Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "JOHN LOCKE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
locke, vaatlus, meelte, omaenda, erineval, komplekssed, vaimus, arutlusvõime, tajumine, kogumiku, kanduvad, ühelt, teisalt, objektiks, olekud, tunnetamine, sisemisest, refleksiooniks, nendest, omamine, sündides, kehadega, saamiseni, hoides, lihtsatest, empiiriline, lubada, arul, olemasolevatJohn Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud
laiendada. Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega. John Locke. Essee inimarust 1. Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed? Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed. 2. Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta
aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest)
muutu. Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50% majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistele. Mis on teadmine? Filosoofia üks osa on tunnetusõpetus- teooria sellest, mis on teadmine. Selle filosoofia erivaldkonna algallikas on Sokratese küsimus. See vastus nõuab teadmist ennast. Ta pärib seletust, põhjust ja mõistuspärast analüüsi asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Nii ei saa teadmine olla vaatlus. Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. Sokrates filosoofi musternäidisena Sokratese puhul saab ilmsiks filosoofia kolm omast joont. 1) Filosoofia rahuldamatust soovist kahelda asjades, mis tunduvad täiesti selged olevat. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. 2) mõtlemise järjekindlus.. 3) omaenese seisukohtade läbinägemine. Sokrates on parem kuulaja kui enamik teisi. Ühe tema teooria kohaselt on õppimine meeldetuletamine
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494)
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus. Sokratest see vastus ei rahulda. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine. Aga kui õige mõistmine on juhuslikul või vääral põhjusel? III Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. See seletus kestab tänapäevani. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspärase põhjenduseta. Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine. Teine Sokratese seletus on, et õige
(nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest. Empirism [teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks]: kujunes esimeseks suureks metafüüsikavastaseks programmiks. Tekkis Inglismaal vastandina ratsionalismile. Empirism seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud, metafüüsiline tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. John Locke (1632-1704) (empirismi rajaja) ei paku paremat filosoofia süsteemi kui ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms)
metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Kogemusel on 2 allikat: Väline meeleline taju (sensation), Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks
Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema
Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja
saj kaasaeg) Algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale, lõpeb tänapäeva filosoofiaga. Eripära: 1) "mõistuse" võidukäik mitmesugustes valdkondades 2) On inimese ja mõistusekeskne KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika.
Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem piire määratlemiseks. Puhas mõistus e teadmine, mis ei saabu meelte kaudu ja on meelelisest kogemusest sõltumatu. Tunnetus algab kogemusest ning ajalises mõttes eelneb kogemus igasugusele tunnetusele, ent see ei tähenda siiski seda, et tunnetus kogemusest lähtub. Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu. Kogemust ei saa ka üldistada, see ei ole üldkehtiv, nt kõik lauad ei ole puidust ning kõvad
k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud. Ainulaadne pihtimus, sügav sisemaailma vaatlus. Keskseks teemaks hingesügavused. Suurem psühholoogiline teravus. Kriitika ainult maski tagant. Jõuab valdkonnani, mida me ei tea (Unbewusst). Suur lause tunnetuste keskele: "Credo, ut intelliges, intelliga, ut credas" (Usun, et mõista, tunnetan, et uskuda). Suurtel pöördelistel hetkedel on jõutud isikutunnetuseni (Sokrates, Descartes). Usk on Augustinusele valgustav jõud. Teine silmapaistev printsiip: "Beate certe omnes vivere volumnus" (Kindlasti tahame kõik õnnelikult elada)
Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata")
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute
oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega.
*) kvantitatiivne *) kvalitatiivne Raamistikud: 1) indiviidi sisse suunatud. Introspektsioon. Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine.
võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist objekti kohta, meie taju (impression) teeb sellest sisemise koopia, mida ta kutsub ideeks. Empiristlikul seisukohal on seega Locke ja Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias
1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000 inimest, neist umbes kolmandik olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus.
Marksistid: määravaks tootmissuhted, kes kus asus; klassikonflikt; ideed olid kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? – empiiriline vaatlus ÕNN, II LOENG Normatiivne. Kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu -keskne mõiste moraali fil. ja pol.fil; kaugeim eesmärk, milleni püüeldakse. korraldus? – hinnanguline, normi kehtestav. Emotsionaalne seisund PRESENT ja PRAEGU Seotud! Seos naudinguga
annaabi.ee 
