Noored ja li kumine
Tere austatud õpetaja ja õpilased. Minu kõne teemaks on noored ja li kumine.Ma usun, et
pigem on see kõne suunatud lastevanematele. Räägin li kumisest just sel epärast, et see on
suur osa meie elust. Teeme seda igapäevaselt, mõni endasse süvenenult ja nautivalt mõni,
aga kohustusest ning tüdinult. Robert Louis Stevenson ütles kord “Noorus on aeg rännata
maailma ühest otsast teise ni mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate
rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kel südaöötundi lööb; näha päikesetõusu ni linnas
kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid
värsse; joosta terve mi l, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida
“Hernanile”.”
Sel est tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja li kumine. Kui
kuuleme sõna li kumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti
on li kumine ainult see või on ta midagi enamat ?
Kui rääkida füüsilisest li kumisest, si s leian, et on vale öelda “noored li guvad li ga vähe” või
“noorte elu on nüüd nutiseadmetes”. Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja
arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, li kuvad inimesed, kes vahest
kül li guvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka “li kumis suuni” ni palju, et raske valida, kust
alustada. Sel ine arvamus on tekkinud mul elust enesest, mitte ajalehtedest lugedes või
vanemate inimeste jutte kuulates vaid näen ise, kui palju tegelikult noored li gutavad ja
üritavad. Muidugi ol es ka ise noor võin öelda, et ahvatlus nutiseadme järgi tekib tihti, kui
igav on ja bussis istudes ma sel e ka kätte haaran, aga see ei tähenda, et kogu mu elu oleks
seal või, et ma veedan kogu oma vaba-aja seda vaadeldes.Ma kuulen tihti vanemaid inimesi
kaeblames, kuidas meie, noored oleme hukkas oma telefonide ja arvutitega, kuid tegelikult
see ni ju päris ka ei ole. Mõni meist üritab jõuda spordiga tippu, mõni meist üritab lihtsalt
sportlik ol a, aga me kõik ju üritame.
Minnes tagasi Robert Louis Stevensoni öeldu juurde, et “noorus on aeg rännata maailma
ühest otsast teise ni mõttes kui ka tegelikkuses…” tahaksin rõhutada sõna “mõttes”, sest
tegelikult ongi kõik kinni meie omas mõttemaailmas. Sel e al mõtlen seda, et kui
lapsevanem “viriseb”, et ta laps ei veeda temaga üldse aega ning ka üleüldine li kumine pole
korras enam kuna ta on koguaeg oma nutiseadmes, si s mina näen, et on alatu hakata
süüdistama last. “Laps on lol ja laisk” öeldakse tihti, kui tuleb see teema üles,aga äkki polegi
asi ni võrd lapses, kui keskkonnas, mis tema ümber on.Noort inimest on väga kerge
mõjutada! Pi sab ühest valest lausest valel hetkel täiskasvanu poolt ning juba tõmbub nooruk
endasse, mil e tulemusel ta kaotabki “isu” li kumise ja sotsiaalse elu järele või hoopis
vastupidi, nooruk hakkab ülemõtlema ning hakkab üle treenima.
Kokkuvõttes tahaksin öelda noortele inimestele seda, et regulaarset kehalist akti vset
li kumist ei tohi unustada, kuid ei tohi unustada ka sotsiaalset elu, sõpradega ning perega
väljas Li kumist. Vanematele inimestele -lapsevanemad,vanavanemad jne- sooviksin
mainida seda, et noorukid ei tule enamasti ise ideede peale, et minna koos loomaaeda või
matkama, ol es akti vne vanem oled eeskujuks oma lapsele, kel ele tuleb akti vne li kumine
kasuks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SandraSaluste
Õppematerjali autor
sellesse, kuna ei taha olla Sinu jaoks uus seiklus, mõttetu peatükk Su lõputus raamatus, kuna Sina jätad minusse võib olla kustumatu jälje. Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi
Ja nüüd see vägev pidulik pasundamine siinsamas. Ja missugused kajad turbaauke poolkaares ümbritsevalt metsamüürilt! Need ulatuvad kaugele üle raba ja valguvad laiali ümberkaudsetesse metsadesse. See on nagu igahommikune rituaal, veel midagi enamat kui lindudesse kodeeritud sund maailmale teada anda, et mõned mudased turbaaugud koos ei tea kui suure maalarakaga ses metsakolkas kuuluvad nüüd nendele. Siin pole varasematel aastatel sookurgi kuulda olnud, võib olla on need uusasukad noored ja neil polegi veel sel kevadel pesa? MIKROFONIDE OTSAD on veidike ülespoole suunatud. Tõstan aegamööda käe, et nende asendit pisut parandada, aga seda märkab nähtavasti isaslind, sest tema häälde sugeneb äkitselt kare ohunoot. Emaslinnu hääl ei muutu. Lindistan ka selle, muutunud värvidega kahekõne. Mõne aja pärast tõusevad kured lendu ja lähevad ära rabale, kus jätkavad paarisaja meetri kaugusel pasundamist
Turg on parim, mis saab inimese elu juhtida - glamuur, uudsus jne - ja riik on vana, kulunud ja ebaparktline. Riigi eesmärgiks on luua turge ja neid käigus hoida. Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine. Eriti Miller (1995) räägib sellest, et tarbimine võiks olla veel rohkem politiseeritud, kuna tarbijatena on meil tõeline võim: Anekdoot Trinidadilt (välitöölt) naine teeb kõik väheolulised otsused: majapidamise eelarve, laste koolitamine samal ajal kui mees teeb kõik olulised otsused ehk keda valida järgmistel valimistel. Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine. Koperatiivide ajalugu on pikk, alates 19 sajandist ja varemngi
Tegemist on keerulise ülesandega nõustaja jaoks, kuna usalduslik suhe tuleb välja teenida ja see usaldus tuleb endale võita. Oma töö praktikast võin tuua välja, et politseinikuna on raske tekitada noores usaldust, kui keegi on eelnevalt selle temalt juba ära võtnud. Antud juhul on ametnikuna see üks suuremaid väljakutseid meile, kes me üritame noores uusi lootusi tekitada ja teda suunata. Lisaks erialasele haridusele on vaja end pidevalt edasi koolitada ja silmringi laiendada, sest noored muutuvad ajaga ja samuti meie suhtlus nendega. Usaldusliku suhte loomisel on olulisel kohal võrdväärne suhtlemine, abistatavat ei tohi suruda madalamale positsioonile, see võib usalduse täielikult kaotada. 8 Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Oma tööd tehes tuleb aga suhelda ka väga raskete klientidega.
Kutsekooli ka ei lõpetanud. Kõigepealt ei olnud seal üldse huvitav, ning ta ei viitsinud seal eriti kohal käia. Jooksis - nii nagu paljud teisedki - tundidest minema. Lihtsalt niisamuti kolistasid linna peal ringi. Igav oli. Varem tegi kõvasti sporti, mängis hokit, käis poksimas aga trennist aeti ära siis, kui koolis hakkas kehvasti minema. "Narkootikumid liikusid meil koolis üsna vabalt ringi. Lihtsalt käis niisugune liikumine - narkoliikumine." Tema koos nende narkomaanidega koolist poppi paningi. Ja kui kõik teised juba süstisid, kuidas siis ikka neist kehvem olla? Proovinud on mooni, amfetamiini ning loomulikult heroiini. Umbes kaks aastat tarvitas. Keskmiselt kulutas narkootikumidele 500 krooni päevas. "Loomulikult ei andnud seda raha mulle vanemad, loomulikult ei võitnud ma seda mingi lotoga - Bingo lotoga näiteks." Loomulikult tuli tegutseda. Põhiliselt proovisid ühte kui teist
Pilar jutustab oma elust härjavõitlejaga Valencias - ta on hea jutuvestja. Hiljem, teel naabersalga pealiku El Sordo juurde, räägib Pilar Pablo korraldatud veresaunast, mille ta oma kodukülas pidi läbi elama, tapeti fashiste ja muidki. See on hoopis eraldi lugu, kuid haarav ja mõtlemapanev. El Sordo on poolkurt väärikas mees, missiooni olukorras võib temale loota küll. Tagasiteel tundub Pilar end veidi halvasti tundvat ja jätab noored kahekesi - need loomulikult kasutavad olukorra hästi ära. Unistused elust siis, kui kõik on möödas - see läheb üksikasjadeni ja Robert Jordan oma sügavates mõtetes isegi usub natuke, et kõik läheb õnneks. Algab vägev lumesadu, Anselmo istub kannatlikult valves ja külmetab. Ta on küll kohusetundlik, kuid ei tee vahet ohvitseriautode ja tavaliste autode vahel. Robert Jordan ei tea, et rünnak on lekkinud.
tülide ees jätab lapse vaimsele tervisele sügava jälje. Nähes iga päev vanemate tülitsemist, võib see lapse psüühikale ja käitumisele üsna suurt mõju avaldada. Olles üks osapooltest, on ema või isa kursis hetkeseisuga, teab võimalikke lahendusi ning kuhu lahkheli välja võib jõuda. Lapsed aga, kes on pealtvaataja rollis, suutmata midagi ette võtta, elavad hirmu all, et ehk paisub tüli suureks, tulevad parandamatud tagajärjed ja mis saab siis edasi? Elukogematuna võivad noored ka paljusid probleeme näha tumedamates värvides, mõtted keerlevad just kõige hirmsama ümber ning see ei anna rahu ei päeval ega ööl. Kuigi tahaks, et kõik oleks hästi, oskaks vaid aidata: põngerjas tekib abituse tunde, mis omakorda põhjustab hingelist ahastust. Nooruk võib kõigest valesti aru saada ja hakata ennast süüdistama, mis viib halbade tagajärgedeni, eriti siis, kui vanemad tülitsevad lapse pärast. Kui mõni pereliige juhtub ka jooma
generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid eestlaste seas leidus palju neidki, kes selle väärtust veel endale ei teadvustanud. Viimati mainitud fakt oligi omane tollase talupoja mõttemaailmale, milles esmatähtsaks peeti töökust. Töökus oli teistest omadustest niipalju üle, et see varjutas täielikult harituse, suhtlemisoskuse ja oskuse teha kompromisse. Indiviidi hindamine ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid