Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtimisarvestuse case'id (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri?
  • Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia?
  • Kuidas seda olukorda lahendada?
  • Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud?
  • Mis aitaks Tõnul kiiremini osakondi lähendada ?
  • Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud?
  • Kuidas iseloomustada juhi tööstiili?
  • Mis te arvate mida Martin oleks pidanud teisti tegema?
Case nr 2:
  • Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri?
    Antud ettevõtet võib iseloomustada hästi organiseerituks ainult hetkeni, mil hotellil polnud plaanis laiendada funktsioone. Ettevõttes valitsev töökultuur on hästi motiveeritud, kuid peale töö spetsialiseerumise ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teiste ametnikega.
  • Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia?
    Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus, mille tagajärjel leidis Inga , et tema ülesanne ei ole koristada transporttöölise poolt maha jäetud pappkaste. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud segaduse ise ära. Kuid lähtudes juhi seisukohalt, käitus Inga väga ebaprofessionaalselt, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi isegi peale Veikoga suhtlemist. Teisest küljest ei suutnud Veiko täita oma eestvedaja rolli.
    Muutusi tuleks ettevõttes viia läbi selleks, et ettevõttes tekiks jälle keskkond, kus ametnikud on kõrgelt motiveeritud ning kus valitseb organiseeritud struktuur.
  • Kuidas seda olukorda lahendada? Kas vallandada Inga või mitte?
    Olukorra lahendamiseks, tuleks eelkõige rääkida konflikti mõlema osapoolega ehk nii Ingaga kui Veikoga ja teha kindlad otsused. Tuleks ära kuulata mõlema töötaja seisukoht ning leida see järel lahendus. Iseenda seisukohalt oleks õigeks otsuseks tulla Ingaga kokkuleppele ning lubada tal jätkata oma töökohustuste täitmist, sest uue ametniku otsimine nõuab aega. Juhi seisukohalt oleks õige hoopis Inga vallandamine, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi ja kahjustas ettevõtte kultuuri. Me võime oletada, et teised ametnikud ei soovi enam, peale Inga väljaütlemisi, temaga koostööd teha. Samuti me võime ka oletada, et sellise käitumisega võib Inga tulevikus mõjutada negatiivselt meie kliente, mis omakorda mõjutab negatiivselt hotelli mainet.
  • Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud?
    Muudatuste positiivsed mõjud (juhul, kui Inga vallandatakse): ettevõtte positiivse ja motiveeritud struktuuri taastamine; klientide säilitamine; töötajate üksteise parem mõistmine, koostöö arenemine (Veiko, Elmo ja Mare vahel).
    Muudatuste negatiivsed mõjud (juhul, kui Inga vallandatakse): uue ametniku otsimine nõuab aega, selle ajaga nad võivad kaotada kliente. Inga töökohale peab arvatavasti asuma esialgu firma juht. See toob kaasa juhi suurenenud töökoormuse.
    Muudatuste negatiivsed mõjud (juhul, kui Inga jääb ametisse): Inga võib uuesti tekitada probleeme, seoses töökorralduste mitte täitmisega; agressiivse käitumise korral, võib ta mõjuda negatiivselt klientidele; usaldus Inga vastu pole enam niivõrd tugev nagu seda oli enne probleemi tekkimist.
  • Kes sellise olukorra tekkimises süüdi on ja kuidas oleks saanud seda juba eos vältida ?
    Olukorras oli süüdi nii Veiko, kes ei suutnud täita oma eestvedaja rolli kui ka Inga, kes käitus agressiivselt ja kes ei täitnud oma töökohustusi. Olukorda oleks saanud vältida, kui Inga oleks kohe pöördunud Veiko poole küsimusega, kes peab koristama pappkaste, ilma agressiivsuseta. Sel juhul oleks Veiko suutnud kohe teha efektiivse kohustuste jaotuse nii Ingale kui ka Leole . Teisest küljest, poleks võib olla olukorda isegi saanud vältida, sest Inga teadis, millised on tema töökohustused ning ta lihtsalt eiras nende täitmist.
    Case nr 3:
  • Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri?
    Sellist ettevõtet võib iseloomustada halvasti organiseerituks. Valitsev töökultuur pole motiveeritud (lihttöölised) ja ei ole võimeline tegema efektiivseid otsuseid (juhid).
  • Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia?
    Ettevõtte põhiprobleemideks on kommunikatsioonide ja õigete otsuste vähesus ja kartlikkus (töötajad ei julge avaldada oma mõtteid).
    Muutusi tuleks kindalt viia läbi. Ettevõte vajab uut juhtkonda tootmisosakonnas, sest esiteks ei suuda Marek leida inimesi, kes oleksid taibukad ja teeksid oma tööd kiiresti ja lojaalselt. Teiseks ei suuda Marek pakkuda oma töölistele väljaõpet, et nad saaksid oma tööga paremini hakkama. Kolmandaks ei suhtle Marek oma alluvatega, tal puudub organiseeritud juhtimine ja struktuur. Neljandaks ei püüa Marek leida kontakti teiste juhtidega (näiteks Toomasega). Pikemas perspektiivis toovad head, motiveeritud ja väljaõpetatud töölised firmale rohkem kasumit, kui kokkuhoidmine koolitustelt, piirdumine paremate töötajate otsimistel, praakide hulgaline kogumine ja masinate vigaselt seadistamine.
