Sakslaste
igapäevane elu
keskaegsel
liivimaal
Sakslased linnades
Pidustused
14.sajand riietus
15.sajandi riietus
Elu maal
Kasutatud kirjandus
1)Paul Johansen ‘’Kaugete aegade sära’
2)Seppo Zetterberg ‘’Eesti ajalugu’
3)file:///C:/ Users /b590/Downloads/Eesti%20_keskajal.pdf
4) https://www.tlu.ee/opmat/tp/tervisekaitse/riided.jpg
5) https://i.pinimg.com/474x/a0/cb/f4/a0cbf485985a3288cce5ac5ac9fe2c90--fashion-plates -
th- century .jpg
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
patuuyo
Õppematerjali autor
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja k
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Liiljan Neerot ja Helin Toom KÕNDIMINE, MOTOORIKA ARENG JA AJU FUNKTSIONAALNE ÜHENDUVUS IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Referaat Tallinn 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLD- JA PEENMOTOORIKA 4 PEENMOTOORIKA ARENG 5 KÕNDIMINE KUI PÕHILIIKUMISOSKUS 5 KÕNDIMIST MÕJUTAVAD FAKTORID 6 TULEMUSED 7 ARENGU ANALÜÜS 8 RIKASTAMISE ANALÜÜS 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 12 2 SISSEJUHATUS Laste motoorsele arengule pööratakse eriti palju tähelepanu nende esimestel eluaastatel, just imikute ja väikelaste eas. See on aeg, millal väikelaps õpib aste
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina vaga vagu berniukas
1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siianigi tuntavad. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine , peale selle
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210)
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praegu
Tallinna Kunstigümnaasium Linoollõige narridest Loovtöö Autor: Michel Davide Alberoni, 9B Juhendaja: Liane Rohtmäe Tallinn 2014 1 SISUKORD Table of Contents 1. SISSEJUHATUS. Valisin oma loovtööks linoollõike narridest. Tegin seda koos kunstiõpetuse õpetaja abiga. Võtsin selle teema õpetajaga Liane Rohtmäe, kuna tahtsin midagi ise teha. Aga kuna ma hakkasin liiga hilja pihta, siis midagi suuremat ma poleks teha jõudnud. Selleks, et teada saada, mis on linoollõige, tutvusin selle ajaloo ja tehnikaga. Linoollõikel on väga pikk ja huvitav ajalugu. Samuti lugesin palju linoollõike tehnikast, mis mulle väga huvi pakkus. Sellepärast soovisin ka ise järele proovida, kuidas seda tehnikat kasutatakse ja missugune on tulemus. Sain proovida trükimasinat ja uut trükitehnikat. Seal oli minu töö tulemus reaalselt silmale nähtav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid