Jooksmine Pärnu Ülejõe Gümnaasium Kristi Heinsalu 12c klass 2010/2011 õ.a Sisukord Jooksmine...........lk 3, 4 Jooksustiilid.......llk 5,6,7 Väga oluline on õige jooksutehnika..lk 8 Treeningutega tuleb alustada ettevaatlikult..................lk 9 Kuldreeglid algajale........lk 10 Valida tuleb õige jooksuriietus...lk 11 Kokkuvõte ............................lk 12 Jooksmine Jooks on liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas...
Oluline on keskenduda ja teha rahulikke liigutusi. Õla venitus Triitsepsi venitus Reielihase venitus Õrnlihase venitus Säärelihase venitus Reiekaksikpealihase venitus Riietus Jooksmise juures on hea see, et selle jaoks pole mingit uhket varustust vaja . Ainsaks varustuseks on mugavad dressid ja head tossud. Just tossud on kõige tähtsam osa varustusest, aga millised on head tossud? Vale jalanõu kasutamine on üks peamisi vigastuse põhjustajaid. Tähtsaim tossu omadus peab olema see, et see läheb sportlasele korralikult ja mugavalt jalga ning on õige jooksmisstiili jaoks. Sellepärast on tähtis minna heasse spordipoodi ning natuke
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida
". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mängu suvalisel hetkel ning seab väljaku algasendisse. Aitab reguleerida soovitud nurga suurust ühe kraadise sammuga. Ehk soovitud viskenurk. Enne joone ületamist tõuseb oda antud nurgast vähekene kõrgemale. Globaalsed muutujad: Staadion As Shape Jooks1 As Shape Jooks2 As Shape Oda As Shape
Lähteülesanne Ülesanne on põhineb veesüsteemi automaatikal. Vesi hakkab käte kraani alla panemisel jooksma, kui ei esine takistusi. Takistusteks on ummistus ja külma või/ja sooja vee puudumine. Kui esineb vähemalt üks takistustest (kuuma või/ja külma vee puudumine või ummistus), saadab süsteem häire välja, et saaks seda likvideerida. Kui süsteem saab signaali käed, käivitub taimer ja vesi hakkab jooksma. Kui taimeri aeg on läbi saanud peatab süsteem vee jooksmise. Käte uuesti liigutamisel hakkab vesi uuesti takistuste puudumisel jooksma. Kui käed eemaldada, siis taimer lõpetab lugemise ja vesi lõpetab jooksmise. Sisendid I1-Käed, käte kraani alla panemine I2-Ummistus, kraanikausis liiga palju vett I3-Olemas külm vesi I4- Olemas soe vesi Väljundid Q1-Vesi jookseb, kraan avaneb, pole ummistust ja nii soe kui külm vesi on olemas Q2-Häire, süsteem saadab häire signaali Ajadiagrammid
liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba seetõttu, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe, siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka, et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist
keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. Samuti tekib sporti tehes kõrgem enesehinnang, parem suhtlemisoskus, kergem stressiga toimetulek ja pädevamad sotsiaalsed oskused.
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed probleemid arvuti kasutamisega, kui see laabus peagi. Katrini positiivsed küljed: rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, suurepärase keeleoskusega, annab alati endast maksimumi. Negatiiv...
Mille jaoks ja kui palju aeg mul ööpäevas Hetkel jääb mul vahel puudu trennitegemise puudu jääb ? ajast. Mul oleks vaja umbes 2 tundi. Mida kavatsen ette võtta. Kuidas lahendan Pean piirama arvuti taga istumist ning mõne selle probleemi ? filmi asemel õue jooksma minema. Ehk aitab ka näiteks audioraamat, mida jooksmise ajal kuulata
,,Kui miski väärib tegemist, siis tuleb seda teha hästi". Seda on öelnud tuntud Austraalia pikamaa staier Ronald ,,Ron" Clarke, kes jääb igavesti mõistatuseks. Mees, kes sooritas fantastilisi vastupidavuse vägitükke, võis klubi võistlustel kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu tema karjääri, mitte ainult tema pronksmedalit Tokio olümpialt vaid tema kaheksateist kümmet maailmarekordit mida ta purustas 60.ndatel aastatel. Tema kohta öeldakse, et ta oli selle kümnendi uuendaja ja revolutsionäär. Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema
Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi suguharude eest ära jooksma ja jooksmise käikus nägi ta mereväe ohvitseri, kes aitas Ralph saarelt minema. 2. Minu arvamus raamatust- Minu arvates, oli see raamat väga huvitav,sellepärast et mulle meeldivad sellised raamatud,kus alati toimub mingi tegevus. Ma soovitan kõigil seda raamatut lugeda. 3. Minu lemmik tegelane saarel- Kindlasti oli üks mu lemmik tegelasi saarel oli Ralph,sellepärast et ta oli ikka hea pealik, aga kui ta ühe asja valesti tegi siis kohe olid
Kuigi Daphne isa Peneios soovis, et ta abielluks ja saaks lapsi, palus ta isa, et ta ei peaks abielluma nagu Apolloni õdegi. Apollon pidevalt palus Daphnet, et ta jääks, kuid nümf jätkas põgenemist. Ühel korral nähes, et Apollon saab ta kohe kätte, palus ta oma isa Peneiose abi: "Aita mind Peneios. Ava maa, et ta sulguks ümber minu või muuda mu vormi, mis on toonud mu selle ohu kätte". Äkki hakkas Daphne nahk muutuma puukooreks, juuksed leheks ja käed oksteks. Ta lõpetas jooksmise, sest ta jalad juuriti maassse. Apollon embas oksi, aga isegi oksad tõmbusid temast eemale. Kuna Apollon enam ei saanud teda oma naiseks võtta, siis ta tõotas, et ta hoolitseb selle puu eest ja lubas, et tema juuksed kaunistavad juhtide päid nagu kroonid. Apollon kasutas oma igavese nooruse ja surematuse võimeid, et muuta loorberipuu igihaljaks. Sealt alates ongi loorberipuu igihaljas. Selle loo moraal on minu arvates see, et kui sa oled kõrgel positsioonil ning arvad, et sa võid
See aga ei pruugi õnnestuda, kui on valitud või hüppevõime, mille tagajärjeks on tõsised kehavigastused ning tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi, haiglasse viib. Kuna Juku tasakaal on halb, siis pärast edukat katset august üle hüpata, kukub ta ikka ning saab haiget. Seejärel on soovi korral võimalik jälle kutsuda kiirabi. Alati on võimalus mõtlemiseks hädaabinuppu "STOPP", mille vajutamise järel liikumine seiskub. Nii jooksmisel kui ka hüppamisel võ mõlemat - nii jooksmise kiirust kui ka hüppevõimet. Mäng on läbi, kui Juku on kiirabiautoga minema sõitnud. Mis tahes olukorras võib alati mängu alustad peale, vajutades nupule "Tagasi algusesse". tagasi vähe piinu. Mängu alguses tuleks da nupule "Alusta" ning oodata millal Juku st. Jõudes auguni, mille põhjas on ogad, i õnnestuda, kui on valitud ebapiidav kiirus vitamatult kutsuda kiirabi, kes Juku t üle hüpata, kukub ta ikkagi kõhuli maha i on võimalus mõtlemiseks kasutada
jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired VIBRATSIOONTÕBI III staadium tugev valu kätes veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel
Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke
ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe (ainult kooli ja koju), siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist
Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad liigutada oma rattaid ainult nendele määratud kindlal alal enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõitu ja see võetakse ära, siis kui jalgrattas on viidud sellele määratud kohta
Paljud õpetajad kipuvad arvama, et see tuleb lihtsalt eestlase verest, kuidas üks õige eesti laps siis suusatad ei oska, eksole. Paljud lapsevanemadki ei oska suusatada, kuidas siis lapski oskama peaks? Õpetaja töö ongi ju õpetada. Igaüks ei saagi hästi osata, kuid mingigi tehnilise põhja saab asjale panna. Ma arvan, et suusatunnid ei peaks olema ainekavas kohustluslikud. Pigem võiks see olla soovituslik ning sellele võiks pakkuda alternatiive, kasvõi jooksmise näol, et igaüks saaks vastavalt oma võimalustele tundides osaled ning halvemal järjel pered ei peaks muretsema, kust laps suusad jalga saaks. Samuti ei peaks suurlinnade kesklinna koolid suusatamisvõimalusi iga hinna eest välja võluma. Kui ikka võimalusi ega tahtmist pole ei saa ka kooli ainekava lapsi suusatama sundida.
