Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA 
JÕUJOONED
sisukord
• Magnetväli
• Magnetnõel
• Aine mõju magnetväljale
• Magnetvälja jõujooned(pöörisväli)
• Sirgmagneti jõujooned
• Parema käe reegel
• Vasaku käe reegel
Magnetväli
• Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate 
elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel.
• Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus 
(tugevus), seega on ka magnetvälja, nagu elektriväljagi puhul tegemist 
vektorväljaga.
• Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud kas liikuvale laetud osakesele väljas 
mõjuva jõu (Lo rentz’i jõu kaudu) või vooluga juhtmele mõjuva jõu (Ampere’i jõud) 
kaudu.
• Magnetväli ümbritseb kõiki püsimagneteid ja vooluga juhte ning liikuvaid 
elektrilaenguga juhte.
• Magnetvälja abil mõjutab vooluga juhe või püsimagnet magnetnõela, teist 
magnetmaterjalist keha või vooluga juhti.
• Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha teravikul tasakaalustatud 
magnetnõelaga, mis pöörab magnetväljas teatud kindlasse asendisse.
U kujuline magneti magnetväli
Magnetnõel
• Magnetnõel on kitsas  
Vasakule Paremale
MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #1 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #2 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #3 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #4 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #5 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #6 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #7 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #8 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #9 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #10 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #11 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #12 MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA JÕUJOONED #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Geidi001 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Magnetism

Magnetism Magnet = keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid ning millel on põhja-ja lõunapoolus. Püsimagnet = magnetilised omadused säilivad ka pärast magneti eemaldamist. Võime tõmmata enda poole teisi kehi on pikaajaline ehk võime säilub kaua. Magneetumine = magnetiga kokkupuutuval esemel ilmnevad samad omadused nagu magnetil. ( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa

Füüsika
thumbnail
3
docx

Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? Kui paigutada raudese (rauapuru) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale

Füüsika
thumbnail
17
docx

Magnetism, magnet referaat

9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...............................................................................................8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. ....

Füüsika
thumbnail
26
ppt

Magnetism

Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon

Füüsika
thumbnail
5
doc

Magnetväli

tõmbuvad (joonis C). Kahe ristuvad vooluga juhtide vahel jõud ei mõju. Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväli, siis elektrivoole ümbritsevas ruumison väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja Magnetväli on eriline mateeria vorm, mille vahendusel toimub voolude vastastikmõju. Magnetväljal on kaks põhiomandust 1) Magnetvälja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D) Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami

Füüsika
thumbnail
5
doc

Magnetism

Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine.

Füüsika
thumbnail
128
pdf

Elektromagnetism

(1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null.

Elektrimaterjald
thumbnail
4
docx

Magnetism - magnetvälja konspekt

MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada

Elektrotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun