Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on
sajandi lõpu poole. Kirjandust kujundas noorte kirjanike nn "tormi ja tungi" liikumine (Sturm und Drang), mille ideeline juht oli Johann Gottfried Herder (17441803), kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. FRIEDRICH SCHILLER (17591805) on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane
Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga,
*sündmused arenevad nii et Tell saab feodaalide julmust tunda oma isa südame kaudu *nimelt peab ta sooritama imelasu, ta peab poolitama poja pea peale pandud õuna *Wilhelm Tell saab sellega hakkama, kuid samas sooritab vibukütt ka teise lasu millega ta tapab feodaali, tabab otse südant -90-nendatel on Friederich Schiller haige, põeb kopsuhaigust -kirjutab ajaloolisi näidendeid (,,Orleansi neitsi", ,,Marie Stuart") Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -sündis 28.augustil 1749 Frankfurdis Maini(jõgi Saksamaal) ääres -Frankfurd oli tollel ajal tähtis ühenduspunkt Saksamaa erinevate piirkondade vahel, oli suhteliselt hästi arenenud linn -Goethe isa oli õigusteaduste doktor ja oli kohaliku ülikooli õppejõud -kodus valitses vaimne õhkkond, lõi soodsa keskkonna kirjaniku arengule -ema oli kunstiandega, temalt on ka pärinenud Goethe kunstianne -päris emalt ka oma keelte ande
Aleksandr Herzen, Nikolai Platonovich Ogarjov jt. Õpilased innuklat diskuteerisid poliitiliste ja filosoofiliste probleemide, pärisorjade raske saatuse ja hiljutise Detsembri ülestõusu üle. Sellises atmosfääris kirjutas ta paljusid lüürilisi salme, pikki, jutustavaid luuletusi ja näidendeid. Tema näidend "Imelik Mees" peegeldas tollaseid seisukohti õpilasühiskonnas: viha ainuvalitsejaga riigikorra ja pärisorjuse vastu. 1832. aastal peale oma tagurliku professoriga tekkinud vastuolusid lahkus ta ülikoolist ning läks Peterburis asuvasse militaarkooli. Koheselt peale kooli lõpetamist ja ratsaväe alama auastme saamist 1834. aastal määrati ta Peterburi lähedal, Tsarskoje Selosse Hussari Ihukaitse rügementi. Noore ohvitserina veetis ta märkimisväärse osa oma ajast pealinnas ja tema kriitilised tähelepanekud sealsest aristrokaatide elust said näidendi "Maskeraad" aluseks. Aeg, mil Lermontov
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole
Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1. ,,Arutlus teadustest ja kaunitest kunstidest" 2. ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" 3. ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Teda seostatakse ka kolmanda seisusega ei ole aristokraadid, ega preesterkond, vaid kodanlased. Üks tees: inimkond ei ole arengus mitte edenenud, sest rahvaelu pole kergenenud, on toimunud taandareng. Kõik arengud on teeninud halba eesmärki. Moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus
tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid). Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus kiriromaan, mis on "Clarissa" kuulsuse ületanud - "Noore Wertheri kannatused" 1874. aastal kirjutatud romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses veel üks suund - kalmistuluule, alatoonilt eriti kurb, kuivõrd romantismis on väga tähtsaks elemendiks kaduvus ja surm, nt Thomas Gray (seda nime võiks olla kuulnud iga haritud kirjandusteadlane, mänginud 18. saj inglise kultuuris olulist rolli, ta luuletaja ja ajalooline).
saj), rajati Prantsuse Teaduste Akadeemia, Venemaa vôttis kasutusele prantsuse keele esindajad maade järgi prantsuse Rousseau (filosoof, kirjanik, helilooja, pedagoog), Diderot(filosoof, kirjanik, materialist, muusika- ja kunstiteadlane, ensüklopeedia peatoimetaja) Voltaire (filosoof, kirjanik, matemaatik, jurist, ajaloolane) inglise Defoe "Robinson Crusoe" real. romaani algus, robinsonaadide levik Swift "Gulliveri reisid" poliitiline satiir Saksa Herder, Goethe, Shiller valgustusklassitsismi tunnusjooned 1.kirjanduse kaudu tähtsustati teadmisi, tarkust, môtlemist 2. kujutati loomulikku inimest, seost loodusega 3. teosed olid filosoofilised môtisklused, esseeromaanid 4.tähtsaim vorm oli romaan, luule taandus 5.ülistati môistust, tunded jäeti tagaplaanile 6. teosed mitmetasandilised, allegoorilised 7.autorid mitmekülgsed laia silmaringiga, targad Rousseau' artikkel MKL-ist Iiri-inglise Jonathan Swift 1667-1745 LISA UUEST ÔPIKUST lk.208
Täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul : tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus. mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste ise tuli kasutusele keskajal, mil sellega tähistati kõiki mõnes romaani keeles kirjutatud teoseid. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan,
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust. Selle perioodi teosed: novellikogumikud ,,Saatana karussell", ,,Augusti Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". 1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse, kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm
Bärmannile). Virtuoosi tegevuse keskpunktis 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel ei olnud teos, vaid interpreet ise -- pillimängija või laulja ning tema esinemine. Muusikaline tekst (teos) oli ta ettekandele vahendiks. Oma võrratute oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon. Kontsertidel olid väga oodatud interpreedi improvisatsioonid, sageli improviseeris ta publiku antud teemadel. Seetõttu olid 19. sajandi virtuooside eelistatud vormid fantaasia, variatsioonid ja rondo, sest need olid ka fikseeritult lähedased improvisatsioonile. Nende kompositsiooniliseks aluseks oli mingi lihtne vormiskeem: oluline oli mitte autori kompositsioonimeisterlikkuse, vaid virtuoossuse näitamine. Variatsioonides ja rondos oli oma kindel vormiskeem, mis aitas virtuoossust ,,koos hoida". Fantaasias olid selleks teatud retoorilised (,,ilukõnelised") vormelid, mis pärinesid 18
konkreetsuse jõult. Kirjandus on liigselt idealiseeritud või liiga naturalistlik. RK kõrvaldab mitmed kreeklaste säilinud igandlikud elemendid(nt. kohustuslik koor). Rooma perioodid: 1. Vanim ajajärk rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas ( 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg rooma luule õitseng (43 eKr 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed
aastail proosaga. ,,Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor", ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (novellid, Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Pöördtooli tund" (novell) Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud. Novellikogud ,,Klio silma all" ,,Kajalood", romaanid ,,Taevakivi", ,,Kolmandad mäed", ,,Keisri hull", ,,Professori Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev". Autobiograafiline ,,Wikmani poisid", ,,Väljakaevamised", ,,Mesmeri ring". Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed
ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (17711832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (16821923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (18791957), Albert Kivikas (18981978), Karl Ristikivi (19121977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 19191923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal
sammas on elusast puust. Nüüd sai Penelope aru, et see oli tõesti tema kauaoodatud mees. Ta palus Odysseuselt andeks, Odysseus oli hea ja andestas talle. Nüüd said nad mõlemad täielikult nautida teineteise lähedust. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Aga siis tulevad tapetud kosilaste sugulased – Odysseus külvab nad kinkidega üle, kõigil on hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus
Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast,
luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J
külaelu tõetruu kujutamine ilmekad karakterid ilmekas keel suur lavapotentsiaal 6. Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a
tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta
staatilised (puudus intriig, tegemist oli vaidluse/dispuudiga). Calderoni puhul on märgitud, et Tirsost ja Lopest jäi maha, kuna oli vähe fantaasiat. Autosakraalides ei olnud vaja luua karaktereid see polnudki Calderoni tugev külg, oli selleks liiga hea poeet et olla hea dramaturg. Monoloogide rohkus autosakramentaalides, Calderon sai panna mängu oma poeetilise ande ja kirjutada pikki monolooge. Goethe jumaldas Calderoni, isegi tema pidi tunnistama seda Calderoni nõrka külge oskamatus luua karaktereid. Calderoni näidendid meenutavad suurejoonelisi pannoosid, tihti võrreldud maalikunsti teostega. Seni kuni Tirso ja Lope olid veel elus (Calderon oma loomingu õitsengu ajal) oli ka Calderon ise soojem ja inimlikum ja mitmekesisem, see hoidis teda sellel joonel. Kui teised lahkusid ja tandem jäi Calderoni jaoks,
keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat
Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903).
monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust
Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..." ülistab eesti keelt ja leiab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo.
pidada 20. sajandi modernse romaani eelkäijaks. Esimese romaani mõju üllatas ja innustas kirjanikku. Järgmised romantilised armastusromaanid tõid lõpliku läbimurde ja rahvusvahelise tuntuse. Romaanis ,,Müsteeriumid" (1892) paljastab kirjanik tegelaskujude kaudu oma hinge sügavamaid salasoppe. Romaani peategelane on ühes väikeses kuurordis suve veetev noormees, kes püüab selgust tuua oma suhetesse iseenda ja teistega. Lüürilise põhitooni ja kunstilise täiuslikkuse tõttu tunduvad romaanid ,,Paan" (1894) ja ,,Victoria" (1898) imeliste proosaluuletustena, mõlemaid peetakse maailma tuntumateks armastusromaanideks. Kirjaniku vananedes süveneb temas põlgus linnaelu ja tsivilisatsiooni vastu. Tööstuskeskkonna tegusate argiinimeste kujutamisel muutub Hamsun kultuurikriitikuks ja moralistiks. Romaanides ,,Aja lapsed" (1913) ja ,,Segelfossi alevik" (1915) avaldab ta oma pahameelt kõige vastu, mis teda ärritab: rahajaht, tõusiklus, bürokraatia
Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna" ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geniaalsust.
rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
