Referaat J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud
Marat oli üks revolutsiooni juhtfiguure. Teos on oma sisult ja vormilt lihtne. Marat tapmise sündmus sai ajendiks tohutule terrorile. Napoleoni võimule tulekul sai Davidist viimase õukonnakunstnik. Kõige kuulsam Napoleoniaja maal on ,,Napoleoni kroonimine". Maal on 6,1x9,3 meetrit. Kõige olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas ka diatraalselt. Pärast napoleoni kukutamist elas ja töötas David Brüsselis, kus jätkas maalimist. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Esimesed kunstialased teadmised sai oma kunstnikust isast. Ta oli Davidi õpilane .Võitis rooma preemia ja läks Itaaliasse, kuid stipendiumi lõppedes ei tulnud tagasi Pariisi. Roomas maalis põhiliselt tahvelmaale, mis olid väga suurejoonelised. Maalis majanduslikel kaalutlustel palju portreid. 1820 läks Firenzesse, kus maalis Louis XII tõotuse, millega pälvis tunnustuse ja sõitis Pariisi. Nüüd hakati hindama ka tema varasemaid töid.
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ......................................................................
barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas
16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid,
näited. 2. VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj
täiuslikku maailma, puhast ilu. Kõrgeim kunst religioossed, mütologilised, allegoorilised teemad; aste madalamal ajaloosündmused; veel klass madalam paraadportree. (Kõrged zanrid) Kui kunstnik soovis teenida suure kunstniku nime, pidi tegema vähemalt ühe 'suure' pildi. Madalad zanrid: maastik (ka ideaal või mitteideaalmaastik), veel madalam olustikupilt (kaasaegse elu stseen madal..), kõige madalam natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi ainult antiigist rooma, kreeka. Et saada 'suureks'kunstnikuks veedeti aega Roomas jne. See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina suuremaks (nt romantismiga Delacroix maaliline, vastandumine klassitsismile (teda vaadati kui skandaalset kuju) vs Ingres klassitsism, joon, domineeriv maitse). Just tänu D.le
liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr.
1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, 11 lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Rauda tähtsaim loominguallikas oli eepos ,, Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Kristjan Raua teostes pääses valitsema pidulik, ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad, ilmnes filosoofiline alltekst. Erilise selgusega avaldub tema suurejooneline laad ,, Kalevipoja" juubeliväljaandele, mis ilmus 1935.aastal, loodud teostes ,, Linnuse ehitamine" ja ,, Kalevipoja surm" temperamaalides ,, Kalev kosjas" (1933 ) , ,,Ohver" ( 1935) 12 ja ,, Pesu" (1937 ) Kristjan Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse
Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga lahendada hoopis Berninil. Väljak: Peetri väljaku kavandas koos Berniniga arhitektuuripatroon paavst Aleksander VII. Paavstlike protsessioonide kese. 3.Torino linnaehitus baroki- ajastul Pärast seda, kui 1563. a tehti linnast pealinn, kutsuti kuni 18. sajandini sinna pidevalt arhitekte linna kujundama. Torino oli eelnevale Rooma linna kastell standardiseeritud sõjaväelaagrit meenutav planeering oli seal olnud juba ühe 1000 aasta. Vastavalt valitsuse korraldusele laiendasid arhitektid Vittozzi, C. ja A. Castellamonte ning Juvarra 17.saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed
kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele, suurvürstitar Maria Aleksandrovnale. Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid. Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale,
rahvast vabastama Bastille’ vanglast “despotismi ohvreid”; kokardi idee algataja (trikoloori idee kuulub La Fayette’ile). Robespierre’i koolivend ja sõber Collège Louis-le-Grand’is, kust ka veendumus Terrori ajal, et teda miski ei ohusta; sõbrunes Dantoniga jagades viimase poliitilisi vaateid; teda peeti kõige meeldivamaks jakobiiniks, poliitikuks, kellele võim ei löönud pähe; väike kokutamine ei lubanud tal saada suureks kõnemeheks, see-eest olid tema mõtted selged ja sisutihedad; tema boheemlaslik elustiil ja julge sõnavalik viisid marru Saint-Justi, keda ta pidevalt pilkas; see saigi talle saatuslikuks; giljotineeriti 5. aprillil 1794 Kust saada relvi? Selleks sobis Invaliidide varjupaiga relvaladu, sest seda valvasid üksnes pansionaadi asukad. Sellega pikenes küll tee Bastille’ni, kuid see-eest sai väikesest rühmast peagi suur rahvamass, sest inimesed olid juba ärganud. Bastille’d valvasid samuti Invaliidide pansionaadi asukad, mistõttu
ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on
töörahva viletsusele ja raskele tööle. Skulptuuris realis m eriti läbi ei löönud. Belglane C onstantin Meunier. Venemaa Vene maal oli realiseriti m ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Vene maa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad. Et kunst rahvale lähe male viia, asutati rändnäituste ühing ehk peredviznikute ühing. * Ilja Repin. Ta on maalinud nii ajaloo kui o ma kaasajaainelisi töid, portreid j m. Kohati ta isegi liigsele rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsa mad tööd: ,,
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist – ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine
varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana
Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini
isiklik draama tagaplaanile jääb, dünaamilised massistseenid ning kogu etenduse elamuslik kõrgepinge avaldasid kuulajaile suurt mõju. Aariate ja ansamblite impulsiivsed meloodiad levisid kiiresti, teose juhtmotiivist, I vaatuse marsitaolisest koorist "Elagu Itaalia", sai tuntud revolutsioonilaul, heliloojast endast aga "maestro della rivoluzione Italiana" ("Itaalia revoiutsiooni maestro"). Etendused rahvuslippudega kaunistatud Rooma teatri "Argentina" saalis möödusid üksmeelsete manifestatsioonide ja juubelduste õhkkonnas. Tol korral oli raske kujutleda, et poole aasta pärast reaktsioon kõik helged lootused armutult verre uputab. Muusikaliselt on 27. I 1849. a. esietendunud "Legnano lahing" ebaühtlane teos. Võimsate massistseenide, III vaatuse 1. pildi pateetilise vandetõotuse ja sama vaatuse 3. pildi kujundlikkuse kõrval paistab kangelaste individuaalsete karakteristikate lõtvus ja
mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium.
Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel
Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka. Orjade positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks. 2.Reformatsioon 31.oktoober 1517 Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi Kiriku kõlbeline allakäik Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr
- Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust - Suurepärane piibliekspert - Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,
ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS
kõige huvitavam küsimus ajaloolaste jaoks on MIKS?: - interpretatsioon versus objektiivsus, - vastus põhineb faktilisel informatsioonil, kuid fakte esitavad tavaliselt vaid ajaloolased, - ajaloolased tahavad mõista, seletada, õigeks tunnistada, ülistada. - püüdlused panna interpretatsiooni põhinema usutavale informatsioonile nii palju kui võimalik; - püüdlused sõnastada selged huvid ja sihid juba alguses; - arvesta, et ajalugu ei ole rangelt objektiivne aines. Mõned teoreetilised lähenemisviisid maastikuarhitektuuri ajaloos: Suurteoste ajalugu: - keskendutakse mõnedele näidetele maastikuarhitektuuri ajaloost: kuidas on "suurteosed" määratletud? teatud ajastutes tähtsad ehitised (arhitektuur), maaliteosed (kunst),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
