Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisarvestuse case'id ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inga, töötaja, muudatuste, marek, veiko, kaupluste, tootmisosakonna, organisatsioon, töökultuur, käitus, eestvedaja, case, tõnu, tegevjuht, müügimaht, mareki, tekiks, vallandamine, esiteks, kolmandaks, suhtle, arvate, müügipoliitika, martini, ametnikega, koristada, lubada, mainet, elmo, ajaga, töökohale, asuma, koristama, leolemõelda ohtudele, mis võivad kaasneda Everti lahkumisega. Tuleks analüüsida mitmeid tegureid: konkurendid, firma jätkusuutlikus pärast Everti klientide kaotamist jne. Kui tema lahkumisega tekiks firma rahavoogude seisukohalt väga negatiivne efekt, siis peaks leidma võimalusi, et lahendada see konflikt. Case 2 1. Sellist ettevõtet võib iseloomustada hästi organiseerituks ainult hetkeni, mil hotellil polnud plaanis laieneda. Valitsev töökultuur on motiveeritud, kuid peale töö spetsialiseerumist ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teistega. 2. Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud sodi ise ära. Kuid
2. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 3. Kuidas säilitada hästi töötav meeskond ja samas ka võimekas ja vajalik müügimees? 4. Kas eelistada meeskonda ja riskida sellega, et hinnatud müügijuht läheb konkurendi juurde tööle? Või riskida sellega, et suurem osa meeskonnast lühikese aja jooksul sisekonfliktide tõttu lahkub? 5. Kas ja milleks tuleks organisatsioonikultuuri ja sisemist toimimismehhanismi muuta? 6. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 7. Kuidas lahendaksid Enrico olukorra Sina? Vastused: 1. Tegemist on lameda ettevõttega. Firmat iseloomustab vaba suhtlus ja vahetu kommunikatsioon. Inimesed valivad ise töö stiili ja koormuse, nad töötavad kui üks suur pere. Töökultuur oli seal varem väga hästi toimiv, kuid firma laienemisega on asjaolud muutunud. 2. Põhiprobleemiks on see, et ettevõte on säilitanud oma esialgse kuju, mis oli lame
.........................................32 2.3.2Töötajate motiveeritus..................................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD.................................................................................................... 41 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 43 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Kui muutuste protsess kujuneb organisatsioonis tõrgeteta, siis pole konkurentsis püsimine ohustatud. Juhul kui organisatsioonis tekivad muutuste läbiviimisel komplikatsioonid ning tõrked, siis on tulemus risti vastupidine. Muutuste üheks põhilisemaks probleemiks või siis nö tõrkeks võib pidada selles eksisteerivate töötajate vastasseisu. Seejuures ei ole tähtis, kas vastasseis leiab aset madalama või kõrgema tasandi töötajate seas. Samuti on oluline, et organisatsioon ei läheks vastuollu nii klientide või partneritega. Lühidalt vastuolu võib tekkida nii organisatsiooni siseselt kui ka selle väliselt. Seetõttu on organisatsiooni edukuse tagsmiseks ülimalt tähtis kaasata protsessi kõiki osapooli. Kui puudub info ja küllaldane arusaam, tekivad ka probleemid. Warren Bennis, kui juhtimisvaldkonna üks tuntumaid teerajajaid on öelnud, et kui saab teha ühe üldistuse eestvedamise ja muutuse kohta, siis ilma pühendunud järgijateta ei saa ükski
kindel struktuur, siis uude töökohta minnes, kus on põhiväärtuseks näiteks meeskonnatöö, võetakse eelnev muster kaasa ning kultuuridevaheline konflikt võib tekkida ilma, et põhjustest arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis keegi peab selle eesmärgi ja
üksuse tegevuse toimimise eest. Tüüpiliselt on ta sidepidaja kõrgema juhtkonna või juhi ja esmatasandi juhi vahel. Sellel positsioonil töötamiseks võiks olla nõutav ülikooliharidus. Enamik muutusi organisatsioonis on seotud kas esma- või keskastme juhi töövaldkonnaga. Muudatused peegeldavad organisatsiooni vajadust vähendada kulutusi. Muudatustega püütakse suunata juhtimist rohkem detsentraliseeritud juhtimise suunas, et suurendada madalama taseme juhtide osalust. Muudatuste käigus kokkuhoitud ressursid saavad tuua kasu nii töötajatele, juhtidele kui ka klintidele. Säästetud raha võimaldab omakorda kasutada uuenduslikke töövõtteid või võtta tööle lisapersonali. Selline juhtimise detsentraliseerimine võimaldab paremat enesetunnet nii juhtidele kui kogu personalile. Juhi erinevad rollid 8 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid:
......11 4.4 Organisatsioonikultuuri tüüp..............................................................................12 5 otsustamine................................................................................................................13 5.1 Otsustamisprotsess.............................................................................................13 5.2 Koosoleku läbiviimise viis.................................................................................14 6 Muudatuste juhtimine................................................................................................15 6.1 Muudatus müügi valdkonnas..............................................................................15 6.2 Muudatuste juhtimise protsess...........................................................................15 6.3 Hinnang muudatuse juhimise protsessile...........................................................15 7 Töörahulolu uuring..............................