Ta peab olema valmis mängima täispikki võrkpallikohtumisi, mis nõuavad väga palju energiat ning füüsilist ja ka vaimset tugevust. Võrkpallimängus tuleb väga palju sooritada üleshüppeid 3 ja joosta lühikesi äkilisi lõike, mis osutub kokkuvõttes väga väsitavaks. Samal ajal on oluline ka üleshüppe ajal tehtava ründelöögi tugevus ja lõikude jooksmise kiirus. Võrkpallur peab suutma mängus sooritada pallingut, ründelööki, blokeerida vastaste ründelööki, ning mängida kaitses. Selleks kõigeks on vajalik hea üldkehaline ettevalmistus, et ei tekiks vigastusi, mis on põhjustatud ebapiisavast treeningust, ning et ei tekiks väsimust, mis ei lase mängijal osaleda terves kohtumises. Mängija peab vastu pidama pika kohtumise ja selleks peab tal olema piisavalt vastupidavust ja jõudu, et koguda punkte oma meeskonnale.
Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul
3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid, 2015) 6 Kokkuvõte
vahepeal saab teha lihastoonust suurendavaid harjutusi ülakehale ja kätele. Hantleid on olemas erineva raskusega. Erinevate raskustega hantleid erinevail viisidel tõstes või kükke tehes saab tugevdada ülaselja-, õla-, rinna-, jala- ja käelihaseid. Pahkluu- ja randmeraskused on samuti erinevate raskustega ning need kinnitatakse vastavalt kas pahkluu või randme ümber, et harjutusi tehes suurendada koormust. Neid on võimalik kasutada ka jooksmise ajal, et ka ülakeha saaks suuremat koormust. Stepipinki kasutatakse stepp-aeroobika on treeningtunnis. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinatsioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Treenib eriti hästi alakeha lihaseid. Sammukombinatsioonidon erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele
ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. See sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini. Spordi tegemine on oluline, aga samuti on ka oluline, et seda tehtaks õigesti ning mõõdukalt. Ei tasu enda keha ülekoormata. Noorena on hea spordiga tegeleda mitmetel põhjustel.
proovida. Kepikõnd Kõigile jõukohane sport, mida saab teha igal pool (pargis, metsas, linnas). Kõik mis vaja läheb on sportlikku riietust ja paar kõndimiskeppe, mis oleksid sinu pikkusele sobivad. Suusatamine Suusatada on kõige parem talvisel ajal, kuigi on ka olemas rullsuusatamine, mida saab teha kuival ajal ning mis on peaaegu sama mis talisuusatamine. Suusatamisel on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele väiksem kui jooksmise või käimisega, mistõttu sobib see spordiala ka ülekaalulistele. Ujumine - Sobib igale vanusele ning seoses suure energiakulutõttu on väga hea spordiala just ülekaalulistele. Lisaks on avastatud, et ujumine vähendab seljavalu probleeme. Jalgrattasõit Jalgrattasõit on väga mugav sport. Sellele ei pea isegi vaba aega leidma vaid võid näiteks tööle või kooli sõita rattaga. See on eriti sobiv inimestele kellel on ülekaalu probleeme või liigeseprobleeme.
rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta midagi enamat? Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või "noorte elu on nüüd nutiseadmetes". Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, liikuvad inimesed, kes vahest küll liiguvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka "liikumis suuni" nii palju, et raske valida, kust alustada
et muusika publikut endaga haaras. Kahjuks ei saa seda aga kõigi kohta öelda, sest mõned olid telefonides, lobisesid või olid telefoni hääletu peale unustanud panna. Kadri Voorand oli väga julge ning otsekohese ütlemisega ning tegi ka väikse sellekohase humoorika märkuse. Iga loo alguses rääkis ta mõnest oma mõttest, näiteks, kuidas teda aitab jooksmine, kui tal mingi probleem on ning jäädes mõtlema nendele halbadele asjadele avastab, et on jäänud jooksmise asemel hoopis kõndima. Veel oli üks selline humoorikam, mille peale pool saali naerma hakkas, kus ta ütles, et inimestel on kas liiga lühike mälu või liiga pikk ning siis on veel mehed ja naised. See jäi igalühel endal otsustada kumbal siis kumb on. ;) Sellised väiksed lisakommentaarid andsid palju juurde mõnusa meeleolu loomisele. Esimene osa lõppes tema enda loominguga, kus saateks mängis ta ise klaverit. Ta mängis väga eriliselt oma häälega
jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 141 lööki minutis. Kiirem. Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 55 lööki minutis. Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni
Tantsimise käigus koperdab Villu kellegi tantsija jala taha, läheb marru ning tahab pisikest kaklust alustada, kuid Anna õigeaegne sekkumine hoiab ära jaanipäeva nurjumise. Anna sünnipäeva saabudes õhkab Villu põllupeal, mida tahab tulevikus viljakaks põllumaaks muuta, kive. Õhkamise käigus juhtub aga õnnetus ning Villu saab nii tugevasti haavata, et on oht suisa mõlemast silmast pimedaks jääda. Üks silm oli Villul juba varem pime tänu lapsepõlves Annaga metsas jooksmise tõttu. Villu raske seisund muudab Anna plaane ning tekib uuesti kartus et Kõrboja leiab endale võõrad peremehed. Kui Anna kuuleb, et Villu päris pimedaks silmist ei jää palub ta Villut Kõrbojale peremeheks, kuid Villu enesehinnang ei luba Kõrbojale sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu
on väga hea asjaga. Ainukene nüanss, mis mind häiris oli publiku lakkamatu naer. Selle vastu ei saanud ka midagi teha. Mõni lause läks mul ka kaduma ilmselt just seetõttu, et rahvas naeris nii valjusti. Peeter Oja kasutas oma juttude vürtsitamiseks palju vahvaid võrdlusi. Juttu oli erinevates absurdsetest keeldudest ning ta tõi välja ropendamise ära keelamise Venemaal. „Ropendamise keelamine Venemaal on sama hea kui jooksmise keelamine Keenias!“ Karm, aga tõsi. Sellest arenes välja ka “äriplaan“, nimelt korraldatakse Eesti ropendamislaagrid. Venemaalt tuuakse bussidega inimesed siia ja siis nad saavad nädal aega järjest ropendada. Veidi üle vindi keeratud mõtete ning üldistustega suutis Peeter Oja tähelepani juhtida lauslollustele, mis inimkonnas aset leiavad. Talle tuleks teha selle eest üks sügav kummardus, et ta kõigesse nii positiivselt suhtuda suutis.
kindlasti ei mõjuks see reklaam nõnda sümpaatselt. Esitatav on tehtud mäletavaks oma viisi poolest, sest see rütm/muusika mis taga käib on igale eestlasele tuttav nii poolelt reklaamilt kui ka näiteks televiisorist kanaleid vahetades jupikesena. Eesti vabariigi seaduse järgi oleks reklaam mõeldud alates 18.aastastele , küll aga kes seda televiisorist näevad või kuulevad pole piiratud, sest kunagi ei tea, kes on selle reklaami jooksmise hetkel televiisori ees. Küll aga eeldan, et rohkem on see reklaam mõeldud neile, kes veel pole väga huvitatud alkohoolsest joogist, sest üldjuhul on tarbija kinni oma harjumuses ja võtab seda, mida ka eelmine kord. Antud reklaami argument minu arvates oleks see, et tarbi kodumaist, tarbi Eesti asja, üritused, tantsud, et just need kõik tekivad ja tulevad tänu sellele kindlale joogile. Antud reklaam
Esmakordne suusatamine Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel,
Ka mina olin sel õhtul arvuti taga ning nägin uudist, et toimus plahvatus. Lülitasin teleka CNN'i peale ning nägin, et ka seal räägiti, mis toimus ja näidati plahvatust. Meedia kaudu teatati inimestele, et kellel on vähegi võimalik, ei liiguks seal kandis, kuna sagimist oli palju, paluti ka nendel inimestel, kes saavad, verd loovutama minna, kuna vigastatud olid kaotanud palju verd. Tänu internetile said ka inimesed teada, kas nende lähedased olid jooksmise lõpetanud ning kas nad olid viga saanud või ei. Minu arvates on informatsiooni liikumine välgukiirusel kõige suurem ja parem mõju tänapäeava ühiskonnas. Kuid see, kuidas meedia internetiajastul inimesi mõjutab, ei ole ainult informatsiooni kiire kättesaamine vaid ka inimeste mõttemaailma muutmine. Inimesed usuvad kõike, mida nad meediast loevad, näevad või kuulevad ning paratamatult muudab ajakirjandus inimeste maailmavaadet ja väärtusi
Laiendamine ja tühjendamine Seda meetodit kasutatakse tavaliselt 13 kuni 20 nädala vanuse loote aborteerimiseks, ent seda saab kasutada kuni 28 nädala vanuse loote puhul. Kuna loote luustik on selleks ajaks arenenud suuremaks ja tugevamaks, kasutab arst loote tükeldamiseks ja tükkide ükshaaval välja tõmbamiseks aborditange. Tihtipeale lõikab arst beebi küljest ühe jäseme või mitu, ja enne protseduuriga jätkamist ootab, kuni beebi verest tühjaks jooksmise tagajärjel sureb. Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. Tavaliselt tuleb emakakaela laiendada 1 kuni 3 päeva enne antud meetodil abordi toimepanemist. Kirurgilisel teel tehakse veel soollahuse, laiendamise ja väljatõmbamise, hüsterotoomia, südamesse süstimise ja menstruaalse väljavõtmise aborti. Medikamentoosne abort: Antiprogesterooni abort Reeglina on tegu ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi
lühikeste sammudega, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Kui oled algaja on soovitav alustada üksinda, kuna siis suudad paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss liiga kõrgele läheb, tuleb langetada tempot, kõndida või siis teha lõdvestus ja venitusharjutusi. Alustada tuleks aeglaselt, et organism kohaneks ja lihaste verevarustus paraneks. Soovitatav on enne jooksu lihastele soojendust teha. Jooksmise puhul on väga oluline oma keha tunnetada. Kui tunned, et pole jaksu tuleb pigem jooksmine vahele jätta ning järgmine kord vastavalt sellele oma treeningkoormat suurendada. Ning kui jooksmine muutub vastumeelseks tuleks proovida näiteks raja vahetamist või muusika kuulamist. Muusika aitab viia mõtted mujale ning sa ei kuule ka oma hingeldamist. Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud
Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid
mõjub see soodsalt eluea pikenemisele. Vastupidavuse arendamine mõjutab kogu organismi. Kõige olulisemaks peetakse üldise töövõime suurenemist ning südame- ja vereringehaiguste ennetamist. Kuidas tagatakse areng ? Areng ei ilmne alati. Arenguks on vaja tegevuse või harjutuste raskendamist. Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad joosta ainult natukene. Iga järgmise päevaga muutub jooksmine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada jooksmise maad. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o
Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu. 4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris? Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja hapnikku,Glükoosi lagundamise tulemusena tekib, süsinikdioksiid, mis alandab vere PH-d. Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele. 5.Mati Uni magas hommikul sisse. Süüa ei jõunud. Ees on matemaatikaeksam (3 tundi). Tee
Kaslased toetavad käies maha üksnes varbad, (nad on varvulkõndijad). Suured kõrvad tabavad ka väga nõrku helisid. Kaslased on kõige enam lihatoiduga kohastunud imetajad. Evolutsiooni käigus on neist saanud suurepärase kuulmise ja nägemisega ideaalsed kiskjalised, lihatoidulised loomad (karnivoorid). Saakloomade püüdmisel ja kinnihoidmisel olulist tähtsust omavad küünised on kõverad, nõelteravad ja sissetõmmatavad. Seetõttu ei murdu nad jooksmise ajal ära. Tallad ja käpamõhnad on kaetud karvadega, mis muudab loomade liikumise hääletuks. Kaslased on suurepärased kütid, neil on tugev lihaseline keha, ettepoole suunatud silmad, nugateravad hambad ja vahedad küünised. Enamik ei söö midagi peale liha; paljud elavad üksi ja nad tegutsevad sageli öösiti. Kõik kaslased kütivad sarnastel viisidel, sõltudes nägemisest ja kuulmisest, et õigesti vahemaid hinnata ja nõrgemaidki helisid tabada.
jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased. Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel. Võistlustele lähenedes tuleb muuta ka harjutusvara võistlusspetsiifilisemaks, tuleb tõsta
inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekivad kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Tööpäeva lõpuks tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu. Haiguse süvenedes tekivad öised kätevalud, väheneb lihasjõud, kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis,
milline suurus on hea igale inimesele. Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele Tervisesportlased tunnevad tihti pärast suusatamist lihasevalu kõhu-, selja-, jalgade ja õla piirkonnas. Ühelt poolt näitab see arendavat mõju nendele lihasgruppidele, kuid samas annab märku sellest, et kõnealused lihased on tervisesportlasel nõrgad. Seetõttu ongi ühtemoodi oluline teha enne jõutreeningut soojendusharjutusi ja pärast venitusi. Võrreldes jooksmise ja rattasõiduga, koormab suusatamine lihaseid rohkem, pea 90% lihastest teevad tööd. Lisaks sellele aitab iga liigutus venitada seljalihaseid. Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi. Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla
jäise tuule ja äärmiselt madalate temperatuuride eest kaitseb. 6.AMUURI TIIGRI ISELOOMULIKUD OMADUSED Kõrvad: Väikesed, ent kuulmine on äärmiselt terav. Silmad: Tiiger eristab värve. Öösel näeb ta viis korda paremini kui inimene. Karvastik: Karvastiku põhivärvus talvel on kollane, mustade vöötidega. Valge karv kõhul ulatub kubemeni. Kehaehitus: Tiiger on suur, lihaseline ja väga tugev. Sissetõmmatud küünised: Küünised tõmmatakse sisse jooksmise ja puhkamise ajal. Väljasirutatud küünised: Teravaid küüniseid kasutab tiiger saagi ründamisel. 7.SUURUS Pikkus: Isasel 2,7-3,5 m, emased on väiksemad. Saba pikkus: Kuni 100 cm. Kõrgus: 105-110 cm. Kaal: 250-280 kg. 8.PALJUNEMINE Suguküpsus: 3.-5. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 95-112 päeva. Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4. 9.ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu.
Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel.
Kui ta valib viimaseks 2-kilomeetrilise ringi, peab ta veel koostama (n-2)-kilomeetrilise treeningu, milleks on tal An-2 eri võimalust. = 3 # + 3 $ Seega on eri viiside arv, kuidas sportlane saab moodustada endale n-kilomeetrilise treeningu: Leian algväärtused A0 ja A1. A0 = 1, sest 0 kilomeetri puhul ei saa ta valida ühtegi tegevust ning ainuke ,,tegevus" ongi tühi hulk. A1 = 3, sest sportlane saab valida, kas ta teeb ujumise, rattasõidu või jooksmise 1-kilomeetrilise ringi. Lahendan saadud rekurrentse võrrandi. Karakteristlik võrrand on: $ - 3 - 3 = 0 Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 3 Olga Dalton 104493 IAPB21 Leian karakteristliku võrrandi lahendid.
Tegelikult ei ole soovitav käia metsas aga kui inimesele meeldib just metsas joosta siis tuleb arvestada mõne asjaga.Tuleks joosta pigem mere ääres ja kuivade ilmade ajal tuleks jooksmas käia pigem hommikuti ja õhtuti. Põletikuliste silmade kaitseks peaks jooksma prillidega. Pärast jooksu tuleks loputada juuksed õietolmust puhtaks. 7 KOKKUVÕTE Kevadine jooks peaks olema mõnus ja turgutav. Kui inimene järgib õigeid reegleid jooksmise alustamisel, toitumisel ja allergiatel siis peaks tema kevadine metsa jooks sujuma väga meeldivalt. 8 Kasutatud allikad https://www.allergialiit.ee/kevadine-allergia/ https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3193-mets-puud-ja-ini mese-tervis-ning-heaolu https://www.liigume.ee/799122/algaja-jooksja-abc http://ajakirisport.ee/2017/04/25/kevade-saabudes-metsa-jooksma/ https://stamina.ee/index.php?menuID=459&ids=459&elementID=105
Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 585 634 685 739 792 845 898 950 1003 1056 km/t Kiirus 11 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 km/t Kiirus 12 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 km/t Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi 9
liikumisega tegelenud. Soovitan tegeleda liikumisega regulaarselt kindlatel kellaaegadel ja nädalapäevadel aitäb järjepidevusele kaasa. Samuti on oluline sotsiaalse toetuse olemasolu. 5 Tervisekäitumise muutmise projekt Tulemuste analüüs. Eesmärgi saavutamiseks kombineerisin omavahel nii korvpalli, rattasõidu ja jooksmise ning seeläbi õnnestus mul püstitatud eesmärk saavutada. Lisaks sellele aitas kaasa järjekindel ja regulaarne kinnipidamine kindlatest aegadest ja päevadest ning samuti toetas ettevõtmist trennikaaslaste olemasolu. Olen endale võetud plaaniga rahul ja ei soovi seda muuta, kuna see sobib minu ajakavaga. 6
1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks
annaabi.ee 
