docstxt/135616605726.txt
sinx I 0,5 I 0,9 I 1 I 0,5 I 0,9 I 0 I COS x I I -3/4 I -/2 I /4 I -/6 I 0 I cos x I -1 I -0,7 I 0 I 0,7 I 0,9 I 1 I x I /6 I /3 I /2 I 5/6 I 2/3 I I cos x I 0,9 I 0,5 I 0 I -0,9 I -0,5 I -1 I TAN x I - I -3/4 I -/2 I /4 I -/6 I 0 I tanx I 0 I 1 I - I -1 I -0,6 I 0 I x I /6 I /3 I /2 I 5/6 I 2/3 I I tanx I 0,6 I 1,7 I - I -0,6 I -1,7 I 0 I FUNKTSIOONI GRAAFIKU TEISENDUSED 1. y = -f(x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut peegeldada x-telje suhtes. 2. y = f(-x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut peegeldada y-telje suhtes 3. y = a x f(x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti y- koordinaati korrutada selle arvuga a 4. y = f(a x x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti x- koordinaati jagada selle arvuga a 5. y = f(x) + a joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut nihutada mööda y-
KOLMNURGA KONSTRUEERIMINE Matemaatika I Kaija Kibal Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi (Kolmnurga joonestamiseks läheb vaja mõõtejoonlauda ja sirklit) On antud kolmnurga kolm külge: KL = 35 mm; ML = 40 mm; KM = 50 mm 1. Joonesta kolmnurga üks külg KM = 50 mm K M 2. Võta mõõtejoonlaualt sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg KL = 35 mm 3. Pane sirkli teravik külje KM otspunkti K ning joonesta ringjoone kaar.
Funktsiooni mõisted Lineaarfunktsiooni graafik on sirge. Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamiseks peab teadma vähemalt kahe punkti koordinaate. Funktsiooni y = 3x + 1 graafik ei läbi koordinaatide alguspunkti. Kui sirge läbib punkte (2; 2) ja (5; 2), siis see sirge on paralleelne x-teljega. Kui sirge läbib punkte (3; 4) ja (3; 2007), siis see sirge on risti x-teljega. Funktsiooni y = 4x + 2 graafik ei läbi punkti (2; 10). Parabooli joonestamiseks tuleb välja arvutada rohkem kui kahe punkti koordinaadid. Ruutfunktsiooni graafik läbib y-telge ühes punktis. Parabooli ja x-telje lõikepunktide x-koordinaate nimetatakse ruutfunktsiooni nullkohtadeks. Pöördvõrdelise seose graafik on hüperbool. Sõltuvuse y = 3 : x graafiku harud paiknevad esimeses ja kolmandas koordinaatveerandis. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = a : x graafik ei läbi y-telge.
· Magnetvälja jõujoonte omadused: · Magnetvälja jõujooned ei lõiku üksteisega · Mida tihedamad on jõujooned, seda tugevam on magnetvälja mõju selles piirkonnas · Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad ning on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele · Selliseid välju, mille jõujooned on kinnised kõverjooned, nimetatakse pöörisväljadeks. Seega on ka magnetväli pöörisväli. Sirgmagneti jõujooned · Magnetvälja jõujoonte joonestamiseks saame kasutada magnetnõelu. · Kuna magnetinduktsiooni vektori suund ühtib magnetnõela põhja-lõuna suunaga, siis kasutame magnetnõela telje sihti jõujoonte puutujate joonestamiseks. · Magnetvälja jõujooni on võimalik ka reaalsuses visualiseerida kasutades selleks peenikest raua vm ferromagneetiku puru. Rauaosakesed magneetuvad ning asetuvad magnetvälja jõujoonte sihis. Siiski tuleb siinkohal rõhutada, et me ei näe mitte jõujooni endid vaid nende sihis asetunud rauapuru.
Miks kasutatakse enamasti joonestamiseks enamsti arvutit ? Tänapäeval, kui arvuti kasutamine on käepärasem kui sirkel, joonlaud või pliiats, kasutatakse joonestamiseks valdavalt erinevat CAD tarkvara. Arvutis tehtud joonis on täpne ja alati on võimalik sisse viia vajalikke muudatusi. Siiani on takistuseks olnud tasuta programmide mitterahuldav kvaliteet ja professionaalse tarkvara kõrge maksumus. ZwCADi suhteliselt madal hind võimaldab kõrgekvaliteedilist CAD tarkvara kasutada ka väikefirmadel ning eraisikutel seadust rikkumata Enamusel inimestest, kes töö tõttu puutuvad kokku arvutis tehtud joonistega, pole vaja
16 72,5 16-17 0,5 10 8 17 75 17-18 0,5 10 18 77,5 18-19 0,5 10 19 80 19-A 3 60 A 92,13 A-B 46 920 Pikiprofiili joonestamiseks tuleb esmalt paika panna telgede mõõtkavad. Horisontaal telje puhul on SAB=920 m, paberi pikilaius 30 cm, seega kasutada saan sellest 20 cm. Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm.
Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki... 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Eesmärgid 1 2 Õppida kasutama malli: a) terav ja nürinurkade mõõtmiseks kraadi täpsusega. 4 b) terav ja nürinurkade joonestamiseks kraadi täpsusega. Mida me kasutame? 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Malli 1 2 See on tavaline mall. 4 Kui me kasutame malli, me peame paigutama selle õigesti. 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1
AUTOCAD OBJEKTIDE JOONESTAMINE • SPLINE joonestab sujuvaid jooni • PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile
Mis on võrdeline seos? võrdeliseks seoseks nimetatakse seost, kus ühe suuruse suurendamisel mingi arv korda suureneb teine suurus sama palju kordi muutujate y ja x jagatis on alati kindel arv a, mida nimetatakse võrdeteguriks võrdeline seos esitatakse tavaliselt kujul y = ax, kus a on võrdetegur Võrdelise seose graafik võrdelise seose y = ax graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti (0; 0) ning punkti (1; a) kuna võrdelise seose graafikuks on sirge, läheb selle joonestamiseks vaja kahte punkti võrdelise seose korral on sirge y = ax tõusuks võrdetegur a Võrdelise seose graafik kui a (võrdetegur) on positiivne (a > 0), läbib sirge koordinaattasandi I ja III veerandit kui a on negatiivne (a < 0), läbib graafik koordinaattasandi II ja IV veerandit kui a on võrdne nulliga (a = 0), on graafik sirge ja lange kokku koordinaattasandiku x-teljega Võrdeline seos ja lineaarne seos võrdeline seos on lineaarfunktsiooni alaliik/erijuht,
NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE KUVAB TEMPERATUURI · EKSIMISRUUM OLENEVALT SEADMEST KUNI 2C JOONLAUAD · JOONLAUD ON ENAMASTI ÜHTLASE SKAALAGA VARUSTATUD VAHEND SIRGLÕIKUDE JOONESTAMISEKS JA NENDE PIKKUSTE MÕÕTMISEKS · JOONLAUD PEAB OLEMA SIRGE NING ILMA TÄKETETA. · MÕÕDUD MM, CM, TOLL (2,54CM) JOONLAUD · JOONLAUDA KASUTATAKSE KA PIKKUSTE ÜHENDAMISEKS JOONISEL. · RULLIKUGA RÖÖPLAUD VÕIMALDAB MUGAVALT TÕMMATA PARALLEELSIRGEID SUVALISEE NURGA ALL MÕÕTLINDID · MÕÕDULINT ON PAINDUV MÕÕTESKAALAGA TEKSTIILIST, PLASTIKUST VÕI METALLIST LINT LINEAARSUURUSTE MÕÕTMISEKS.
Joonise üksikosade „kodudeks” võiksid antud tööülesandes olla veel: RINGJOON; KAARED; TELGJOON ja loomulikult ABIJOONED; Kui meil on veel vaja joonist mõõtmestada, siis peab seal olema kiht MÕÕTMED. Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil ja anda kihile nimi. Kuid kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris Linetype (jooneliik) kirjas, et on tegemist pidevjoonega (Continuous), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks. Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal Linetype ja avaneb jooneliigi seadistamise aken Select Linetype: Ülesanne II Tihend 4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi
liige, teisel kohal tähestikus tagapool oleva tähega liige ja paremal pool võrdusmärki vabaliige. Muutuja avaldamine: 1) avaldatavat muutujat sisaldav liige või liikmed vasakule poole ja kõik ülejäänud paremale poole võrdusmärki. 2) Koonda, kui saab või tegurda. 3) Jagada avaldatava muutuja kordajaga Graafiline võte: 1)Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. 2) Teen tabeli graafiku joonestamiseks 3) Võtan teise muutuja ja avaldan muutuja y ja teen tabeli. 4) joonistan sirged ühele ja samale koordinaatteljestikule nii, et tekib lõikepunkt,kui võimalik. 5) Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti koordinaadid. Asendusvõte: 1) Valin millist muutujat avaldada (nt y) ja kumbast võrrandist. Kirjutan selle võrrandi uuesti välja. Soovitus: valida avaldamiseks see muutuja, mille kordaja on 1 või -1; 2 või -2; 4 või -4; 5 või -5; 8 või -8; 10 või -10.
Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis. Ls. joon|perspektiiv, värvi|perspektiiv, õhuperspektiiv. Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule.
...graafik saadakse funktsiooni y=f(x) graafiku peegeldamisel y- telje suhtes. y 3x 4 y 3 x 4 y b f (x) ....graafiku saame kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti ordinaati korrutame arvuga b. y 3x 4 y 2(3 x 4) 6 x 8 y f (k x) ... graafiku joonestamiseks vajalikud punktid saame, kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti abtsissi korrutame arvuga k ning seejärel arvutame ordinaadi väärtuse. y 3x 4 y 3(2 x) 4 6 x 4 y f ( x a) Kui a>0 (a<0), siis graafiku saamiseks nihutame y = f(x) graafikut a (|a|) ühikut mööda x-telge paremale (vasakule) poole. y 3x 4
Töö XII Maja plaan 4 1 2 3 4 C B A 1 2 3 4 Telgjooned ja nende tähised. Kiht lukustada! Järgneb seinte joonestamiseks vajalike abijoonte joonestamine. Siit alates oleme veidi ettenägelikud – kuna seinad ja sisustus, kaasa arvatud uksed, korsten ja muudki on trepikoja suhtes naaberkorteritele peegelpildid, siis joonestame plaanil välja vaid ühe poole ja peegeldame selle siis teisele poolele, Töö XII Maja plaan 5 1 2 3 4 C B A
tootlik agregaat: suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s . 2 Paberit on igas suuruses ja igat värvi. Kaubandusest võib osta paberit eraldi joonistamiseks, kirjutamiseks, joonestamiseks, pakkimiseks jne. ning need on erinevate suuruste ja paksustega. Paberist on tehtud vihikud, kaustikud, märkmikud, päevikud ja need on joonelised, ruudulised või lihtsalt valged. Toodetakse ajalehepaberit kas rullis või lehtedena. On olemas veel käsitsi toodetud paber ja papp. Igapäev kasutame me kindlasti ka tualettpaberit. Poest võib leida veel tualett- või kosmeetiliste salvrättide paberit, käteräti- või salvräti -paberit, rasvakindlat paberit ehk võipaberit,
Näiteks köögifirmas töötava sisearhitekti ülesanne on projekteerida köök vastavalt tellija soovidele ja ruumi võimalustele. Lähedased ametid: arhitekt, disainer. Millised on töötingimused? Sisearhitekti põhitöö on projektide joonestamine, mida ta teeb büroos joonestuslaua ja/või arvuti taga. Selleks tööks on vaja hästi valgustatud ruumi ja professionaalseid joonestus/joonistustarbeid. Tänapäeval kasutab sisearhitekt joonestamiseks sageli arvutit ning joonestus- ja projekteerimisprogramme. Sisearhitektil tuleb tihti käia ka pooleliolevatel objektidel mõõtmisi tegemas ja töö edenemist jälgimas. Sisearhitekti tööpäeva pikkuse määravad projektide hulk ja tähtajad. Tööde tähtaja lähenemisel on tavaline, et tehakse ületunde ja töötatakse ka nädalavahetustel. Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on sisearhitekti tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga. Aga nõuded tervisele?