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Neurootilised juhid on tundlikud ja teiste suhtes vaenulikud) ja machiavellianism (Ideed Niccolo Machiavellilt kirjeldavad juhte, kes oma eesmärgi poole püüeldes manipuleerivad teistega. Nad ise ei usalda teisi ja teised ei usalda neid ka)) ja olukorra eetilisusest (rollimudelid, eetilisuse taust). Kuna eetilise juhtimise valdkond on veel uus ja teaduslikult vähe uuritud, siis uuriti eetilise juhtimise selgitamiseks sarnaseid juhtimisstiile nagu muudatuste juhtimine, autentne ja vaimne juhtimine. Muudatuste juhtimise, vaimse ja autentse juhtimise sarnasused ja erinevused eetilise juhtimisega Muudatuste juhtimine on moraalne juhtimine, mil vaadatakse enda soovidest kaugemale ja töötatakse koos ühiste firma eesmärkide nimel. Muudatuste juhtimine ja eetiline juhtimine on sarnased fookuse ja personaalsete isikuomaduste arusaamade poolest. Mõlemas
1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12. Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist 13. Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid? Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid. 14. Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit? 1. Ettevõtja lähenemine (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES 2. Kohanev lähenemine (juhtkond). Probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide
..................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis.
Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuolukordadele reageerimine. Igapäevases elus tuleb rohkem olla operatiivjuht. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses väliskeskkond jaguneb: mikrokeskkond- kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid. Kliendid on firma eksisteerimise põhjuseks, nende maitse ja soovide muutumisega kaasneb keskkonna ebamäärasus. Konkurendid neid peab pidevalt jälgima, et leida nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised tingimused
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
kuid ta ei oma eriväljaõpet üheski neist. Personalijuhi töövaldkonnad on organisatsiooni personalipoliitika ja strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitikale ja strateegia juurutamisel ning organisatsiooni personalitalituse töö korraldamine selliselt, et oleks tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng organisatsiooni kõigil tasandeil. Samuti nõustab ta organisatsiooni juhte personaliprobleemidega seostuvate muudatuste läbiviimisel. Turunduse juhtimine hõlmab tegevusi, mis on seotud toote, hinna, turustuskoha, müügitoetuse, turustajate ja turundusprotsessidega. 5. Juhi rollid Juhitöö algab tema tegevuse eri tahkude mõistmisest ja töö korraldamisest. Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil.
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada. Töötaja tuleb paremini tööle panna
...................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused.......................
