4. Suurtähtede teisendamiseks väiketähtedeks kasuta LOWER(tekst) funktsiooni. Eesnimi Perekonnanimi Rahvus Nimi ja rahvus Tana Grunwald FIN Tana Grunwald (FIN) Daniela Nemitz HUN Daniela Nemitz (HUN) Julianne Cusumano NOR Julianne Cusumano (NOR) Carlos Johansen SWE Carlos Johansen (SWE) Tayna Wilcoxson SWE Tayna Wilcoxson (SWE) Jonie Tokarz ITA Jonie Tokarz (ITA) Elfreda Chasse UA Elfreda Chasse (UA) Domenica Marcus ITA Domenica Marcus (ITA)
4. Suurtähtede teisendamiseks väiketähtedeks kasuta LOWER(tekst) funktsiooni. Eesnimi Perekonnanimi Rahvus Nimi ja rahvus Tana Grunwald FIN Tana Grunwald FIN Daniela Nemitz HUN Daniela Nemitz HUN Julianne Cusumano NOR Julianne Cusumano NOR Carlos Johansen SWE Carlos Johansen SWE Tayna Wilcoxson SWE Tayna Wilcoxson SWE Jonie Tokarz ITA Jonie Tokarz ITA Elfreda Chasse UA Elfreda Chasse UA Domenica Marcus ITA Domenica Marcus ITA Princess Abdul NOR Princess Abdul NOR Monica Pursell UA Monica Pursell UA
Sakslaste igapäevane elu keskaegsel liivimaal Sakslased linnades Pidustused 14.sajand riietus 15.sajandi riietus Elu maal Kasutatud kirjandus 1)Paul Johansen `'Kaugete aegade sära'' 2)Seppo Zetterberg `'Eesti ajalugu'' 3)file:///C:/Users/b590/Downloads/Eesti%20_keskajal.pdf 4) https://www.tlu.ee/opmat/tp/tervisekaitse/riided.jpg 5)https://i.pinimg.com/474x/a0/cb/f4/a0cbf485985a3288cce5ac5ac9fe2c90--fashion-plates- th-century.jpg
nädalaga kandsid 5 kelku iga päev 10 tonni varusid põhilaagrisse Framheimi. Toidulaod rajati igale pea laiuskraadile. 21. aprillil päike lõpuks loojus ja algas pikk polaaröö. Järgmise nelja kuuga tuli ära teha palju tööd. Amundsen teadis millised probleemid kaasnevad 9 mehe pika koosviibimisega. Seetõttu oli kord karm. Amundsen lasi Bjaalandil ja Hasselil ehitada erilise pesemissüsteemi külmades tingimustes. Tööd olid kindlalt jaotatud: Kristian Prestrud ja Hjalmar Johansen tegid teaduslikke vaatlusi, Hassel Ja Hanssen tegelesid õli ja jookidega varustamisega. Johansen pakkis kraami kelkudesse. Bjaaland ja Stubberud olid puusepad. Esimene neist tegeles suuskade ja teine pakkidega. Toiduks olid hülgeliha, võileivad, moos ja juust. Kapten vaatas et toit oleks toitainete rikas, see oli oluline selleks, et mehed hiljem vastu peaks. Ajaviiteks mängisid mehed kaarte ja noolemängu, lugesid ja pidid ka nõeluma
Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia
Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910
taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see,
uuringute kohaselt ka reaalselt põhjustavad, on liiklusele ning parim profülaktika on telefoniga sõiduajal mitte rääkimine. Kasutatud kirjandus 1. Ahlbom A, Green A, Kheifets L, Savitz D, Swerdlow A. 2004. Epidemiology of Health Effects of Radiofrequency Exposure. Enviromental Health perspectives 112, 17411754. 2. Cardis E, Deltour I, Vrijheid M, Combalot E, Moissonnier M, Tardy H, Armstrong B, Giles G, Brown J, Siemiatycki J, Parent ME, Nadon L, Krewski D, McBride ML, Johansen C, Collatz Christensen H, Auvinen A, Kurttio P, Lahkola A, Salminen T, Hours M, Bernard M, Montestruq L, Schüz J, Berg-Beckhoff G, Schlehofer B, Blettner M, Sadetzki S, Chetrit A, Jarus-Hakak A, Lagorio S, Iavarone I, Takebayashi T, Yamaguchi N, Woodward A, Cook A, Pearce N, Tynes T, Blaasaas KG, Klaeboe L, Feychting M, Lönn S, Ahlbom A, McKinney PA, Hepworth SJ, Muir KR, Swerdlow AJ, Schoemaker MJ. 2010. Brain tumour risk in
suuruseks on Benninghoven hinnanud u 1000 (äärmisel juhul 2000) meest, õhtu eel ootamatult viiest eri suunast taanlaste laagrit. Lahingu täpne kuupäev (15. juuni) on märgitud ainult 16. sajandi Taani ajalookirjutaja Peetrus Olai kroonikas ja see langeb kokku taanlaste 12. sajandil kuralaste üle saavutatud legendaarse võidu kuupäevaga, mistõttu on selle dateeringu õigsuses kaheldud. Henriku Liivimaa kroonika teate järgi, et eestlased ründasid taanlasi viiest küljest, on Paul Johansen oletanud, et lahingupaik võis olla Vanaturul , kus hilisemast ajast on teada viis lõikuvat teed. See hüpotees aga ei arvesta, et 13. sajandil oli merevee tase kõrgem ja üks neist teedest vee all. Ka 1977. aasta väljakaevamised Vanaturu kaelas ei leidnud märke tolleagsest kultuurikihist. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Tapeti palju taanlasi ja vastased löödi taganema. Õnnestus jõuda isegi telgini, kus arvati viibivat kuningat, ja surmati seal olnud Eestimaa piiskop Theoderich
1920. aastate teisel poolel kujunes Tallinna Linnaarhiiv üheks tähtsamaks ajaloouurimise keskuseks Eestis. 1933. aastast alates tegutses arhiivi juures Tallinna Ajaloo Selts; 1937. aastani täitis Linnaarhiiv ka Linnamuuseumi funktsiooni. Linnaarhiivi arendamisel teadusasutusena oli suuri teeneid Tallinnas sündinud taani päritolu ajaloolasel Paul Johansenil, kes pärast Leipzigi ülikooli lõpetamist asus 1924. aastal tööle linnaarhivaari abina. Aastail 1934 - 1939 oli Paul Johansen linnaarhivaar. Aastail 1923 - 1939 ilmunud Tallinna Linnaarhiivi väljaannete sarjas avaldati kokku üheksa allikapublikatsiooni. Aastail 1924 - 26 ilmus raearhiivi 1896. aasta kataloogi parandatud, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne; 1938. aastal valmis Kanuti gildi arhiivi kataloog. Järgnevalt oli kavas avaldada teatmikud ka teiste gildide, samuti raearhiivi uuema osa kohta, kuid need plaanid katkestas Teine maailmasõda. 1939
Berliin, Pariis, Bukarest, Milaano, Moskva. Uurijad on erinevatest arhiiviallikatest lähtudes nimetanud teda Michieliks (1839), Miguel Sithiumiks (1902), XX sajandi alguskümnenditel sageli Meister Micheliks. Alates 1939. a . on enamasti kasutusel nimevorm Michel Sittow. Meistri looming on huvitanud mitme maailmajao teadlasi. Tuntumad (kümnetest) on Max Friedländer, Paul Johansen, Jazeps Trizna, Martha Wolff, Else Kai Sass, Matthias Weniger ja Chiyo Ishikawa. Legendid, sh teeneka Johanseni kunagine oletus Sittow' konfliktist kadedate ametivendadega Tallinnas said Jaan Krossi romaani aineks. Anu Mänd on tõendanud, et meistriks tunnistati Michel siiski 1506. a jõuluajal, nõudmata temalt aastast selliaega. Eesti kunstiteadlastest on Michel Sittow' kohta artikleid avaldanud veel Mai Lumiste , Rain Rebas ja paljude teiste hulgas siinkirjutaja,
ajal kogusid linnade pommiaukudest arheoloogilisi leide. Korralikke kaevamisi ei olnud, kuid 1943-1944 aastatel fikseerisid pommide alla jäänud ehitisjäänused, tehti jooniseid ning korjati leide. Süstematiseeritud kaevamisi otseselt läbi ei viidud. Pärast sõda algas sõjakahjustuste likvideerimine, näiteks oli vaja pommiaugud täita millegagi ning hooneid lammutati või ehitati üles, seoses sellega toimus siin-seal ka mõõdistamistööd ning leidude kogumist. Paul Johansen (1901-1965) Tallinnas toimusid suurejoonelised kaevamised 1950. aastate alguses. Johansen avaldas 1950. aastatel raamatu Tallinna kujunemisest, kuid sellega NSVL hakkas rahastama kaevamisi, et lükata Johanseni vaade ümber ning väita, et Tallinn on loodud eestlaste ja venelaste poolt. Lääne-Euroopas oli 1960. aastatel majandus kosunud ja algas linnades suur ehitusbuum. Rajati suuremaid ja võimsamaid ehitussüvendeid ning see masinapark, mis selleks rajati kippus hävitama kogu kultuurkihti
