Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Malli kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me kasutame?
  • Milline on nurga suurus?

Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki...
0011 0010  1010   1101  0001 0100  1011
Eesmärgid
Õppida kasutama  malli :
a)

terav ­ ja nürinurkade mõõtmiseks kraadi täp 4suse1ga.
b)
terav­ ja nürinurkade joonestamiseks kraadi täpsusega.
23
5
Mida me kasutame?
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Mal i
See on tavaline mal .
4123
5
Kui me kasutame malli, me peame 
paigutama selle õigesti.
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Kas  niimoodi saab mõõta n 4
1
urka?
23
5
Sul on õigus, see on võimatu.
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Otsi mallil sirgejoone keskel ümberpöö
See tuleb paigutada täpselt nurga tip 4

1
ratud ‘T’.  23
pu.
5
Jäta meelde. . .
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Vaatamata sel ele, 
kuidas paikneb nurk
sa pead ALATI
paigutama ‘T’ 
nurga tippu.
4123
5
Nüüd sa oled valmis.
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Leia skaalal 0° ja li gu mööda suurenevaid  4
1
kraade.
23
5
Kui sa jõuad täiskümneni (30°) ole ettevaatlik!!!
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
Nüüd sa pead hoolikalt vaatama 1° jaotiste 4
1
le.
23
5
Mil ine on nurga suurus?
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011
See nurk on 35°.
4123
5

Document Outline

  • Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki...
  • Mida me kasutame?
  • Kui me kasutame malli, me peame paigutama selle õigesti.
  • Sul on õigus, see on võimatu.
  • PowerPoint Presentation
  • Nüüd sa oled valmis.
  • Kui sa jõuad täiskümneni (30°) ole ettevaatlik!!!
  • Milline on nurga suurus?
Vasakule Paremale
Malli kasutamine #1 Malli kasutamine #2 Malli kasutamine #3 Malli kasutamine #4 Malli kasutamine #5 Malli kasutamine #6 Malli kasutamine #7 Malli kasutamine #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ropskar222 Õppematerjali autor
Siit saab abi malli tundma õppimiseks

Sarnased õppematerjalid

KARNAUGH-KAARDID
24
pdf

KARNAUGH' KAARDID

KARNAUGH' KAARDID Karnaugh' kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. T Ü Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. T Karnaugh' kaartide topoloogia 2muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2  2 (või 1  4) ruutu ; 3muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2  4 = 8 ruutu ; 4muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 4  4 = 16 ruutu ; e h n ik a t või i 6 - muutuja Karnaugh' kaart v ut Karnaugh' kaartide põhiomadused r 2 - muutuja 3 - muutuja 4 - muutuja Karnaugh' kaart Karnaugh

Matemaatika
Digitaaltehnika konspekt
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

4.2. T-triger ehk loendustriger....................................................................................28 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid...................................................................... 29 6.1. Koodrid ehk sifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid................................................................................... 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser...................

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika
68
doc

Digitaaltehnika

4.2. T-triger ehk loendustriger.....................................................................................29 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid......................................................................29 6.1. Koodrid ehk šifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid...................................................................................30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser.....................

Digitaaltehnika
Funktsionaalsed signaaliprotsessorid
82
pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaali

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid
Elektroonika Alused
46
doc

Elektroonika Alused

Vastupinge ja vastuvool. Päripinge ja pärivool. Vastuvoolu sõltuvus temperatuurist. Dioodi voltamperkarakteristiku graafik, voolu ja pinge vahelise seose avaldis. Fotodioodi ehitus ja pingestamine, laengute liikumine dioodi valgustamisel. Valgusdiood, selle pingestamine. Laengute liikumine valgusdioodis ja selle kiirguslik rekombinatsioon. Kiirguse intensiivsuse sõltuvus voolust. Optroni ehitus ja kasutamine. Räni legeerimisel lisatakse talle kas doonoreid (elektrone rohkem, kui ränil) või aktseptoreid (elektrone vähem, kui ränil). Kuna räni on suuteline moodustama sideme 4 aatomiga, siis doonoraatomiga sideme moodustamisel jääb üks (viies) elektron aatomitega nõrgalt seotuks ning juba soojusenergia mõjul saab juhtivuselektroniks - saime n-pooljuhi. Aktseptoraatomiga sidemete moodustamisel jääb ühes sidemes üks

Elektroonika alused
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

Serverarvuti küsib Teilt kasutajanime ja parooli. Kui Teil õnnestub meldimisprotseduur läbida, olete kaugarvutis ja Teil on seal samad õigused ja võimalused, mis "lähikasutajalgi". Internetis võib kohata arvuteid, kuhu pääsete sisse ilma paroolita, või üldkasutava parooliga. Reeglina ei saa Te sel juhul kasutada selle arvuti kõiki ressursse, vaid Te satute mingisse kindlasse keskkonda, milles Te võite anda piiratud hulga korraldusi. Nii on organiseeritud nn arhiivide kasutamine (vaatame järgmises peatükis); otsing andmebaasides, raamatukogude kataloogides; Interneti mängud jms. Olles meldinud Teise arvutisse on Teil võimalik paokorraldusega lülitada ennast lokaalarvuti klientprogrammi käsureziimi. Paokorralduseks on tavaliselt sõrmisekombinatsioon '^]', kuid võib olla süsteemiti erinev (näiteks '^T'. Kui Te soovite seda võimalust kasutada, siis peate jälgima pärast telnet korraldust ekraanile tekkivaid teateid. need on umbes sellised: Trying ...

Arvutiõpetus
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 114 2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses 119 LISA. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S5 127 Kirjandus 141 5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse

Tehnikalugu
Arvutiarhitektuuri testid
56
docx

Arvutiarhitektuuri testid

ARVUTI ARHITEKTUURI TESTID 1.test Kombinatsioonloogikaahelad(1) 1)Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kandendväärtuste tabelist kirjeldatule? V: B 2) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kahendväärtuste tabelis kirjeldatule? V: F 3) Mida tähendab lühend CMOS? V: complementary metal oxide semiconductor 4) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor avatud lülitina. V: VALE 5) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identse

Infoharidus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun