Paber (kokkuvõte) (0)

2
Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks . Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis .
Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbes pool aastatuhandet teiste maade eest saladuses hoida. 6.--8. saj. levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja II aasta tuhandete alguses Lähis-Ida kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Et paber on suhteliselt odav, piisavalt säiliv ja hõlpsasti kasutatav, asendas ta kiiresti kõik varemkasutatud kirjutusmaterjalid, nagu kivi-, savi- ja puuplaadid, papüüruse ja pärgamendi. Paberi kasutuselevõtt ja sellele järgnenud trükikunsti leiutamine olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemaid tehnilisi saavutusi. Tänapäevani on paber jäänud kirjasõna hulgilevitamises asendamatuks. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667.a. Praegu toodavad seda koondise «Eesti Paberitööstus» käitised Tallinnas, Kehras, Kohilas ja Räpinas.
Paberit valmistatakse tänapäeval veega segatud kiudainest paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid. Varem sadestati kiudaine raamile tõmmatud sõelale, pärast paberimasina leiutamist (1799) kasutatakse pideva lindina ringlevat sõela. Nüüdisaja paberimasin on suur, võimas ja tootlik agregaat : suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberitti. Maailmas toodetakse p-000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000t ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s .
Paberit on igas suuruses ja igat värvi. Kaubandusest võib osta paberit eraldi joonistamiseks, kirjutamiseks, joonestamiseks, pakkimiseks jne. ning need on erinevate suuruste ja paksustega. Paberist on tehtud vihikud, kaustikud, märkmikud, päevikud ja need on joonelised, ruudulised või lihtsalt valged.
Toodetakse ajalehepaberit kas rullis või lehtedena. On olemas veel käsitsi toodetud paber ja papp .
Igapäev kasutame me kindlasti ka tualettpaberit.
Poest võib leida veel tualett- või kosmeetiliste salvrättide paberit, käteräti- või salvräti -paberit, rasvakindlat paberit ehk võipaberit, kalkapaberit, kopeerpaberit, isekopeerivat paberit ja palju muid pabereid veel.
On olemas veel pinnakatteta või immutuseta mitmekihiline paber, immutatud paber, töödeldud paber ning papp, pinnatud või värvitud paber jne.
Jõupaber ning papp on tugevamad. Poest võib kaupa koju tuua paberkotiga või pappkastiga.
Ametiasutustes, kauplustes ja mujal on kasutusel paberist ja papist kartoteegikastid, dokumendikastid, kirjade alused.
Paberimassist või paberist hügieeni-või haiglatarbeid, rõivaesemeid kasutatakse ka haiglates, polikliinikutes .
Paberist toodetakse veel tapeete ja muid seinakatteid ning põrandakatteid ja nende aluseid.
Ühesõnaga paberit kasutatakse igal pool!