2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist Maarahvale kui meie eestlastest esivanematele oli üks olulisemaid laensõnu leib, kuna see oli nende igapäevasel toidulaual. Udo Uibo arust võimaldab selle sõna vanust hinnata see, et tal on reeglipärased vasted meie lähemates suguluskeeltes, nt karjala, soome ja vadja keeles esineb see kujul leipä, vepsa keeles kujul leib. Kirjasõnas on avastatud esmakordselt see sõna nn Kullamaa vakuraamatutes ja selle avastas Eesti ajaloolane Paul Johansen 1923. aastal. Autori arvates on sõna leib arvatavasti laenatud germaani hõimudelt. Hiljem on leiba või leivapätsi tähendav sõna üles tähendatud teistest vanadest germaani kirjakeeltest, nt ülemsaksa keelest kujul hleib, vanapõhja keelest hleifr ja anglosaksi kujul hlā f. (Uibo 2011: 18) Inglise keelest on eesti keelde tulnud palju laensõnu, seega on oluline ka see, et leiba tähistava sõnaga on seotud eestlastele kaks tuntud sõna – lord ja leedi
palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", 1997 2. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", 1973 3. Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 4. URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5. URL http://www.pulmad.ee/node/115
Nõtke näkirohi (Najas flexilis) Leiti neli artiklit. Üks artikkel kirjeldab nõtke näkirohu plastiidi genoomi muutusi ja selle seost veealuses keskkonnas kohanemisega (Peredo, King, & Les, 2013). Teine artikkel käsitles Kanada vesikatku (E. canadensis) massilist invasiooni ühes Norra järves ning selle mõju makrofüütide bioloogilisele mitmekesisusele. Leiti, et Kanada vesikatk võib olla põhjus nõtke näkirohu hulga vähenemisele (Mjelde, Lombardo, Berge, & Johansen, 2012). Kolmandas artiklis võrreldakse omavahel kahe väga raskesti eristatava liigi, N. flexilis and N. canadensis, seemnete morfoloogiat (Les et al., 2015). Neljandas artiklis uuriti roosärje (Scardinius erythrophthalmus) toitumist Põhja-Ameerika vetes ning selgus, et roosärg eelistab eelkõige nõtket näkirohtu, takistades seeläbi nõtke näkirohu koosluste taastumist (Kapusci Nski et al., 2014). 9 Kokkuvõte
kõrvale panevad või natuke vähem siis ei mõju pulmad eriti rahakotile. Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu. Siingi legitimatsiooniteema, vaja seletada, mis juhtus (al 58), tärkas huvi Liivimaa vastu ka väljaspool. Paljud ilmusid trükis juba siis. B. Russow – Liivimaa kroonika. Õppinud Stettinis, Wittenbergis olnud ka. 1563 hiljemalt Tallinnas ja surmani, kuni 1600 Pühavaimus õpetaja. Päritolu küsimus segane. Johansen pidas eesti päritolu tegelaseks. Aga viited puudusid. 1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks. Vb ka Ryssonbergi päritolu (?) Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik. Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk, täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt.
Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus
millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883.a asutas ta „õhtuakadeemia“ need olid õhtud, mil kunstnikud kogunesid maalima ja arutlema üksteise tööde üle...... eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil „suveõhtu skageni lõunarannas koos anna ancherija marie kroyeriga“
Phytopathology 90: 514-521. Gomis-Ruth, F. X., Moncalian, G., Perez-Luque, R., Gonzalez, A., Cabezon, E., de la Cruz, F. & Coll, M. 2001. The bacterial conjugation protein TrwB resembles ring helicases and F1- ATPase. Nature 409: 637-641. Hawksworth, D. L., Kirk, P.M., Sutton, B.C. & Pegler, D.N. 1995. Ainsworth & Bisby’s Dictionary of the Fungi. CABI, 616 pp. Holst-Jensen, A., Vaage, M., Schumacher, T. & Johansen, S. 1999. Structural characteristics and possible horizontal transfer of group I introns between closely related plant pathogenic fungi. Molecular Biology and Evolution 16: 114-126. Ito, Y. & Hirano, T. 1999. A group I intron in the 18S ribosomal DNA from the parasitic fungus Isaria japonica. Journal of Molecular Evolution 48: 337-340. Jamrt-Vierny, C., Boulay, J. & Briand, J-F. 1997. Contribution of various classes of defective mitochondrial DNA molecules to senescence in Podospora anserina
puuvilju, kapsast, rõigast ja sibulat. Kapsaaeda mainitakse 14. sajandist pärinevas Saare- Lääne talurahvaõiguses. 15. sajandi algusest on kapsaaedadest teateid Tallinna pärusraamatust. 1569. aastal on märgitud Muhu vakuraamatus kapsast ka andamina. (1) Kaalika kasvatamise kohta Eesti alal kirjalikud andmed peaaegu puuduvad. 1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul Johansen tõlkis kaalikaks. Teiste köögiviljade kasvatamisest on samuti vaid üksikuid teateid. 16. sajandi keskpaiku varustas kaupmees Helmich Ficke Tallinna piiskopi Porkuni ja Kiviloo mõisat kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu ökonoomika mõisates porgandit, kurki, peterselli ja pastinaaki. (1) 2.4 Maitseained Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias. Idamaised vürtsid olid kallid,
sajandist kuni aastani 1583, mil sõlmiti vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab. Russowi kroonikas on eriti väärtuslik Vana-Liivimaa poliitiliste siseolude, elulaadi ja sõjasündmuste kirjeldus. Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor Russowi juures on oletatud eesti päritolu (Paul Johansen) või isegi peetud teda eestlaseks. Krooniku aadlikest oponendid olid tema talupoeglikus ja mittesaksa päritolus üsna kindlad ja sõimasid teda ,,rumalaks taluhärjaks". Esineb palju faktivigu, uudsem vaatenurk võrreldes eelmistega. Eesti sõbralik, aadlivaenulik. Johann Renneri - Sakslasena on ta ordusõbralik ja venevaenulik. Renner näeb missiooni selles, et hoiatada Euroopat ja eriti Saksamaad moskoviidi ohu eest
aitamaks eestlastel korraldada parvlaeval Estonia pommihäireõppusi. Saksa uurijate andmeil teadsid Eesti ja Rootsi valitsusasutused Estonia pommiähvardustest; viimane neist tehti 27. septembril, parvlaeva viimase lahkumise päeval. Seetõttu oli sõna ,,pomm" katastroofi järel paljude inimeste mõttes. Peaminister Laar aimas räpast mängu. Ka JAIC'i esimees Andi Meister ei välistanud pommiplahvatust. Parvlaeva operaatorfirma ,,Estline" Eesti-poolne direktor Johannes Johansen ütles ajakirjanikele: ,,Eelmisel aastal teatati väga ebamääraselt, et Läänemerel võib juhtuda õnnetus... Meie reageerisime agaralt, väga agaralt, informeerisime kolleege ja kindlustasime valvet. Ma ei tea, kas see oli kellegi rumal nali." Eesti Stockholmi suursaatkonna töötaja Ats Joorits astus sammukese kaugemale. Ta ,,avaldas sadamas kuuldud sensatsioonilise uudise: väidetavalt oli laevapardal pomm." Ajakirjandus
Näitab, et üht liinipidi tagasi minna ei ole just parim variant, sest võimalusi on ju väga palju. Müütilised sugupuud: · Taaveti soost juutide messias · Sargon Akkadi kuningas Babüloonias. Temaga seotud müüt; ema oli templipreestritar. · Gilgames, Mooses, Kyros, Perseus. Meest kujutatakse kolmnurgana, naist ringina. Vasakule jäävad vanemad vennad-õed. Mõnikord surnutele tõmmatakse rist peale. Ulla Johansen ja eesti sugupuud: eestlased teavad tavaliselt 19.saj lõppu (5 põlve), põhiliselt patrilineaarselt. Lääne-Eurooplas pidi keskmiselt teatama vaid kolme. Sageli tahame näidata mõnda võõramaalast oma sugupuus(rootsi või taani esivanem). Suuline pärimus võib teha ka lätlastest ja soomlastest näiteks rootslase. Teise buumina taheti seal näha lõunamaalasi või näiteks Itaalia meremehi. Sugulusterminid: elementaarsed ja deskriptiivsed.
Miks aga avalikku inforuumi ja teatmeteostesse nagu nt Jaan Tamme "Eesti keskaegsed kloostrid" on jõudnud info, et trasside paigaldamisel mingeid leide ei olnud? See asjaolu tekitab hämmeldust. 16 Kas siin on tegemist õnnetu kokkusattumusega või oli Kirovi kolhoosil soov mitte aega või raha täiendavate arheoloogiliste uuringute jaoks kulutada? Oletatavalt keskaegse päritoluga müürilõigust kirjutab P. Johansen: säilinud on tähtsusetu osa keskaegsest hoonest, millist Kolga mõisa pargis näidatakse. Mõiste "Kolga park" on siin mõnevõrra ebamäärane. Tõenäoliselt on siin mõeldud lossi esist sissesõiduõue, mis tavalise mõisapargina kõne alla ei tule. /Üprus, lk 28/ Kas siin on tegu sama müürilõiguga, mida on näha 1833. aasta kaardil teenijatemaja küljes (tähistatud noolega), seda ma ei tea.
aastakümnete eest seisnud veel täiesti avatuna ja Jõhvi elanikud käisid siis käiku mööda sageli Edise pool. Õnnetuste vältimiseks müüriti aga käigu avaus lõpuks kiriku juures kinni. Taubede suguvõsa lühitutvustus Vanimad jäljed Taubede suguvõsast pärinevad 14. sajandist Alutaguselt ja ei ole välistatud nende eestisoost päritolu. 1477.a. mainitakse Edist kui "vana mõisa" ning Bernd Tuve valdust /Bfl 1, lk 323, 324; P.Johansen 1933, lk 456/. 1508.a. on juttu Edise mõisast "Hof" / Karl v Löwis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Riga 1922, lk 56 ja sama autori kirjutis Estlands Burgen, Arbeiten des zweiten baltischen Historikertages zu Reval 1912. Reval 1932, lk 144/. 1508.a esineb mõisa kõrval veel ka Edise küla. Ka 1530.a. kuulus Edise Jacob Taubele (Tuve) koos samanimelise külaga /P.Johansen 1933, lk 555/. Viimane näib 1544.a. kadunud olevat, olles ilmselt võetud mõisa põldude alla /H.Ligi
kohanimede uurimus 1955 ilmus Helsingis. Nimepoolest ainus kogu eesti kohanimesid käsitlev teos. Kettunen tugines Eiseni materjali (ja nende vigadele). Kettuse enda fantaasia oli liiga suur nimede seletamisel. Eesti kohanimeuurijad: Eisen. Kirjutas palju 20ndatel Eesti Kirjanduses ja ajakirjanduses. Suurim jälg sellega, et käsitles Saksapäraseid kohanimesid, kus toodud nimesid, mis säilitanud algupärase nimekuju, aga eestipärane tulnud mõisniku nimekujust. Saareste ja Ariste. Paul Johansen oli enne sõda Tallinna linna arhivaar. Tähtteos oli 33ndal ilmunud Taani hindamisraamat Eestimaa nimekiri. Nimekirja nimele püütud leida vaste tänapäeva Eestis. Umbes 490 nime loendis, nendest kümmekond sellised, mille kohta pole mingeid jälgi võimalik leida. Suur osa on täiesti usutavad. Pärast sõda: Alvre. vere lõpulised sõnad. Valdek Pall suurkuju uurimises. Piirkondlike uurimiste sari. Leidis, et tuleb uurida detailselt üksikpiirkondi. I köide üksiknimetaja sõnastik.
kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999) - Laidre, Margus: viljakas autor ja termini ,,saja-aastane sõda" autor: Dorpat 1558-1708. Linn väe ja võimu vahel. 2008. - Helk, Vello. Jesuiidid Tartus 1583-1625
JAmsburgis nt ülevaateid Eesti-Läti ajalookirjutusest. Saksa ja eesti ajaloolaste koostöö puht eesti seltsides ja väljaannetes. Tehti küll! Nt Akadeemilisise Ajaloo Seltsis, osalesid üritustel, ettekanded, artiklid, arvustused ja puputused ajalehtedes. Jälgiti ka kriitiliselt vastastikku tehtavalt teaduslik poleemika. Nt Rootsi aeg, 19. sajandi suhted talurahva ja aadli vahel, rahvuslik ärkamine, EV kujunemine ja Vabadussõda. Keskaja uurijaist nimekad: Paul Johansen, Otto Greifenhagen, Heinrich Laakman, Friedrich Stackelberg, Otto Freymuth. 1930. aastatel noored, kes puhtalt Saksamaal õppinud ja Sakstas kaitstud töödega. Vara-uusaja ja uusaja uurijaist Georg von Rauch. Uusim aeg Taube ja Wrennele. Läti Vabariigis ajaloos positsiooni Herman Breinik (Riigiarhiivis), Arnold Feuereisen (Riia Linnaarhiivis kuni 1935), Nikolaus Busch (Linnaraamatukogu direktor).Läti Ülikooli professor Leonid Abrusow Juunior. 12.12.14
Mitu kihti krüpteerimist (onion routing -- sibul) Serverite administraatorid ei tea, kellega tegu Kahte sorti: Cypherpunks ja Mixmaster Cypherpunks: PGP baasil Mixmaster: oma võtmed (RSA+3DES), fikseeritud suurus, ümber järjestamine Varia · Krüptopoliitika: valitsuse huvid, USA, Prantsusmaa, Venemaa, Wassenaar; ringiga samas tagasi (EU) · Steganograafia ja selle matemaatilisus · Tarkvara patendid, pöördprojekteerimine, fair use · Kopeerimiskaitsed, DMCA (Corley, Johansen/DeCSS, Sklyarov), DRM, CPRM, SDMI (Felten) · Massiline pealtkuulamine (Echelon, PRSIM, XKeyscore, krüpto nõrgestamine, ...) · Tempest
Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale. Jaan Roos Lühike eesti raamatu ajalugu : selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg Välis-Eesti uurijad Herbert Salu, Vello Helk, Paul Johansen Eestis Voldemar Miller (1911-2006) INFOALLIKAD JA INFOOTSING 1. Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid. Infoallikas allikas informatsiooni saamiseks või infootsingu edendamiseks. Infoallikad jagunevad: · inimesteks (pereliikmed, sõbrad, kolleegid, infoeksperdid), · teavikuteks/dokumentideks (salvestatud infokandjad) ja · esemeteks (ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed).
,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu. Harilikust, ikka rõhuvamaks muutuvast teotegemisest ja orjusest vasallidele olid kõik need vabamad pärismaalased küll vabastatud. (Pärismaalaste laenumaade ja vabade talupoegade kohta v. Bunge, m. t., lk. 36 jj.; Stavenhagen, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, IV köide, lk. 295 jj.; Arbusov, m. t., lk. 89 j., 92 j.; Johansen, m. t., lk. 9-18). Ka avalik opositsioon ristiusu ehk ristiusu maksvuse vastu pidi ühenduses viimaste sündmustega igal pool raugema ja kustuma. Kuigi vabadusevõitlusest osa võttis ühes paganausu poole hoidjate eestlastega ka osa ristiusu poole hoidjaid võimatu olukorra sunnil ja suuremalt jaolt ühes surma sai, pöördus karistussalkade tegevus arvatavasti siiski, kui ülepea vahet tehti, enam paganausule
raamatu näol. Tema kirjanduslik pärand pole ulatuslik, aga ta kujundanud Vene kriitilist ajaloo vaadet baltisakslaste hulgast. Väga põhjalik. Schieren? - Vene ajaloo spetsialist. Oli saksa keisri õpetaja ja sõber. Arbusov vanem - venestunud tatari päritolu, kasvas üles baltisaksa perekonnas. Jätkas Bunge tööd allikate publitseerimisel. Tema poeg Abusov noorem, kes on siiamaani ületamatu Läti Henriku kroonika uurimusel. Uuris ka reformatsiooni. Paul Johansen - Taani päritolu, kasvas üles saksa keelsena, 1901-1965. Enn Tarvel on rõhutanud, et kui peaks nimetama suurima balti ajaloolase, siis see oleks tema. Õppis Leipzigis ajalugu, kaitsest lõputöö eesti talurahva ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid
oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219. aastal retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski asula juba olemas, mis meenutas linna. Paul Johansen - Idee, et Tallinna kohal võis 11. sajandil olla vene ja Skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna Saksa linn, Tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Pole olemas allikaid, mis tõendavad seda hüpoteesi. Puuduvad arheoloogilised tõestused, et enne 13. sajandit oli olemas linnaline asustus. Suured ja väikesed linnad, alevid- Liivimaa linnad tänapäeva mõistes väikesed: Kolm suurt linna: Tallinn (1536: 7000-8000), Tartu (Väiksem kui Tallinn), Riia (16.
ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud praegusel Eesti territooriumil olid rajatud juba paar sajandit varem. Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on üsna tõenäoline, et Tartusse ehitati ka esimene või esimesed kirikud. Sama kehtib ka Tallinna kohta. Paul Johansen on viidanud võimalusele, et juba 1070 aastail võis seal olla Püha Olevi kabel või kirik. (Talve). Kui sellised kirikud eksisteerisid oli tegemist puukirikutega. Suurem kirikute rajamine Eestisse algas siiski alles 13. sajandil. Maale rajati juba vallutuse ajal kirikud ja kirikukihelkonnad ning keskaja lõpuks. Eestis keskaja lõpuks nähtavasti ligi 80 kivist maakirikut. Kokku oli Eestis keskaja lõpuks 12 kloostrit (Tamm 2002), neist 2 maal (Kärkna ja Padise)
Et usuõpetuse nurgakiviks on kümme käsku, asuti koostama palveraamatuid ja katekismusi. Jõuamegi esimese eestikeelse trükise – luterliku käsiraamatu juurde. Kuigi raamatut ennast pole õnnestunud leida, on usaldusväärsed andmed selle kohta, et 1525.aastal trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. Paraku konfiskeeriti ja hävitati katekismus katoliiklaste poolt kui „luterlik jõledus“. Viiteid raamatu ilmumise kohta avaldas tuntud baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist. S. Wanradti ja J. Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Säilinud on 11 lehte (osaliselt fragmendid), mida oli kasutatud H.Weiss 1929.aastal. see leid nihutas meie raamatuajaloo
annaabi.ee 
