masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik ülejäänud ressursid, see on nii masinad kui nendega töötavad inimesed peavad omama varuvõimsust, mida rakendatakse juhul, kui juhtub midagi planeerimatut: masinarike, inimese töövõimetus jm. Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine (leadership) on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille 7 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp
both employees and leaders. 3 SISUKORD SUMMARY...................................................................................................................2 SISUKORD................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 5 1. EESTVEDAMINE JA LIIDRIKS OLEMINE......................................................7 1.1LIIDRI MÕISTE JA EESTVEDAMISE OLEMUS ............................................................ 7 1.2LIIDRI EELDUSED JA TUNNUSED.............................................................................7 1.3LIIDRI TÜÜBID......................................................................................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS.............
Eestvedamine - töötajate mõjutamine ja motiveerimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks maksimaalsel tasemel, ühise kultuuri ja väärtuste loomine, eesmärkide mõtestamine tervele organisatsioonile Kontrollimine – töötajate soorituse jälgimine, standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine 7) Nimetage peamised juhtimisfunktsioonid. Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontroll Kuidas need omavahel seotud on? planeerimisele, kontrollimisele ja organiseerimisele kuluv aeg väheneb juhtimistasanditel ülalt allapoole, suureneb ainult eestvedamisele kuluv aeg 8) Milline on juhtimise definitsioon, palun kirjutage vastus, milles on vähemalt 3 olulist komponenti? Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste.
tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises.
juriidilise nõustamisega, koolitamisega. Tänapäeval on oluline koht hüvituste hulgas on aga ka mitterahalistel hüvitustel meeldival tööõhkkonnal, heatahtlikul suhtumisel, tunnustamisel, huvitaval tööl, karjääri- ja enesearendamisvõimalustel, paindliku tööaja võimalusel. Põhjendatud ja ratsionaalne hüvitussüsteem on normaalse tööõhkkonna alus, töötajate pühendumise tagamise keskne tegur. III Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine.. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ...................................
emotsionaalne vastus/reaktsioon sellele, kuidas ta hindab konkreetset tööga seotud väärtust". See tähendab, et kui inimene tunneb, et tööga seotud väärtused on täidetud, siis kogeb ta meeldivat emotsiooni, kui aga tunneb, et ei ole, siis kogeb töörahulolematust. 2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises.
motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst. Ta lisas teaduslikule juhtimisele inimtegevuse psühholoogilised aspektid , mida saab kasutada
millal ? teenused - õigeaegane jaotamine inimesed tehnoloogia struktuur Et tarbijale vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon: 1) Olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks on loovus, uuendused ja muudatused. 2) Jälgima ja arvestama väliskeskonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. Organisatsiooni eesmärgid: - vahetud eesmärgid (достичь цели за в определенное время) - saavutavad eesmärgid (главная подцель на данный момент) - ettekujutuslikud eesmärgid (самая главная цель) Juhtimise funktsioonid: - planeerimine - organiseerimine - eestvedamine - kontrollimine
(Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine · Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud Üks oluline kõrvaltegevus on otsustamine H. Weihrich, H. Koontz sellise keskkonna kujundamise ja hoidmise protsess, kus üksikisikud töötavad koos selleks, et tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks. M. Folett millegi saavutamise kunst inimeste kaudu
a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d
2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Üksvärav, 2003) 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Need on juhi põhiülesanded ning neid ülesandeid hästi täites töötab ka organisatsioon hästi.
1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Juhi tegevusvaldkonnad on vähem inimestega seotud. Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim
- Mida teevad konkurendid? - Millised on alternatiivsed tooted? Sisemine info 1. Tootmisvõimalused 2. Rahalised ressursid 3. Sobivad töötajad (teadmised) 4. Turundus- ja müügiressursid 5. Piirangud, mis tulenevad kui kohandatakse toodet 6. AJALUGU Planeerimise funktsioonid . Organisatsiooni kavandamine - asukoht, struktuur, ametikohad, protsessid . Personalijuhtimine - värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine . Infovahetus - protsessid, suunad, allikad, sisu + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll Planeerimise mõiste 2 .� Tegevussuunad - Milline toode - Kuidas toota - Milline hind - Millised turul (teised) - Millise turundusega .� Eesmärgid - Kasum, turuosa, käive, klientide rahulolu .� Protsess eesmärkide seadmisest saavutamiseni Turunduse 6 P .� Product .� Price .� Promotion .� Place .� People .� Processes Planeerimise tasand .� Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. Tippjuhtkond.
3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada orgi eesmärgid. 4. Põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud: Kavandamine org-I ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine, ametikohtade moodustamine jne. Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks. Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt eesmärkidele. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine
9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Üheks oluliseks ettevõtte eesmärgiks on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud. Nt: Eesti ettevõtted peavad 1990. aastatel tehtud uuringute põhjal kõige olulisemateks eesmärkideks toodangu kvaliteeti, kliendi rahulolu, ettevõtte konkurentsivõime tagamist, ettevõtte imago loomist ning töötajate kõrget kvalifikatsiooni. Samas on oluline tõdeda, et eesmärkide süsteem on dünaamiline sõltudes aeg-ruumist ja küsitletud ettevõtete valimist. 10. Milleks kasutatakse `eesmärkidepuu' võtet organisatsioonis? Eesmärkide puu koostatakse, et eristada eesmärke ja luua selge hierarhia nende vahel, määrates kindlaks projekti sisemine koherentsus, seostatus, nii vertikaalselt (erinevate tasemete eesmärkide vahel) kui ka horisontaalselt (sama taseme erinevate eesmärkide vahel). Kuigi eesmärgipuud kasutatakse eesmärkide
McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine Eestvedamine – töötajate motiveerimine Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine – juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine Eestvedamine – töötajate motiveerimine Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine – juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
· Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid!
Miks? - nõuded otsustajale, otsustamisel kasutatavate tehniliste võtete ja tehniliste vahendite suhtes Oluline otsustamisega kaasnev teadmatuse, määramatuse, ebakindluse ja riski määr. Lihtne otsus seisukohavõtt igapäevaselt ettetulevates või selgesti nähtavate asjaoludega küsimuses. Keerukas otsus seisukohavõtt harva ettetulevas ja paljude ebaselgete asjaoludega küsimustes. Otsustuskäik 1. Probleemi kindlaksmääramine 2. Põhiküsimuste selgitamine 3. Lahendusteisendite koostamine 4. Valiku tegemine 5 Otsuse evitamine Probleemi kindlaksmääramine Küsimuse tuuma väljaselgitamine Diagnoosimine e. olukorra õigesti hindamine selle põhitunnuste järgi Põhjused, miks ei saavutata soovitud tulemust Probleemi hindamine organisatsiooni üldiste taotluste seisukohalt Probleemi määratlus ei ole kunagi lõplik. Põhiküsimuste selgitamine
tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. Terviklik kvaliteedijuhtimine · Tulemustele orienteeritus · Töötajate arendamine ja kaasamine · Kliendikesksus · Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine · Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus · Partnerluse arendamine · Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine · Vastutus ühiskonna ees 41. 21. Sajandi juhi oskused
viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4. Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist.
astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. 17. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. (Üksvärav 2004) Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. (Mullins 1993) 18. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda.
Kordamisküsimused EKSAMIKS 17.04.2014. 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: 1) info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades; 2) infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi; 3) kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu. Otsus
Tasakaal Piiratud efektiivsuse ja ressursside säästlikkuse maksimaalne vahel kasutamine Joonis 1 – Juhtimise, kui protsessi komponendid Juhtimise ülesannete on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Antud tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutused olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Planeerimine ja Organiseerimine otsustamine (kohustuste, (eesmärkide õiguste ja püstitamine ja vastutuste Keskkonnast
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub nii juhtimine kui ka eestvedamine, erineb mitteformaalsest formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalne liider- gruppi kuuluv inimene, kes oma teadmiste, kogemustega, ideede ja soovitustega toetab gruppi eesmärkide saavutamisel. 5. Juhi efektiivsust määravad tegurid. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse tagab liidri võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi valdkonnapõhiselt. Liider peab toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega. 6
tsüklis.Muudatusi rakendatakse oluliste näitajate ja faktorite muutumise ja/või vahetumisel.Missiooni komponendid:tarbijad, tooted/teenused,asukoht,tehnoloogia, filosoofia, elureeglid,maine, töötajaskond.NB! Organisatsioon peab suutma ületada vastuolud väljakuulutatud väärtuste ja igapäevase elu vahel. Organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Organisatsiooni struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. See, millist organisatsiooni struktuuri kasutada, sõltub organisatsiooni küpsusastmest ja keskkonnast. Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametipositsioonide vaheliste suhete mudel. See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni struktuuri loomisel on peaeesmärgiks töö efektiivne jaotamine. Selleks määratletakse kõigi ametipositsioonide funktsioonid. Organisatsiooni struktuurist tulenev kasu avaldub järgmiste funktsioonide
ressursside kasutamisel (Kreitner 1998: 5). · Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. 2) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks-määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 3) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele (Mintzberg, 1986: 19).
1 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine Eestvedamine töötajate motiveerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva
ja juhtimisalaseks võimeks. 9. Organisatsioonide globaliseerumine. Globaliseerunud organisatsioonid, nende mitmepalgeline personal ja muudatuste kiirenemine eeldavad kõrgel taseme juhtimist, mille käigus tuleb tugineda juhtimise uutele käsitlustele-eestvedamine, töötajate arendamine, mõjutamine ja motiveerimine. See aitab kaasa organisatsioonide tõhustamisele. 10. Eestvedamise olemus. Eestvedamine-leadership on juhtimistegevus, mis tagab eestvedaja ehk liidri vabatahtliku järgimise töötajate poolt. Eestvedamine on liidri ja järgijate suhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas. So dünaamiline juhtimistegevus- motiveerib töötajate tegevust ning põhineb mõjutamisel veenmisprotsessi kaudu. Neli peamist komponenti: 1) Liidri ja järgijate olemasolu ning nedne tegevuse aktiivsus. 2) Erinevate eesmärkide ja huvide ühildamine. 3) Mõjutamissuhte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
