Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevad Eesti Erakonnad (0)

1 Hindamata
Punktid
Erinevad Eesti erakonnad .
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis leidub praegu kokku kuus Riigikogus esindatud erakonda: Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond , Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kokku kogu Eesti peale leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda.
Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond.
Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. 2007 aasta alguses oli Eesti suurim partei Rahvaliit 10 022 liikmega . Maiks langes aga erakonna liikmete arv 10 005 ning 2008 aasta jaanuariks 9903-ni. Keskerakonda kuulub hetkel 11011 (seisuga: 01.01.2009) kus esindatus Euroopa Parlamendis on 2 ja Riigikogus 29. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja " Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal".
Teisel kohal liikmete koha Eestimaa Rahvaliit kuhu kuulub 9881 liiget (seisuga: 01.01.2009) ja Riigikogu esinduses on 6 inimest. ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond, Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Erakonna esimees on Karel Rüütli. Rahvaliidu eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine , riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine ; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks on 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030. Eesmärgid 2030'ks on: Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi.
Rahvaliidu sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik, see rajaneb liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul on u 10 000 liiget ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rahvaliidul on ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mida juhib Kristjan Jansen .
Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel:
  • Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus - ja poliitilise kaasutuse võimaluse.
  • Eestluse elujõud, mis rajaneb eesti keele, kultuuri, hariduse, perekonna ja rahvusliku kapitali toetamisel.
  • Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng, mille tagab õiglane ja tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmispõhist poliitikat ning arendades elukeskkonda loodustsäästvalt.
    Need on Eesti kaks suuremat ja omavahel võistlevat erakonda. Kuigi erakondi on veel palju siis tihti räägime ainult neist ja suurimatest mis ennast palju reklaamivad või on meedias esindatud. Iga erakond esindab erinevat vaatenurka ja neil on oma arvamus. Kahe suurima erakonna võimalused ja lubadused ning teod on jäänud rahvale kõige rohkem meelde ning sellepärast enamus neid eelistabki. :)
  • Erinevad Eesti Erakonnad #1 Erinevad Eesti Erakonnad #2 Erinevad Eesti Erakonnad #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gerda N Õppematerjali autor
    Võrreldakse kahte erakonda.

    Sarnased õppematerjalid

    Erakonnad
    3
    docx

    Erakonnad

    Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist ­ Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995

    Ühiskonnaõpetus
    Erakonnad
    3
    doc

    Erakonnad

    KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam

    Ühiskonnaõpetus
    Eestimaa Rahvaliit
    14
    ppt

    Eestimaa Rahvaliit

    Eestimaa Rahvaliit Asutamine  Asutati juunis 2000.aastal  Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond;  2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond  2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks.  2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi  2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika  Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut  ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi

    Ühiskonnaõpetus
    Eesti erakonnad 2015 a seisuga
    5
    docx

    Eesti erakonnad 2015.a seisuga

    Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on:  Eesti Iseseisvuspartei  Eesti Keskerakond  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Eesti Reformierakond  Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu  Eesti Vabaerakond  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei  Erakond Eestimaa Rohelised  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Rahva Ühtsuse Erakond  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse.

    Ühiskond
    Eesti erakonnad
    8
    pptx

    Eesti erakonnad

    Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis.

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetus - poliitika
    33
    doc

    Ühiskonnaõpetus - poliitika

    Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President......................................................................

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna valitsemine
    23
    pdf

    Ühiskonna valitsemine

    Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

    Ühiskonnaõpetus
    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
    128
    docx

    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

    Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas sellepärast, et politoloogid ei ole piisavalt targad? Võibolla. Tihti eksitakse aga ka seepärast, et maailm on tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid

    Politoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun