Elektorstaatika kordamine (0)

1. Mis on kahe punktlaengu vahelise elektrilise vastastikmõju vahendajaks?
Elektriväli
2. Mis tekitavad elektrivälja? Sõnasta elektrivälja omadused (4 tk)
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

• Elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega ( 300 000 km/s )
  
• Elektriväli on materjaalne objekt - ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber
  
• Elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega
  
• Ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja
  

3. Kuidas määratakse elektrivälja tugevuse suurus? Kuidas suund?
, E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga.
Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.
Sama laenguga osakesed vähendavad üksteise väljatugevust.
4. Vördle laetud kehale mõjuvaid elektrijõude vaakumis , samade tingimusel samale kehale mõjuvate elektrijõududele, mis asuvad muus keskkonnas.
Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad – vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju – elektriväli – samal kaugusel nõrgem.
5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus?
Suurust, mis iseloomustab mitu korda on kuloniline jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis, nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks.
6. Sõnasta elektriväljade superpositsiooni printsiip.
Kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
7. Mis on elektrivälja jõujooned? Kuidas neid joonestatakse?
Väljade kirjeldamiseks kasutatakse kujutletavaid jooni – jõujooni.
Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib super­po­sit­siooni printsiip (väljade mõjud liituvad), siis kui ruumis on korraga mitme objekti poolt tekitatud väl­jad, kirjeldavad jõujooned resultantvälja – järelikult ei saa välja jõujooned omavahel lõikuda.
Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks.
Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastade
s sellele vastavas ruumipunktis mõjuva jõu suuruse ja suuna. Jõu suurus määrab jõujoonte tiheduse, suund aga elektrivälja tugevuse vektori suuna.
Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (super­posit­siooni­printsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks.
8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega?
Mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooned on risti ekvipotentsiaalpinnaga
9. Skitseeri positiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt.
10. Skitseeri negatiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt.
11. Skitseeri erinimelise laengupaari elektrivälja jõujoonte pilt.
12. Skitseeri positiivsete laengute paari elektrivälja jõujoonte pilt .
13. Skitseeri erinimeliselt laetud tasandite vahelise elektrivälja jõujoonte pilt.

14. Millist elektrivälja nimetatakse homogeenseks? Skitseeri (suvalise) homogeense elektrivälja jõujoonte pilt.
Saab näidata, erinimeliselt laetud paralleelsete plaatide vahelise välja korral ei sõltu positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suurus ega ka suund laengu asukohast, vaid on igal pool ühesugune. Sellist välja nimetatakse homogeenseks väljaks ning tema jõujooned on paralleelsed sirged.
Need on peast vastatud et ei pruugi õiged olla:

Mida iseloomustab keha elektilaeng?
Laetud kehade vastastikmõju

Millistes ühikutes mõõdetakse elektrilaengut?
Kulonites 1C

Millised on kehade elektriseerimise kaks põhimõttelist viisi?
1)Kahe erineva keha vaheline hõõrdumine kus üks keha omandab positiivse ja teine keha omandab negatiivse laengu
2)Kokkupuutel laetud kehaga kus laadimata keha omandab laetud kehale vastasikuse laengu

Milles väljendub laetud kehade vaheline vastastikmõju?
Mida suurem on elektrilaeng, seda tugevami ta elektrilisse vastastikmõjusse astub

Mis tüüpi laengut kannavad endas prootonid ? Millist elektonid?
Prootonid positiivset, elektonid negatiivset.

Kui suur on prootoni ja elektronielektilaeng? Kuidas seda laengut nimetatakse?
Nimetatakse elementaarlaenguks - 1.602 176 634×10−19 C

Miks on aatomid ja ka kehad normaaltingimustes elektrilaenguta?
Normaaltingimustes on keha ning aatom neutraalses olekus ehk tasakaalus. Sama palju elektrone kui ka prootone. Kuna tuumas sisalduvate prootonite arv on normaaltingimustel võrdne elektronide arvuga

Mida tuleb teha kehas sisalduvate osakestega, et keha laaduks positiivselt?
eemaldada väliskihis olevaid elektrone

Mida tuleb teha kehas sisalduvate osakestega, et keha laaduks negatiivselt? Tuleb lisada elektrone

Sõnasta elektilaengu jäävuse seadus?Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.

Milliseid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Laetud keha millel puuduvad mõõtmed ja see on ka mudel

Sõnasta Coulomb ´i seadus kahe punktlaengu vahel mõjuvate elektijõudude ka kuloniliste jõudude kohta? Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga.