Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhi ja alluva rollid ja ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oodatakse, jagaks, situatsioonides, tagaks, rasketes, olukordades, töötaja, koguks, otsustaks, alluvad, ootavad, planeerimine, organiseerimine, mõjutamine, suhtlemisoskus, plaanile, juhtimisstiili, edukuse, lõplikult, vaatleme, täitja, inimeselt, töökorralduses, esindatud, minimaalselt, teatakse, isiklikku, tööstiili, tundmaõppimisel, abistavad autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev „nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju
ainuisikuliselt; alluvate töö täpselt eeskirjade järgi; range kontroll alluvate üle, eksimise hirm; alluvaid mõjutab ähvarduste, karistustega; alluvatel vähe informatsiooni. SOBIB KRIISIOLUKORRAS. 2. osalev (demokraatlik) võim detsentraliseeritud: juhtimisküsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab juht üksinda või koos; alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutatavatest tingimustest; alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi; toetav ja kollegiaalne org, käitumise mudel sobib laialdasel. 10 3. Vaba e. mittesekkuv stiil juht väldib võimu ja vastutust; eesmärkide saavutamisel sõltub juht grupist; liidriroll on minimaalne; eeldab liikmete suurt vastutustunnet; grupi liikmed on tugevalt motiveeritud; otsustab grupp. SOBIB LOOMETÖÖ JUHIKS 15 Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad
Käib koos konfliktidega. Võimaldab teha kiireid otsuseid kriisiolukorras, kasutada vähekompetentseid alluvaid, tänu tööülesannete täpsele määratletusele tunda alluvatel end kindlamana. Osaleva e demokraatliku stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena, allvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ja neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Vaba e mittesekkuva stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide laehndamisel oleneb ta suresti rühmast. Rühm võib hakata tegutsema risiti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia ta kaosesse. Seda stiili kasutatakse vaid olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale, eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja motiveeritust. 15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust
Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. · Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. · Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. · Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. · See stiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuv stiiliga (Free-rein, laissez-faire) juht · väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. · Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. · Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata
Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3. Vastastikune sõltuvus- ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi ja vastupidi. Integreerimise võimalused: Koha juurdetegemine juhtimisstruktuuri- vastutab sellel ametikohal olev isik mitme rühma tegevuse lõpptulemuste eest ja koordineerib nende tegevust. Reeglid ja protseduurid- tulemuslikud vaid standardsetes olukordades. Mitte standardsetes olukordades nendest kasu ei ole. Sidepidaja- peab hästi kursis olema nii kogu org. kui erinevate töörühmade poolt käsitletava ainevaldkonnaga. Tal ei pruugi olla formaalset võimu nende allüksuste üle, kellele ta mõlemat pidi liikuvat infot vahendab. Sel moel võivad suhelda näiteks kaks ühe projekti kallal töötavat insenerirühma. Sihtotstarbeline töörühm- kasutatakse kui projektiga on hõlmatud mitmed allüksused
detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. See stiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuv stiiliga (Free-rein, laissez-faire) juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse.
Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni tegevuse, töötingimuste, turvalisuse ja töötajate omavaheliste suhetega seotud olukordades. (Viks, 2009: 8) Ta järeldas oma uurimustulemustest, et on kaks rahulolu faktorit, millest motivatsioonifaktorid suurendavad rahulolu ja hügieenifaktorid tekitavad rahulolematust (Haav, 2006). Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 2.2 Hügieenifaktor Uuringu käigus ilmnes, et teatud faktorid tekitavad tööga mitterahulolu. Need faktorid olid otseselt seotud töötaja keskkonnaga
Vaba ehk mittesekkuva stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühma liikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on niisama minimaalne, kui on rühma roll autokraatliku stiili puhul. Sellise juhistiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu asutuse eesmärkidele ja viia kaosesse. Seetõttu ei kasutata seda juhistiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus juht võib jätta kogu valikuõiguse rühmale. Niisugusel juhul eeldab see rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. Eeltoodu põhjal ei peaks juht kasutama üht konkreetset liidristiili, vaid olema selle valikul paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest olukorrast (rahulik või kriisiolukord) jne. 9
tulemuste kokkuvõtmine. Keskjuhtimine on spetsialistide tegevuse juhtimine. Esmajuhtimise asupaigaks on ametiredeli alumised pulgad ning sisuks üksikasjalike täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Esmajuhtimine on tehniliste (esma-)täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine. Juhi rollid (Alas, 2004) Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Joonis 6. Juhi rollid Mintzbergi järgi (Mintzberg, 1986, viidatud Alas, 2004 järgi) Juhile vajalikud oskused (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi): tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada
üldküsimused) · Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, spetsialistide tegevuse juhtimine ( kooskõlastamine, evitamine) · Esmajuhtimine asupaigaks on ametiredeli alumised pulgad ja sisuks üksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Tehniliste täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine(täideviimine, ülevaatamine). Juhi roll rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsiooni. Juhile vajalikud oskused: · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. · Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd, kuulamine · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas.
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide-
tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. o Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. o Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed o Sageli on rolliootused teadvustamata o Prof. Henry Mintzberg · Akadeemik , äri-ning juhtimisalaste raamatute autor (strateegiline planeerimine) · Üle 150 artikli ja 15 raamatut
Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Näitab, mil määral on suurem ülesanne osateks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud. Ametikoha loomisel tulebki kõigepealt otsustada, millist spetsialiseerumise taset tahetakse saada. Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Spetsialiseerumisel on nii eeliseid kui puudusi. Eelised on jägmised: töötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult. Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut tööülesannet, kuluks osa aega ühelt ülesandelt teisele ümberlülitamiseks. Mida kitsemad on tööülesnaded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet. Kui töötaja puudub või lahkub töölt, on lihtne kedagi teist välja koolitada. Kuigi Kuigi spetsialiseerumine on kõige enam levinud tootmise või operatsioonide tasandil, on paljud organisatsioonid laiendanud spetsialiseerumise baaselementide kasutamist ka
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks. Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).
Sellest lähtuvalt on alluvatel suhteliselt väiksem sõnaõigus ja isiklik vastutus oma Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 3/19 töötulemuste eest. Psühholoogiliste uuringute tulemusena on välja selgitatud, et kui juht käitub autoritaarse isa mudeli järgi, siis alluvad hakkavad käituma kui protesteerivad ja jonnivad lapsed. Adekvaatne infovahetus on sellisel puhul takistatud. Kui alluv ei tunneta oma tööülesannete täitmisel isiklikku vastutust, siis pole talle oluline töö kvaliteedi parandamine ja efektiivsete uuenduste juurutamine. Mitte kunagi varem pole juhid vajanud nii palju ja nii laialdasi teadmisi. See polnudki väga ammu, kui juhil tuli muretseda vaid oma kitsa eriala küsimuste pärast, oli siis tegu rahanduse,
o. ressursse ja elemente. 2. Töö spetsialiseerimine. Näitab, mil määral on suurem ülesanne osateks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud. Ametikoha loomisel tulebki kõigepealt otsustada, millist spetsialiseerumise taset tahetakse saada. Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Spetsialiseerumisel on nii eeliseid kui puudusi. Eelised on jägmised: Töötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult. Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut tööülesannet, kuluks osa aega ühelt ülesandelt teisele ümberlülitamiseks. Mida kitsemad on tööülesnaded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet. Kui töötaja puudub või lahkub töölt, on lihtne kedagi teist välja koolitada. Kuigi spetsialiseerumine on kõige enam levinud tootmise või operatsioonide tasandil, on paljud organisatsioonid laiendanud spetsialiseerumise baaselementide kasutamist ka juhitasandil ja spetsialistidel