  • Kuidas seda olukorda lahendada?
    Olukorra lahendamiseks tuleks vallandada tootmisosakonna juhi, kes ei suuda täita oma kohustusi ja kes ei oska olla eestvedaja rollis oma töötajate silmis. Leides isikut, kes omaks juhi tähtsamaid omadusi saaks ettevõte suurendada müügimahtu ja motiveerida oma töötajaid.
  • Mis aitaks Tõnul kiiremini osakondi lähendada?
    Osakondade lähendamiseks peaks Tõnu , kui tegevjuht kiiremas korras leidma uut tootmisosakonna juhti, kes oleks võimeline taluda olukorda ja tuua konkreetseid muudatusi hetkelises struktuuris. Teisest küljest võiks Tõnu veenda Marekit, et ta otsiks asemele paremaid töölisi või hoopis kohustada Marekit tegema efektiivseid otsuseid ja juhul kui ta ei täida tingimusi siis vallandada.
  • Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud?
    Muudatuste positiivsed mõjud (juhul kui Marek vallandada): uue ja professionaalsema tootmisosakonna juhiga kasvaks firma müügimaht ja sellele järgneks kasumi suurenemine; töötajate palkade kasv; organisatsioon tegutseb tervikuna ; töötajate heaolu ja motivatsiooni suurenemine; tekiks „barjäärideta“ keskkond, kus igaüks saaks avaldada oma mõtteid.
    Muudatuste negatiivsed mõjud (juhul kui Marek jääb): firma müügimaht ilmselt väheneb, praakide maht suureneb; töötajate palkade kärpimine; massilised kulud; konfliktid juhtide vahel säilivad; klientide kaotamine; töötajate vallandamine.
  • Kes sellise olukorra tekkimises süüdi on ja kuidas oleks saanud seda juba eos vältida?
    Sellise olukorra tekkimises on tegelikult süüdi endine tegevjuht, kes omal ajal ei näinud ära tootmisosakonna juhi ebaefektiivseid kohustuste täitmisi. Olukorda oleks saanud vältida, kui endine tegevjuht oleks Mareki negatiivses suhtumises teadlik ja oleks kohemaid lahendanud seda probleemi. Teisest küljest on tekstis öeldud, et endisel tegevjuhil esines tõsine terviserike, millest me võime järeldada, et tal polnud lihtsalt aega või võimalust tol ajal seda probleemi lahendada.
    Case nr 5:
  • Kuidas iseloomustada juhi tööstiili ?
    Juht oli ambitsioonikas, eestvedaja, kõrge saavutusvajaduse ja enesehinnanguga mees, kellel tegelikult puudusid rahvusvahelise kaubandusketi peadirektori tööga seotud kogemused.
  • Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia?
    Põhiprobleemiks on situatsioon, kus Martin püüab suruda kaupluste juhatajatele peale ameerikalikku agressiivset müügipoliitikat.
    Muutusi tuleb ettevõttes läbi viia, aga mitte nii intensiivselt nagu seda soovis teha Martin. Põhjuseks on meie organisatsioonide tavad, traditsioonid ja reeglid, mis erinevad teiste riikide omadest. Martin püüdis muuta organisatsiooni sisulist osa, arvestamata teiste juhtidega. Ta ei andnud kaupluste juhtidele võimalust avaldada oma mõtteid ning surus peale ainult oma iha.
  • Mis te arvate , mida Martin oleks pidanud teisti tegema?
    Esiteks oleks ta pidanud maha rahunema nagu seda soovitasid kaupluste juhatajad. Teiseks oleks ta pidanud arvestama kaupluste juhatajate soovide ja ideedega. Kolmandaks oleks ta olnud kohustatud viima läbi uuringu, kas ameerikalik agressiivne müügipoliitika ikka toimib meie riigis või mitte. Neljandaks oleks ta pidanud analüüsima tekkinud olukorda kaine mõistusega (tema arvates, olid koosolekud üha tulemuslikumad, kuigi tegelikult ei olnud, ta lihtsalt eiras reaalset olukorda).
  • Kuidas seda olukorda lahendada?
    Olukorra lahendamiseks peaks Martin vähendama tekitatud survet , mis mõjutas negatiivselt nii kaupluste juhatajaid kui ka kaupluste töötajaid. Ta peaks lõpuks reedestel kohtumistel andma ka teistele juhatajatele sõnavabaduse ning arvestama ka teiste huvidega . Samuti peaks ta arvestama nende ettevõtte organisatsiooni tavadega, reeglitega ja traditsioonidega ja püüdma mitte muuta, vaid hoopis tugevdada seda.
  • Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud?
    Muudatuste positiivsed mõjud: müügimahu suurenemine;rahvusvahelise korporatsiooni juhtide, kaupluste juhtide ja töötajate heaolu; organisatsiooni säilitamine; Martini töölepingu pikendamine .
    Muudatuste negatiivsed mõjud: puuduvad.
  • Kas korporatsiooni nõukogu käitus õigesti?
    Korporatsiooni nõukogu käitus nende ettevõtte jaoks ratsionaalsel viisil. Teisest küljest oleks nõukogu võinud oodata sellise avalduse esitamisega ja vestelda Martiniga hetkelisest olukorrast ettevõttes, sest võib olla ta lihtsalt ei näinudki, mis reaalselt firmas toimub.
  • Vasakule Paremale
    Juhtimisarvestuse case id #1 Juhtimisarvestuse case id #2 Juhtimisarvestuse case id #3 Juhtimisarvestuse case id #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gikufeve Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimiscase’d
    8
    docx

    Juhtimiscase’d

    käitus agressiivselt ja kes ei täitnud oma töökohustusi. Olukorda oleks saanud vältida kui töökohustused oleksid juba alguses ära jaotatud töölepingus. 7. Kui ma oleksin olnud juhatuse rollis, siis oleksin mina Inga vallandanud. Töötaja peab austama oma kaaskollege. Töötaja peab probleemi korral pöörduma juhatuse poole ning läbirääkimiste teel jõudma probleemi lahendusteni. Case 3 1. Ettevõte on halvasti organiseeritud ja töölised pole motiveeritud. 2. Tõnu selgitas õigesti probleemi, milleks on praaktoodete rohkus, tööseisakud ja pikad tähtajad. Kuid nagu selgus, oli see vaid tagajärg, mitte tegelik põhjus. Ehk siis takistuseks on ikkagi vähene suhtlus ning soovimatus ühiselt probleemid lahendada. Probleem on osaliselt ka isikute vaheline – koosolek muutus ju Mareki ja Toomase isiklikuks nägelemiseks

    Juhtimine
    Case-id
    6
    docx

    Case-id

    Case NR1. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 3. Kuidas säilitada hästi töötav meeskond ja samas ka võimekas ja vajalik müügimees? 4. Kas eelistada meeskonda ja riskida sellega, et hinnatud müügijuht läheb konkurendi juurde tööle? Või riskida sellega, et suurem osa meeskonnast lühikese aja jooksul sisekonfliktide tõttu lahkub? 5. Kas ja milleks tuleks organisatsioonikultuuri ja sisemist toimimismehhanismi muuta? 6. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 7. Kuidas lahendaksid Enrico olukorra Sina? Vastused: 1. Tegemist on lameda ettevõttega. Firmat iseloomustab vaba suhtlus ja vahetu kommunikatsioon. Inimesed valivad ise töö stiili ja koormuse, nad töötavad kui üks suur pere. Töökultuur oli seal varem väga hästi toimiv, kuid firma laienemisega on asjaolud muutunud. 2. P

    Õigus alused
    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
    46
    doc

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

    LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we

    Juhtimine
    Nimetu
    15
    docx

    Nimetu

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutiteaduse instituut Reemo Hansberg / Sten Sang / Kaur Mölder 134154-IABB40 / 112204-IABB40 / 134143-IABB40 MUUTUSTE MÕJU ORGANISATSIOONILE Referaat Juhendaja: Virve Siirde Lektor Tallinn 2015 SISUKORD MUUTUSTE MÕJU ORGANISATSIOONILE..............................................................1 SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ORGANISATSIOONI MUUTUSTE JUHTIMINE..........................................................4 1.1Printsipiaaalne juhtimisraamistik muutuste edukaks planeerimiseks............4 1.2Muutuste juhtimise neli erinevat käsitlu

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Oranisatsioonijuhtimine - eksam
    25
    docx

    Oranisatsioonijuhtimine - eksam

    1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks

    Organisatsiooni juhtimine
    Juhi erinevad rollid
    18
    doc

    Juhi erinevad rollid

    Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht..........................................................................................

    Juhtimise alused
    Juhtimise praktika aruanne
    21
    docx

    Juhtimise praktika aruanne

    Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....................................................................................................9 3.1 Juhi päeva pildistus......................................................................

    Juhtimine
    Suhtekorralduse eksami materjal
    45
    doc

    Suhtekorralduse eksami materjal

    SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu

    Suhtekorraldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun