Eesti realism (1)

Eesti realism
Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg ,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser ,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald , Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja Lydia Koidula elu.Jakob Hurt ja Mihkel Veske olid asunud võõrsile.Valitses üldine peataolek ja sihtide ähmasus.Omavahelises väiklases võimuvõitluses võeti appi intriigid ja salakaebused,aidates nõnda tahes-tahtmata venestusele kaasa.Sellega paistis eriti silma Põhja-Eesti ajalehe ,,Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Must aasta eestlastele oli 1893.Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S.Sahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost.Samuti läks võhikluse ja kuritarvituse tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte,laevanduse aktsiaselt ,,Linda".
Kultuuri-ja poliitiline elu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides.Toimusid rahvarohked üldlaulupeod aastail 1891 ,1894 ja 1896. Eestlaste kultuurilise teotahte omapärase avaldusena jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist.Jakob Hurdale saadeti välismaale töid millest Hurda alustas rahvalaulude teaduslikku publitseerimist seerias ,,Vana Kannel". Sajandivahetus tõi kaasa kõrgemale ulatuvaid nõudeid ja uusi võimalusi.Noored murdsis haridusjanu läbi ka venekeelse õpeasutusega seotud tõketest. Haritlaskond oli eelduseks ,et baltisaksa vana aadlikultuuri kõrval- sellelt mõjutusi saades ja sellega võisteldes-hakkas oma kaasaja professionaalsele tasemele jõudma ka eesti kultuur.Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle venad Paul ja Kristjan Raud ja Ants Laikmaa .Viimane asutas ka 1903.a. Tallinnas ateljeekooli. Tulekahjus hävis ,,Vanemuise ,,seltsi maja.Otsustati korraldada rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks,mille avaldamine 1906.a. oli rahvuslik suursündmus.1906.a alustas teatrina tegevust ka ,,Estonia" ja 1913.a. avati Pärnu ,,Endla" teatrimaja. Varsti tõusid esile uue põlvkonna poliitilised liidrid ."Postimehest"sai eesti tähtsaim ajaleht.Üldpoliitilistes küsimustes oli ,, Postimees "mõõdukalt liberaalne ,pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 19.sajandi lõpul hoogustus linnade areng.Tallinnas hakkas ilmuma teine päevaleht" Teataja ". Oli tekkinud vastuvõtlik pinnas Saksammalt ja Venemaalt Eestisse uluatanud sotsialistlike vaadete levikus noorema haritlaskonna ja tööiste seas.