlalt liikuma ning korraldatakse ja jälgitakse tema suundumist
hindamist. 3. Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse: 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile.
Eestvedamine - töötajate mõjutamine ja motiveerimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks maksimaalsel tasemel, ühise kultuuri ja väärtuste loomine, eesmärkide mõtestamine tervele organisatsioonile Kontrollimine – töötajate soorituse jälgimine, standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine 7) Nimetage peamised juhtimisfunktsioonid. Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontroll Kuidas need omavahel seotud on? planeerimisele, kontrollimisele ja organiseerimisele kuluv aeg väheneb juhtimistasanditel ülalt allapoole, suureneb ainult eestvedamisele kuluv aeg 8) Milline on juhtimise definitsioon, palun kirjutage vastus, milles on vähemalt 3 olulist komponenti? Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste.
a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d
14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk 15. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad Eesmärgiline juhtimine Tasakaalustatud mõõtmismudel Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Eestvedamine Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e
kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimisvaldkonnad: Finantsjuhid, Turundusjuhid, Tootmisjuhid, Personalijuhid, Kvaliteedijuhid, Haldusjuhid jne. Juhtimistasandid: 1. Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. 2. Keskastme juhid. Ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide
Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades. Juhtimise kui protsessi komponendid: Piiratud ressursside max kasutamine Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid!
normeerida. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitöö, sh valmistoodangul põhinevad töötasustamise süsteemid. Henry Ford- autotööstur. Arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine. Henry Gantt- rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamise vajadust ja võimalikkust ettevõtete juhtimisel. Uuris tööliste tööeffektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme. Gantti kaart- võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelg: konkreetsed ülesanded, horisontaaltelg: aeg konkreetse ülesande täitmiseks. Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine
7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna
paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil. Juhi töö korraldamine · Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub suurel määral sellest, milline on tema otsustamisõigus ja vastutus; Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad ülesanded Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete ülesannete täitjatega Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane. Juhi töö korraldamine · Oskused Tehnilised oskused organisatsiooni põhitegevusega seotud teadmised ja oskused; Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab koostööd ja mõjutab töötajate töötahet; Üldistamisoskus seisneb võimes uurida, mõista ja tulla toime organisatsiooni kui terviku probleemidega. Üldistamisoskus kujuneb teadmiste loogika ja intuitsiooni koostoimes. Juhi töö korraldamine
· Staap haarab võimu. · Rivi hakkab eesmärkidele vastu. · Staabi seisukohad on teoreetilised. · Rivi ei suuda kasutada staapi efektiivselt. · Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. · Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides. 16. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. · Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. 17
6 Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtimise osategevused (funktsioonid): a Kavandamine (plaanimine) organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. b Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. c Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. d Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. e Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. f Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine; · kontrollimine tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga; · koordineerimine ressursside, tegevuste ja väljundite kooskõlastatud toimimise tagamine, pustitatud eesmärkide saavutami
Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine) Kavandamine (plaanimine) – org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. • Organiseerimine – töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine.
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. Juhtimise ülesanne: planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks-määramine); organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele.(suhtlusrollid, informatsiooniga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid). Suhtlusrollid on järgmised:
ressursside kasutamisel (Kreitner 1998: 5). · Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. 2) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks-määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 3) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele (Mintzberg, 1986: 19).
suhete mudel. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: •Tagada firma tegevuse efektiivsus; •Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; •Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; •Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 3. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 4. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider on isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. 5. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Intelligentsus; Osavõtlikkus; Inimlikkus; Usaldusväärsus;
Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine - töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine.
Need on juhi põhiülesanded ning neid ülesandeid hästi täites töötab ka organisatsioon hästi. Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. · Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. · Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgijate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. · Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamal juhtimistasandile.
juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006). Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 1999). 1. Juhtimine Ruth Alas (1999) on välja toonud juhtimise neli kõige enam levinumat funktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta väidab ka, et need tegevused peaksid tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ehk töö peab saama tehtud olemas olevate ressursidega nii et saavutataks eesmärk minimaalse kuluga ja hea kvaliteedi ning et kõik jääksid rahule - töötajaid, kes on rahul oma saavutustega ja ka juht, kes on kogu ettevõtmise eestvedajaks. 1.2 Juhtide klassifitseerimine
Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks
· A achievable - saavutatav · R realistic - reaalne · T time bounded ajastatud 6. Juhtimise funktsioonide definitsioonid Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine.
juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes, 20% teadmistest andis erialane haridus ja täiendkoolitus. 2 Kes on juht? Juhiks võib pidada igat inimest, kel on vähemalt üks alluv. 3 Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4 Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 5 Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg liigitab juhi rollid niiviisi: Suhtlusrollid – selleks on esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid – info vastuvõtja, jagaja, kõneleja Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on:
saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
