kontrollides, et kas rakendus ikka tööle läheb. Kui sammud on piisavalt pisikesed, siis on hea vaadata, millise juures neist järsku töötamine lakkab - selle järgi juba võimalik edasi nuputada. Vahel juhtub ka olukordi, kus töötavast näitest mittetöötava juurde liikumisel saadakse lõpuks pealtnähasamasugune, ent töötav kood. Siis on ju kõik hästi, mõistatuse põhjuseks sellisel juhul enamasti mõni sisse lipsanud või mujalt kaasa tulnud vigane sümbol, mis kompilaatori töö sassi ajab. Nõnda muutmise teel aga saab ka sellistest muredest lahti. Kui pole käepärast niisama sobivat töötavat näidet, siis aitab vigasest näitest ridade/plokkide välja kommenteerimine. Et kui alles jäänud vaid tühi koodilõik koos algus- ja lõpusulgude/märkidega, siis see kas hakkab tööle, või on käivitusviga hoopis koodist väljapool. Näiteks kipub vahel juhtuma, et mõned koodifailid on jäänud ülekandmise käigus projektist välja ning seetõttu ei saa neid kasutada
............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................
vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1
viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või 3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. § 4. Laagri juhataja eksamiteemad (1) Laagri juhataja eksam hõlmab kahte teemat: 1) turvalisus laagris; 2) laagri juhataja töö. (2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; 2) erivajadustega laps laagris. (3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 1) pedagoogika alused; 2) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja juhtimine; 3) konfliktsituatsioonide lahendamine. § 5
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
mõistlikult ja põhjendatud piires, võttes arvesse juhitavuse kaotuse võimalikkust. Kiiruse vähendamisega saavutatakse: lainelöökide jõu vähendamine vööri- ja põhjakonstruktsioonidele, kuna nende löökide tugevus sõltub laeva ja laine summaarse kiiruse ruudust; tekile ja tekilastile sattuva veehulga vähenemine, mis annab vähem võimalusi vigastuste tekkeks; jõuseadme ühtlasem töö tänu sõukruvi vähemale paljastumisele. Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste
.........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160
seteede ja teiste õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitluses esineb talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererõhku, tagatakse aga olulisi erinevusi soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Südamelihaskudet esineb ainult südames. Nii nagu silelihaste ta- litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest
Kõik kommentaarid