2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED 2.1. Osalusjuhtimine Üheks töökorralduse parendamise võimaluseks on sobilikuma juhtimisstiili implementeerimine organisatsioonis. Kuna tänapäeval on organisatsioonid muutumas järjest inimesekesksemaks, siis see nõuab töötajatelt rohkem iseseisvust, loovust kuid ka tihedamat meeskonnatööd. Enam ei eeldata, et organisatsioonis teeb juht otsuseid ainult enda arusaama järgi, vaid otsustustegevuses oodatakse rohkem ka töötajate kaasarääkimist. Kui Eestis tehti edukate juhtide seas uuring selle kohta, milliseid kompetentse juhid ise kõige enam kasutavad, siis kõige esimeseks osutus meeskonnatöö. Selline juhtimisstiil, mis keskendubki meeskonnatööl, nimetatakse osalusjuhtimiseks. (Merkuljeva, T., London, K. 2011) Põhjus, miks osalusjuhtimine on saamas kõige populaarsemaks juhtimisstiiliks, seisneb selles, et selle stiiliga kaasneb suurem tulemuslikkus
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kogu ühiskonnale. Eetika S
Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega kaasneb ka alluva rahulolu suurenemine ja tulemuste paranemine. Kokkuvõtteks võib öelda, et teooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu
Taltsutamatus Reetlikus, kohustetundev puudumine Autoritaarsus juhtimises Teadmisteega eputamine 1 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 5. Juhtide põhilised rollid ja oskused. a. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil b. Juhi rollid Mintzbergi järgi Suhtlusrollid Esindaja, juhtija. eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid Vastuvõtja, jagaja, kõneleja Otsustamisega seotud rollid Uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija c
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali
Infot varjatakse. Elustada ja tugevdada juhtimistPöörata tähelepanu strateegialeParandada teabe levikut organisatsioonis Psühho-analüütiline lähenemisviis Sõltuvusgrupp Kogu vastutus on juhil, kes lahendab grupi ees varjatud moel kõik probleemid (elustades mälestused suurest kõikvõimsast emast) Domineerivad tundelised suhtedGrupile meeldib toimida omaette, välismaailmaga ei suhelda. Võitluse-põgenemise grupp (isagrupp) Juhilt oodatakse abi millegi eest võitlemiseks või millegi eest põgenemiseks. Tundlikkus ja empaatia leiavad halvustamist Grupp põlgab nõrkust või haigust Korraldusgrupp (vennastekogu) Juht tagandatakse ning võimu saab liidrite paar See paar peab kõikidele liikmetele kõik ära korraldama Juhi tagandamine tekitab süütunnet, mis viib omakorda selleni, et grupp ajab nurja iseenda õnnestumised või ei luba endale õnnestumist. Koostöörühm Soodustatakse grupi liikmete omapära arendamist.
Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 8 Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid · jne 9 Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Juhi rollid: 1. Suhtlemisega seotud rollid: · Tseremoniaalne (esindaja) roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10 Juhile vajalikud oskused +
Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkond keskendus organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele ning rõhutas et juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond
· Vajab turvalisust · Langetab innovaatilisi otsuseid 7. Mis on psühholoogiliste lepete funktsiooniks? See on korra, kontrolli ja turvalisuse jätkuvuse tunde loomine töötajale ning veendumuse kujundamine, et ta suudab omapoolselt mõjutada töösuhete protsesse. Samas see pole ainult seotud tööga kindlustatuse tundega vaid ka : eesmärkide selgusega, teadmistega mida eeldada ja mida vastutasuks oodatakse, omahoiaku mõistmise ja kindlusega, kontrolli ja mõju omamisega sündmuste üle, mis mõjutavad tööd, negatiivsete sündmuste ärahoidmine, mis mõjutab tööd, veendumus oma mõju suhtes. 8. Millised tegurid on olulised inimene-organisatsioon sobivuse saavutamiseks ja mida saaks organisatsioon teha? 1. Inimese organisatsioon sobivus tagab teadmiste ja oskuste edasi kanduvust kollektiivi 2. Inimese org. Sobivuse tulemuseks on ka stressorite vähendamine 3
rahuldamise mõõduka uuenduslikke abil. 4) Reageerija - ei oma selget strateegiad, triivib keskkonnamuutustega kaasa. 9 - JEK - juhtimine eesmärgi kaudu. Otsuste liigid: - Programmeeritud - tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. - Mitteprogrammeeritud - tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Otsuse läbikukkumist mõjutavad põhjused: - risk - ebamääratus - mitmemõttelisus (kõrge) Kepneri-Treque otsustamisemeetod: 1) Situatsiooni analüüs. 2) Probleemi analüüs. 3) Alternatiivide väljatöötamine. 4) Potentsiaalsete probleempje ja negatiivsete tagajärgede analüüs. Kõiki probleeme ei jõua lahendada, sellepärast on vaja lahendada tähtsuse järjekorras.
kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri Juhi roll: administratiivne ja kontrolliv Liidri roll: mõjutada (kujundada) kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid
halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks on: töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö mõtteseoste, kontekstiga, kuna need on seotud töö väliskeskkonnaga. Need tegurid ei lähtu inimesest, need on välised. Motiveerivad tegurid:
Juht on isik kel on ameti ja positsiooniga antud võim, liider on isik kel võib eelpool mainitud puududa kuid ta tekitab teistes emotsionaalse soovi talle järgneda. 3. Mis tagab juhi edu eestvedamisel?Julge ja vapper, empaatia, inimestesse uskuja,väärtushinnangutest juhinduv,eluaegne õppija,muudatuste läbiviimise agent, visiooni loov,suutev toime tulla erinevates olukordades.Töötajate kaasamine,starteegiline juhtimine.töötajate arendamine. ISIKUOMADUSTE TEOORIA-püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isikuomadustega. Isikuomadused-püsivad, ainult sellele inimesele omased käitumis ja reageerimisviisid. Karismaatiline liider Enesekindel; Domineeriv; Paindlik rollide vahetamine; Endast mulje kujundamine; Isiklik veetlus ja
jaotus samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajad funktsioonide ja tööoperatsioonide järgi)lk97 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? Lai kontrolliulatus- juhile allub üle 6 inimese. Kitsas kontrolli ulatus- juhile allub alla 6 inimese. Mida kõrgem on juhtimistasand seda väiksem saab olla juhtimisulatus, sest juhtidel tuleb lahendada raskestimääratlevaid probleeme. Kaasaegse seisukoha järgi kontrolli ulatus suureneb , kui alluvad on paremini treenitud, tööülesanded on sarnased, asukoht lähedal, hea infosüsteem. Kontrolliulatuse efektiivsus oleneb töötajatest ja ettevõtte suurusest. Eelised Puudused Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Rohkem juhte, seega ehk kontrolliulatus · Igapäevane rohkem kulusid
Projektiks kutsutakse kõnepruugis sagedasti ka mingit ettevõetud tegevust alustamisest lõpetamiseni. 22. Otsustamine keeruline, raske, psühholoogiline töö, sünteetiline tegevus. Otsustamisega kaasneb vastutus. Mida raskem on otsus seda suurem on vastutus. 23. Programeeritud otsus Programmeeritud otsused tehakse olukorras kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. Juht sõnastab otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teisteks ülesanneteks. 24. Mitteprogrameeritud otsus Paratamatud harukordses, enneolematus olukorras, millest täit ülevaadet ei ole, kõikide asjade kohta kõike ei tea, valitseb määramatus (muutujad ei ole kvantifitseeritavad ning lahendus unikaalne ja paljuski ka intuitiivne). Mõjutavad organisatsiooni käekäiku suurel määral, sest on tihti strateegilised otsused. 25
annaabi.ee 