- CNC töötlus - Valmis pooltoode/ detail/ toode. 13. - 14. Postprotsessor on fail/programm, mis loeb/pöörab ümber CAM tarkvaras tehtud töötlustehnoloogia/töötlemisrajad ja genereerib sellest CNC-tööpingi kohase NC-koodi automaatselt valmis. 15. CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud. Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid. 16. CAD- tarkvara kasutatakse: projekteerimiseks, 2D joonestamiseks, 3D modelleerimiseks. 17. Enamlevinud CAD tarkvarad: AutoCAD LT (2D), AutoCAD (3D), Solid Works (3D), Solid Edge (3D), ArchiCAD (3D), CADKEY (3D), MicroStation (2D/3D), RhinoCeros (3D). 18. CAD joonestamisel tuleb jälgida: Joonesta hoolikalt, Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid), Väldi kattuvaid jooni, Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult
oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit"
versiooni puhul 1000 DKK. Eagle Professional võimaldab teha kuni 1,6 * 1,6 m plaate kuni 16 kihiga. Hinda tagasihoidlikusest ei märgitud. Programmi Linuxi versiooni leiab ka tuttava "kahe lehma" juurest (tucows.ibs.ee). Võrgus levitavate skeemide puhul on sageli kasutatud just Eagle formaati. Programmi Eagle tööaknad. MicroCode Engineeringu CircuitMaker 2000 (www.microcode.com). Jällegi hea programm skeemide joonestamiseks ja trükplaatide trasseerimiseks. Alates 1. juulist lihtsamat ja odavamat versiooni enam ei müüda, on vaid üks ja ainus CircuitMaker 2000. Programm lubab muu hulgas ka elektriskeeme simuleerida st. skeemi tööd saab katsetada ilma jootekolvi ja mõõteriistadeta. Sisestame meid huvitava võimendi skeemi ja võtame ta sageduskarakteristiku üles. Lihtne? Nojah aga siis peavad detailide arvutimudelid ka head olema. Programmi vanemad versioonid
termoelektrilised termomeetrid Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonlauad Joonlaud on enamasti ühtlase skaalaga varustatud vahend sirglõikude joonestamiseks ja Muutke teksti laade nende pikkuste mõõtmiseks Teine tase Joonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonlaud Joonlauda kasutatakse ka pikkuste ühendamiseks Muutke teksti laade joonisel
Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib superpo- sitsiooni printsiip (väljade mõjud liituvad), siis kui ruumis on korraga mitme objekti poolt tekitatud väljad, kirjeldavad jõujooned resultantvälja järelikult ei saa välja jõujooned omavahel lõikuda. Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastade s sellele vastavas ruumipunktis mõjuva jõu suuruse ja suuna. Jõu suurus määrab jõujoonte tiheduse, suund aga elektrivälja tugevuse vektori suuna. Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (superposit- siooniprintsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind
4) Korrutada või jagada mõlemad võrrandi pooled nullist erineva arvuga. 2.2. Kahe tundmatuga võrrandi normaalkuju on: 1) 1. kohal tähestikus eespool tähega olev liige. 2) 2. Kohal tähestikus tagapool tähega olev liige. 3) Paremal pool võrdusmärki vabaliige. 3. Graafiline võte 3x - y = 1 x+ y =3 3x - y = 1 - y = 1 - 3 x : (-1) y = -1 + 3 x Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. Teen tabeli graafiku joonestamiseks. x -1 1 2 y -4 2 5 Võtan teise võrrandi, avaldan y ja teen tabeli. x+ y =3 y = 3- x x -1 0 1 y 4 3 2 Joonestan sirged samale teljestikule nii, et neil tekib lõikepunkt kui võimalik. Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti kordinaadid.
............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................11 2 Sissejuhatus ProgeCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks. Tarkvara toetab nii 2D- kui ka 3D-vorminguid. ProgeCAD-i arendaja ja müüja on ProgeSOFT, Inc. Esimene versioon tuli turule 2005. aastal. ProgeCAD on ProgeSOFTi müüduim toode ja üsna levinud projekteerimistarkvara. Vastavalt ProgeSOFTi andmetele kasutavad praegu ProgeCAD-i paljude valdkondade esindajad, näiteks arhitektid, insenerid, projektijuhid jne. ProgeCADi pakutakse ka õpilastele tasuta kasutamiseks.
Järelikult kui on vähegi võimalus „kaksipidiseks” punkti täppisasukoha automaatvalimisels, kasutada KOLmetähelisi valikusilpe. to {punkt välisel ringjoonel} ┐ Tulemus on järgmisel joonisel, millele on juurde lisatud veel ringjoonte puutepunkti M leidmine. Selleks, et oleks võimalik abijooned kontuurjoontega üle joonestada, joonestati sirge LK, mis ühendab ringide keskpunkte ja lõikub nendega puutepunktis M. Selle joonestamiseks Näide 4 8 lähtume punktist L äsjavalminud ringjoone keskpunktini K (määratud täppisvalikuga CEN) sirgjoone. B G C H g F
Kaatet b on ühtlasi kolmnurga kõrgus h, seetõttu võime valemi kirjutada kujul . Kolmnurga ümbermõõt on kolmnurga külgede pikkuste summa. P= a + b + c 13 9. Kolmnurga alus ja kõrgus Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. Kolmnurga kõrgus on alusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. Vajaduse korral võib kõrguse joonestamiseks kolmnurga alust pikendada (nürinurkse kolmnurga puhul). 14 10. Kolmnurga alusnurk Võrdhaarse kolmnurga aluse lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks ja aluse vastasnurka tipunurgaks. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. Võrdkülgse kolmnurga alusnurgad ja tipunurk on võrdsed. 15 11. Kolmnurkade omadusi 1. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 2
loomist ja ülalpidamist. Kui informatsioon on arvutis ja juhtimissõlmedes, siis saab juhiseid vajaduse korral kiiresti ja kergesti muuta, olenevalt muidugi programmide kasutajate teadmistest/oskustest. Nii saab päris kiiresti toota väikeseeriaid või üksikesemeid juhul, kui programmid on olemas ja nende kasutamiseks vajatakse vaid paari nupuvajutust. CAD-tarkvara kasutatakse projekteerimiseks, 2D joonestamiseks ja 3D modelleerimiseks. CAM-tarkvara kasutatakse NC-koodi tegemiseks(sisaldab operatsioonitehnoloogiat). Võimalus: 2D projekteerimiseks ja 3D projekteerimiseks. NC/CNC TÖÖPINKIDE LIIGID CNC tööpingid jaotatakse horisontaal- või vertikaaltööpinkideks, olenevalt sellest, kuidas toimub töötlemisüksuse/spindli liikumine. Horisontaal CNC- freespink on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC vertikaalfreespink on enimkasutatava konstruktsiooniga tööpink
olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada käsku `OSNAP (objekt-trasseerimine), ühekordseks otstarbeks aga vastavat ikooni (vt. lk. 15); · olemasolevate punktide üksikkoordinaatidest (X, Y ja/või Z) uue punkti moodusta- miseks kasutada punktifiltreid .X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2);
paralleelsed 2)nürinurgad =180°-34°=146°= =nurk2=nurk4 tippnurgad on võrdsed; tekivad võrdsed põiknurgad ja nurk4 39.Rööpsirgete joonestamise võtted - Ül.696 võte paralleelsete sirgete joonestamiseks; Esimesel joonisel kasutatakse joonestamiseks kasutatakse rööpjoonlauda ja viimasel joonisel rööpjoonlauda, joonlauda ja nurklauda nurgikut. ning nurgikut 40.Arvude omaduse tõestamine - Ül.620 paarisarvud: lõpevad numbritega Tõesta, et kahe paarisarvu summa on 0,2,4,6,8; jaguvad alati 2-ga; summa on paarisarv. alati paarisarv; ruut jagub alati arvuga 4; Eeldus. Kaks paarisarvu kahe järjestikuse korrutis jagub alati 8-ga; Väide. Kahe paarisarvu summa on
on laevanduses mass-veeväljasurve tähis. IMO MSC/Circ. 920 15.06.99. Teoreetiliste kaarte joonis e. korpus see on piki horisontaalne projektsioon põiklõigete teoreetilisel joonisel, kus võib näha poolplaani võrgustikule märgitud teoreetiliste kaarte kuju. Vööripoolsed teoreetilised kaarte pooled (laev on sümmeetriline CL tasandi suhtes) näidatakse paremal ning ahtripoolsed vasakul pool korpuse joonisel. Teoreetiliste kaarte joonestamiseks jagatakse laeva loodsirgete vaheline pikkus tavaliselt 20 võrdeks osaks (väikestel laevadel ja õppetöös 10-ks, väga suurtel laevadel ka 40-ks). Teoreetiliste kaarte numeratsioon kogu maailmas algab ahtriloodist 0-ga ja lõpeb vööriloodis tavaliselt 20-ga. Ainult USA-s ja Venemaal algab numeratsioon vöörist. Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn
kõvadusega pliiatseid 1843. a leiutas inglise kunstnik William Brockedon menetluse grafiitpulbri pressimiseks pliiatsisöeks Nüüdisaegse pliiatsite tootmise tehnoloogia rajas saksa tööstur John Lothar von Faber (1817-1896) Praeguse hariliku pliiatsi südamik on valmistatud peenestatud grafiidi, savi, sideaine ja rasva või vaha segust 9 Pliiatsid Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule Paljusid pliiatseid, sealhulgas kunstis kasutatavaid, märgistatakse Euroopa süsteemis, mille skaalal on tähised "H" (hard 'kõva') ja "B" (black 'must') ning "F" (fine point 'terav'). Tavaline kirjutuspliiats on "HB". Kunstipliiatsite komplektis on tavaliselt järgmised pliiatsid: 9H8H7H6H5H4H3H2HHFHBB2B3B4B5B6B7B8B9B Kõige kõvem Keskmine Kõige pehmem 10 Harilik pliiats
tingmärke tuleb kujundada tingmärkide perekonnana · tingmärgi tavakasutust ja lisanõudeid Tingmärgi kuju - tingmärgi kuju peab olema: · lihtne, et tagada selle arusaadavus ja reprodutseeritavus · selgelt seostatav tema tähendusega Joonestusraster ja -moodul - tingmärkide joonestamiseks kasutatakse ristuvate rööpjoontega rastrit sammuga 1 M, kus M on rastri moodul. Rastrit võib tihendada sammu jagamisega osadeks 0,1 M või 0,125 M Joone jämedus - joone jämeduse ja joonestusrastri mooduli M suhe tingmärkide joonestamisel peab olema 0,1. Tähtede ja joonte jämedus peab olema ühesugune
mis paberile jälje jätab, siis räägimegi siinkohal mitte niivõrd palju pliiatsist kui grafiidist. Kasutama hakati 1350 a. paiku. Pehmed pliiatsid kannavad tähistust B (ingl. keeles black, kõvad H (hard), F number tähe kõrval näitab vastavalt pliiatsi pehmuse või kõvaduse astet. Mida suurem number, seda pehmema või kõvema pliiatsiga on tegu. Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse joonestamiseks, pliiatseid HB, B kuni 9B joonistamiseks. 7. SÜSI- Joonistamise vahend. Võetakse kaanega plekk-karp (kõige kättesaadavam on tühi ja puhas konservikarp), see täidetakse kuiva liivaga, liiva sisse pistetakse kuivatatud puuoksakesed, karp suletakse ja pannakse äsja kuumaksköetud ahju. Tänu plekk-karbile ning liivale, mis takistavad õhu liigset juurdepääsu saavadki puupulkadest söepulgad. Press-süsi on mustem ja nakkab paberi
· Kvaliteet Toote liikumine Projekteerimine CAD joonestamine CAM töötlemisrajad CNC töötlus Valmis pooltoode/detail/toode CAD/CAM/CNC struktuur Postprotsessor Põhilised probleemid postprotsessoritega: · CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud · Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid CAD- tarkvara CAD- tarkvara kasutatakse: · projekteerimiseks · 2D joonestamiseks · 3D modelleerimiseks Enam levinud CAD- tarkvarad: · AutoCAD LT (2D) ja AutoCAD (3D) · Solid Works (3D) · Solid Edge (3D) · ArchiCAD (3D) · CADKEY (3D) · MicroStation (2D/3D) · RhinoCeros (3D) · jne CAD- joonestamisel tuleb jälgida: · Joonesta hoolikalt · Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid) · Väldi kattuvaid jooni · Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM- tarkvaradesse ei kandu mõõtmed korralikult üle)
Ülalkirjeldatud rist-, silinder- ja sfäärkoordinaate saab kasutada punktide sisestamiseks joonestamisel, näiteks (vt. ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin-
M L K J F B G H Töö 3 Klamber 9 Kaarja osa KJ joonestamiseks teeme valikureast kaarja liitjoone osa joonestamise alamprogrammi väljakutsumiseks valiku A Liitjoone kaarja osa joonestamise valikud: joonestame kaare keskpunkti järgi – kaare keskpunkti valiku CE millele vastuseks viime kursori risti punkti A juurde nii et telgjoonte lõikepunkti ilmuks punane ringike, mis näitab, et ringi või kaare keskpunkt on arvesse võetud, valik kinnitada klõpsuga (ringike kaob) ja arvuti küsimusele
tuleb tipust 3 pikkusühiku kaugusele. 7. (10p) Kujund on piiratud joontega y = e x , y = 0, x = 0, x = ln3. 1) Arvutage kujundi pindala. Tehke joonis. 2) Leidke x-telje punkt a, mida läbiv vertikaalsirge poolitab antud kujundi pindala. Lahendus: Antud on jooned y = e x , y = 0, x = 0, x = ln3, mis moodustavad kujundi. Teame veel, et sirge y = 0 ühtib x-teljega ja sirge x = 0 y-teljega. Koostame väärtuste tabeli funktsiooni y = e x graafiku joonestamiseks. Ja teeme siis joonise. x -1 0 1 2 y =e x 1/e 1 e e2 1) Arvutame kujundi pindala integraali abil. ln 3 ln 3 S= e x dx =e x 0 = eln 3 - e 0 = 3 - 1 = 2 ; 0 S = 2 pindalaühikut a 1 a 1 S = e x dx =e x 0 = e a - e0 ; S peab = 1,