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
tehtavad otsused mõjutavad kõike. Juhtimine opereerib spetsiifilises kontekstis organisatsioonis, samas kui eetika opereerib üldises kontekstis maailmas. Juhtimine on seega üks osa eetikast. Ärijuht ei saa teha õigeid otsuseid ilma, et ta mõistaks juhtimise olemust spetsiifiliselt ja eetika olemust üldiselt. Ärieetika on juhtimine, mis toimub päris maailmas. Just sellepärast peaksid ärijuhid eetikat õppima." (Hooker 2003) Ettevõtte eetika on seotud sellega, kuidas organisatsioon või ettevõte tegeleb olukordadega, mis vajavad moraalseid otsuseid. Äriline tegevus nõuab arvukaid otsuseid igapäevaselt - kõik, mis müüjatel erinevatel teenustel on vaja kasutada, kellele kliendid saavad kontakteeruda, otsustada, kuhu reklaami sihtida, kuidas keskenduda pikaajalistele eesmärkidele. Paljud neist otsustest ei nõua "õiget" või "valet" kaalutlust; need on moraalselt neutraalsed ja nõuavad strateegilist mõtlemist, mitte eetilisi kaalutlusi (MBA articles 2016).
Samuti peaks juht minu arvates olema hea suhtlemisoskusega ning empaatiavõimeline. Kui juht suhtub oma töötajatesse üleolevalt, siis on kõigil asjaosalistel raske oma tööülesandeid täita ja töökeskkonnas on liigne pinge, kuna kõik on veendunud, et juht ei hinda kunagi nende panust ja leiab alati põhjuse, mille kallal võtta. Juht peaks olema võimeline nägema, et töötajad on inimesed ja eksivad vahel. Juht peaks rääkima rahuliku hääletooniga, mida töötaja valesti tegi ja selgitama, kuidas tuleks asju tegelikult teha. Minu arvamus juhist on kujunenud sõprade, perekonna ja isikliku töökogemuse põhjal. 5. Milliste juhtimisteooriaga Sinu arusaam kõige paremini ühildub? Minu arusaam ühtib kõige paremini sellise juhtimisteooriaga nagu situatiivne juhtimisteooria täpsemalt selgitava juhtimisteooriaga. See tähendab, et juht on orienteerunud nii suhetele kui ka ülesannete täitmisele. Juht määrab ülesandeid ja abistab
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
tagatud võrdsed õigused. 2. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND Viimasel ajal on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama organisatsiooni keskkonnale. Kui varasematel aegadel tegelesid teoreetikud peamiselt organisatsioonisiseste teguritega, siis nüüd pööratakse võrdselt tähelepanu ka organisatsioonivälistele mõjuritele. Kuna keskkond on pidevas muutumises, peab ka olemasolevat positsiooni säilitada sooviv organisatsioon uuenevate oludega pidevalt kohanema. Mõnedes asutustes on loodud spetsiaalsed arenguosakonnad, mille ülesandeks on olla kursis keskkonna olukordade ja muutustega. Avalikel organisatsioonidel on tähtis eeskätt poliitiline, õiguslik ja majanduslik keskkond. Ka tehnoloogiline keskkond omab suurt mõju, eeskätt tänu informatsiooniajastule, milles me elame. Kultuuriline keskkond mõjutab peamiselt organisatsioonikultuuri. Kui erasektoris tegeldakse vahetu keskkonna
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2. Arutle, milline on planeerimise roll juhtimises.
ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tegevusele, tema
konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur oskustest ja teadmistest süsteemidest ühistest väärtustest 7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid o Ametlikult kinnitatud juhid o Struktuursed suhted o Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur informaalne organisatsioon struktuur puudub o Mitteametlikud suhted ja interaktsioon. Reeglid ise loodud o Sotsialiseerumine inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi. o Juhid võivad olla mitteametlikud 8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
otsustab ,mida tuleks ette võtta toote, selle turustamise, reklaami ja hinnaga. · Personalijuhid Org. Personalipoliitika ja strateegia formuleerimine, org juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegia juurutamisel ning org personalitalitluse töö korraldamine selliselt, et oleks tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng org kõigil tasanditel. org juhtide nõustamine personaliprobleemidega seonduvate muudatuste läbiviimisel- · Operatsioonijuhid Vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad org toodangu ja teenused. Vastutab toodangu kontrolli, siseseadete kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest. · Haldusjuhid Nad on pigem generalistid kui spetsialistid. Neil on olemas mõningaid algteadmisi juhtimisest, kuid ei oma väljaõpet. · Muud juhid Nt. projektijuhid, arendusjuhid, reklaami osakond, suhtekorraldus 2.Juhi rollid (tegevused) Suhtlusrollid
annaabi.ee 