............... ........... ............Leian aluse: 25- (2*10)=5cm..................................................................................................................... ............................ ERINEVAT LIIKI KOLMNURKADE JOONESTAMINE Meenuta, kuidas joonistatakse kolmnurka, kui on teada * kolmnurga kõik kolm külge; * kolmnurga kaks külge ja nende vaheline nurk; * kolmnurga üks külg ning selle lähisnurgad. Milliseid töövahendeid vajad kolmnurga joonestamiseks? .............täisnurkset kolmnurka, joonlauda, harilikku pliiatsist........................................................................................................................... .................... 2. Joonesta täisnurkne kolmnurk, mille 1. Joonesta kolmnurk, mille kõik küljed on hüpotenuus on 5,7 cm ja üks
on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada;
klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada;
Reaalse sisuga ülesannete lahendamisel ei ole vajalik kogu graafik, vaid ainult mingi osa sellest. Näide. Küünla pikkus on 20 cm ja see põleb kiirusega 1,5 cm tunnis. Kujutame graafiliselt küünla pikkuse sõltuvust ajast. Valemina saab küünla pikkuse kirjutada kujul h = 20 1,5t. Joonestame selle sirge, arvestades asjaolu, et graafikul pole mõtet 1 juhul, kui t < 0 või t > 13 . 3 Programmis GeoGebra kasutame graafiku joonestamiseks korraldust Funktsioon[20-1.5x,0,40/3], tulemus on joonisel 11. Õpilase tähelepanu tasub pöörata siin sellele, et joonise tegemiseks ei kasutanud me kogu koordinaatteljestikku, vaid ainult selle esimest veerandit. Joonis 11 Joonise tegemisel (eriti arvuti abil) tuleb hoolikalt jälgida, et me ei saaks absurdseid tulemusi. 9
- Valida font name alt ,,Swis721" seest tühi kirjastiil numbrite tegemise jaoks skaala ülesandes. - Seejärel vajutada Apply ja close (X). Kui nüüd klõpsata kirjutatud tekstil paremat hiire klahvi ja valida ,,Object properties", saab ,,text-style" alt valida defineeritud seest tühja kirjastiili ,,uus". 21 SKETCH vabakäejoone joonestamine SKETCH käsku kasutatakse hiire abil vabakäejoone joonestamiseks. Algul joonestatakse joon, mis ka kohe joonisele ilmub ja kui ollakse tulemusega rahul, kinnitatakse tehtu. Käsuga SKETCH joonestatud joon võib koosneda üksikutest LINE lõikudest või moodustada ühe tervikliku PLINE-objekti. Käsust väljutakse automaatselt. Käsklust saab valida kirjutades käsuribale SKETCH. Kui valida käsklus SKETCH: - Record increment <1.00> (vabakäejoone salvestamise samm, vaikimisi 1 ühik, soovitatav samm on 0.5 ... 3 mm) {arv} - Sketch
registreeriti 484 röövimist ja 194 väljapressimise juhtumit (muid kuriteoliike selles näites me ei vaatle). Kujutame leotletud kuriteod sektordiagrammina. Joonis 4 Vaadeldavad kuritegusid oli kokku 46 + 79 + 484 + 194 = 803. Iga kuriteoliik protsentides üldarvust: Salakaubavedu: x 100% = 5,7%, valeraha kasutamine : x 100% = 9,8%, röövimised : x 100% = 60,3% ja väljapressimised : x 100% = 24,2%. Sektordiagrammi joonestamiseks leiame, kui suur nurk on iga sektorit piiravate raadiuste vahel: salakaubavedu 21, valeraha kasutamine 35, röövimised 217 ja väljapressimised 87. Saadud andmete põhjal joonestamegi joonisel oleva sektordiagrammi. Selle diagrammi põhjal ei saa loomulikult järeldada, nagu poleks muid kuritegusid toime pandud, kuigi need sellel diagrammil ei kajastu. 3.6. Matemaatika 9.klassile Uurimistööks uurisin 9.klassi matemaatika õpikut. Õpikust kirjutasin välja mõisted, info ja
K= x2 - x1 Tõusva sirge tõus on positiivne, langeva sirge tõus on negatiivne. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand y = Kx + b (K sirge tõus; b algordinaat) Näiteks: y = -2x + 4. Tõus on -2, algordinaat on 4. Sirge joonestamiseks on vaja kahte punkti: Teadmiseks: x abstsiss; y ordinaat. (x;y) koordinaadid. Sirge lõikab y-telge punktis (0;b). Kahe punktiga määratud sirge võrrand X(x;y) suvaline punkt uuur uuur uuur uuur AB = (x2 x1;y2 y1); XA = (x x1; y y1)
2 sin x 0 ( I ) või 0,5 cos x 0 (II). Funktsiooni muutumispiirkonna leidmiseks arvestame, et nii y sin x kui ka y cos x muutumispiirkond on Y 1 ; 1 . Järelikult y 2 sin x ja y 0,5 cos x muutumispiirkonna leidmiseks tuleb y min ja y max väärtused korrutada y 2 sin x korral teguriga 2 ja y 0,5 cos x korral teguriga 0,5. I , II 2) Funktsioonide y 2 sin x (I) ja y 0,5 cos x (II) graafiku joonestamiseks võib kasutada üksikuid punkte, vajadusel võib koostada valitud punktide koordinaatidest veel ka tabeli. 12 13 Funktsioonide y 2 sin x (I) ja y 0,5 cos x (II) graafiku võib joonestada, lähtudes vastavalt
1. Joonestusvahendid Tänapäeva kutseõppeasutustes valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka arvutigraafika- programme kasutades, s.o. AutoCAD, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasterCAM jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestusvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid. Pliiats Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid grafiidi kõvadusega 3H, 2H, H, F. Jämejoonte joonestamiseks H ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1. Standardi järgi võib valida väga erineva jämedusega jooni, kuid praktikas kasutatakse masinaehituslike jooniste valmistamisel enamasti järgmisi joonte jämedusi: jämejoonte jämedus 0,7 – 0,9 mm ja peenjoonte jämedus 0,25 – 0,30 mm. Joonestuspaber
Kui nöör pingule tõmmata, saab kujutada sirget joont; kui nöör lõdvaks lasta, saab kujutada kõverat joont. Õpetaja joonestab tahvlile sirgeid ja kõveraid jooni. Õpilased näita- vad, missugused jooned on sirged ja missugused kõverad. Õpilased joonestavad paberile kõveraid jooni. Seejärel laseb õpetaja joonestada ka sirgeid jooni. Õpilased märkavad, et need jooned ei ole päris sirged. Sirget joont ei ole lihtne joonistada. Sirgete joonte joonestamiseks kasutatakse joonlauda. Õpetaja näitab tahvlil, kuidas sirgeid jooni joonestada. Nüüd proo- vivad õpilased joonestada sirgeid jooni ka paberile. Nüüd tutvutakse mõistetega punkt ja sirglõik. Puudutades tahvlit kriidiga, tekib tahvlile punkt. Punkt tekib ka siis, kui puudutada paberit pliiatsiotsaga või torgata nõelaga pabe- rilehte auk. Punkte märgitakse väikese täpi, risti või pisikese ringina: • ° Punkte tähistatakse suurtähtedega: • A; B; ° K
avanenud lühimenüüst klõpsata real Lock Location. Uues avanenud lühimenüüs klõpsata real Doced Toolbars/Panels. Selle ette ilmub „linnuke” ja ikoonijadade algusest kaovad „topeltkõrgendikud” . AutoCADis on umbes 1500 erineva ikooni (sageli on mõnel käsul mitu ikooni, näiteks käsul ARC on üle kümne ikooni). On võimalik ka ise ikoone ja ikooni- jadasid käsuga TOOLBAR kujundada. Selguse ja joonestamiseks vajaliku ruumi kokkuhoiu mõttes on soovitatav antud joonisel mittekasutatavad ikoonijadad eemaldada. IKOONIJADADE kasutamisel on kasulik meeles pidada, et siin kehtib hulk täiendavaid võimalusi nende töötlemiseks. Kohe, kui kursor viia ikoonijadale, muutub kursori rist noolekujuliseks ja kui teda hoida teatud aja paigal, kuvatakse kohe lühispikker, sageli koos joonisega selle kohta, mida selle ikooniga väljakutsutud käsk teeks. Näiteks kui teha siis, kui kursori nool mis
v = 0 siit siit t = vo/g g = 10 m/s2 t = 50/10 = 5 s h=? h =50 x 2,5 10 x 52/ 2 =250 125 = 125 m 1.1.4. Liikumiste graafiline kujutamine. Suurema näitlikkuse saavutamiseks võib liikumist kirjeldada graafiliselt. Graafik näitab, kuidas ühe suuruse muutumisel muutub mingi teine sellest sõltuv suurus. Graafiku joonestamiseks kantakse mõlemad suurused sobivalt valitud mõõtkavas koordinaattelgedele. Kui horisontaalteljele (abstsissteljele) kanda aeg (harilikult vôetaks see ajateljeks) ja vertikaalteljele (ordinaatteljele) keha asukoha väärtused, siis saadud graafik väljendab keha asukoha sõltuvust ajast. Seda graafikut nimetatakse liikumisgraafikuks. s (m) . v1= 3 m/s 8 - 1 v2 = 1,5 m/s - . 2 .
annaabi.ee 
